Norra 2023-1 (ehituspuusepad) vol 2 (juuli-august)

Töö objektil jätkus sellest kohast kus pooleli jäime, meie rõõmuks järgmiste tegevustega. Eelmisel nädalal läks hulk aega objekti taasavamise toimetustele ehk erinevat laadi koristus ja materjali ümberpaigutamise töödele. Kui sellega olime majad piisavalt korda saanud, panime välisseintesse villa ja katsime kilega. Sel nädalal lisandus meeskonda (3 liiget) Drammenist, kes jätkas villa panemist majade teistele korrustele. Vahepeal saabusid tellingud, et teise korruse seintesse soojustust panna ja kilega katta, sest seal on üks ruumidest sel määral kõrge, et olemasolevatest redelitest ei piisanud.
Meie tegevus läks edasi kiletamise ja kilede õhutihedaks teipimisega. Kui ruum sai sellisel viisil ette valmistatud, siis jätkasime roovide panemisega. Materjali mõõtsime ja lõikasime välja kohapeal, just selliselt nagu vaja ning kinnitasime naeltega. Oluline oli tähele panna, et ka vastu põrandat olev kile saaks põranda külge õhutihedalt kinnitatud (selleks kasutasime Soudal Vapourseal mastiksit). Juhendaja ei väsinud märkimast, et meil see meelest ei läheks – õnneks oleme piisavalt algajad ja tegevus ning materjal uus, et see probleemiks ei saanud.
Roovide panemise detailid seletas juhenda hästi lahti. Kui küsisin, sain alati selgituse põhjuste kohta ehk peamiselt sellest, milline tuleb konkreetne materjali kiht roovide peale – erinevates tubades ja seintes ning lagedes võis see olla erinev, millest ka erinev lähenemine roovi materjali ja paigaldamise valikul. Teades miks sa midagi teed on selle tegemine tore ja rahuldustpakkuv.


Peale töö tutvusime loomulikult ka kõige muu Norra poolt pakutavaga. Valikus oli seekord Kongsbergi hõbedakaevanduse ning selle juurde kuuluva muuseumi ja Norra rahvamuuseumi külastamine. Fantastilised kohad mõlemad.
Kongsberg linnana (asula on siin jõe kärestikul kindlasti olnud juba jumal teab mis ajast) on seotud eelkõige kaevandusega ja kaevanduste mõõtmed on 400 tegutsemise aasta jooksul kasvanud hämmastavalt – mitte nii ilus kui “Sõrmuste isanda” päkapikumaailm, aga sügavuselt ja ulatuselt igati võrreldav. Lisaks vägevusele suuruses on kaevandus suurepärane näide sellest kuidas 400 aasta jooksul on käsikäes arenenud inseneride ametioskused, teadus (keemia, füüsika, geoloogia, geodeesi kui märkida mõned) ja meditsiin. Sellise töömahu ja järjepideva pika kestusega kaevandus on kahtlemata jätnud jälje Norra töö- ja ühiskonnakorraldusele tervikuna ning vast selles valguses on mõistetav
kohaliku töökorralduse mõned kummalisena tunduvad tahud. Kõik kes kaevandust plaanivad suvel külastada, pange soojalt riidesse – pärast enam kui
tundi 6 kraadises maasügavuses suveriietes viibimist oli 50 kraadiseks küdenud auto salong imeline koht lihtsalt olemiseks.
Norra rahvamuuseum oli mingil moel võrreldav meie vabaõhumuuseumiga. Ood Norra puitarhitektuurile läbi aastatuhande, mis oli meie erialast lähtuvalt huvitav vaadata, aga ka ülevaade linnaelule koos majade ja kõige sinna juurde kuuluva tegevustikuga. Erinevalt Kongsbergi kaevandusest räägib lisatud pildimaterjal enda eest paremini kui jutt, mille kirja võiks panna.

Lisa kommentaar