Itaalia 2019 (vol. 4)

„Salve, ragazze!“ –  Peale nelja nädalat siin Nicoteras on külarahvas juba nii tuttav, et just nii tervitatakse meie neljast punti kui astume poekese uksest sisse. Kõik on nii rõõmsad ja lahked ning tänavalgi on täiesti tavaline juba tuttavamate nägudega viisakusi jagada.

Töönädal sisaldas paplipuust noodipultide viimast lihvi – juba kolmapäeval olid Taimi poolt nootidega kaunistatud meistriteosed Sardiinias oma esimesel kontserdil kasutusel. Teine suur osa tööst möödus riidekappidega toimetades – detailid vajasid veel lihvimist ning seejärel mitmeid kihte šellakiga katmist. Siinne šellak on täiesti teistsugune kui me koolis harjunud oleme, kuid see on ideaalne näide sellest kui erinevaid töövõtteid ja vahendeid on võimalik kasutada.

Otseloomulikult ei puudunud aknaluugid ka sellest nädalast. Ilmselt oleme terve küla aknaluukidele sõrmed külge saanud varsti J

Teisipäeval (28.05) ootas meid lõbus üllatus – selgus, et Mauriziol on sünnipäev. Meid kostitati Itaalia pisikeste maiuspaladega (ei pea vist üldse mainimagi kui head need olid!) Meie omakorda üllatasime teda omatehtud kaardi ning kingitusega, mille üle sünnipäevalapsel oli siiralt hea meel J

Nädalavahetusel, mis ilmajaama sõnul pidi olema täis vihma, kuid siiski osutus päikeseliseks, külastasime Scillat. Kindlasti üks kõike armsamaid rannalinnakesi mida senini oleme külastanud! Läbipaistva helesinise veega ümarate kivistega supelrand ning tore rannapromenaad tasuvad kindlasti uudistamist. Palava ilma puhul parim on see, et rand asub 2 minuti kaugusel rongijaamast erinevalt meie oma rannakesest siin, mis eeldab peaaegu mägironija oskusi ikkagi.

Ciao, ciao!


Advertisements

Itaalia 2019 (mai) vol. 3

Esmaspäev algas juba eelmisel reedel alustatud riidekapi puhastamisega. Kõik detailid oli vaja korralikult vanast viimistlusest puhtaks saada. Merin ja Taimi alustasid paplipuust noodipultide valmistamisega – mõlemad said erinevate masinate taga toimetada: lintsaag, lintlihvija, käsifrees.

Ülejäänud nädalal tegelesimegi peamiselt nende kahe tööga. Mõlemad Aved meisterdasid riidekapile uue tagaseina. Ave A sai veel ühele eelnevalt viimistletud kummutile lukukatteid paigaldada. Noodipuldid said Merini ja Taimi poolt valmis kuni värvimiseni.

Vahepeal käis üks vanem segniora meie esimestel töödel ehk kuldsetel pildiraamidel järel.

Töönädala lõpetasime taaskord aknaluukidega – nendest siin puudust juba ei tule!

Nädalavahetuse veetsime Itaalia suurimal saarel – Sitsiilias. Seitsmetunnine rännak rongide ja praamiga viis meid Siracusasse. Linn on märkimisväärne oma rikka kreeka ajaloo, kultuuri, amfiteatrite ja arhitektuuri poolest. Külastasime sealset Ortigia saart kus asuvad Apollo tempel ning Piazza Duomo koos Püha Lucia katedraaliga, mida peetakse Itaalia kauneimaks (fassaad barokkstiilis ning dooria sammastega). Ortigia saart õnnestus uurida ka mere pealt tunnise laevareisiga, mis viis meid erinevatesse koobastesse. Veel jõudsime ka saare tipus olevasse kindlusesse Castello Maniace (sõjaajalise arhitektuuri hea näide). Siracusas olles tuleks kindlasti külastada ka Kreeka teatrit ning Rooma amfiteatrit, mis asuvad teineteisele lähedal ning on hästi säilinud ja väga põnevad vaatamisväärsused.

Teise linnana külastasime Cataniat – Sitsiilia suuruselt teist linna umbes 300 000 elanikuga. Kahjuks ei olnud ilm enam nii päikeseline ning suurte kortermajadega asula jättis oluliselt kahvatuma mulje. Veidi vihmase ilmaga on avastusretke kuivem teha Hop-on Hop-off bussiga, mis sõitis ka Cannizarrosse ja Aci Castellosse. Vanalinnas käisime muude vaatamisväärsuste kõrval ka Saint’Agata katedraali katusel, millelt avanes panoraamvaade pilvisele Cataniale. Mereandide fännidel on suurepärane võimalus külastada kalaturgu ning sealseid tänavatoidu kohti, kus pakutakse värskelt turult toodud hõrgutisi.

Tagasitee koju pakkus veidi närvikõdi. Kuigi rongide ja praamide väljumisaegade vahed on üsna pikad oleksime äärepealt oma viimasest rongist maha jäänud. Hilineva praami ja tuulise mere tõttu jõudsime Villa S Giovannisse minut ennem rongi väljumist ning saime demonstreerida oma kiiret jooksuoskust koos terve praamitäie rahvaga – aga jõudsime ikkagi õnnelikult koju.

Itaalia 2019 (al mai) vol 2

ERASMUS+ PROGRAMM: ÕPIRÄNNE ITAALIASSE BLOGI
Õpilased: Ave Arjak, Ave Saks, Taimi Lasimer ja Merin Haasma
Aeg: 3.05-13.06.2019
Nädal 2: 13.05-19.05

Teine nädal siin Nicoteras on olnud mõnusalt töine. Esimene täispikk nädal on seljataga ning toimetamist on palju olnud. Esmaspäeva hommikul liimisime kokku peeglilaua detaile ning Merin sai samuti käe valgeks lillekeste maalimisega. Seejärel alustasime kõik neljakesi aknaluukide restaureerimist. Esimene etapp otseloomulikult puhastamine – kaaplehed said valu mitu päeva. Sellele järgnes lihvimine ning töö viisid lõpule Ave A (kuna meil on siin kaks imetoredat Ave, siis selguse huvides on nimede taga väike initsiaal) ja Taimi üheskoos andes luukidele lõppviimistluse. Selle kõrvalt olid veel mitu projekti töös. Merin ja Ave S praktiseerisid uue köögimööbli valmistamist, mis hõlmas nädala jooksul mitmeid erinevaid töid nagu detailide kantimine, sahtlite kokku monteerimine, riiulidetailide väljalõikamine, siinide paigaldamine jne. Samal ajal Taimi ja Ave A valmistasid köögile dekoratiivseid elemente. Reedel toodi töökotta vana riidekapp, mille puhastamisega saime juba hoogsalt kõik koos alustada.

Nädala keskel käisime kohalikus treeningsaalis Pilatese trennis (Maurizio soovitusel) – omaette kultuurielamus, mida soovitame soojalt kõigile! Merin ja Taimi lubasid ka uuel nädalal trenni minna. Sel laupäeval olime oodatud Maurizio koju õhtusöögile. Tutvusime tema toreda perekonnaga ning meid kostitati imelise Itaalia koduse toiduga. Külas oli ka Ferdinando, kes on Giovani Per L’Europa president, koos oma kauni türklannast abikaasa ja tütrega. Võõrustajate kodust avaneb hingemattev vaade Nicoterat ümbritsevatele mägedele. Nautisime õhtut 🙂 Pühapäeva veetsime Tropeas linna uudistades, varbaid liiva ja merevee sisse kastes ning head toitu nautides, et uueks nädalaks laadida.

Itaalia 2019 (al mai) vol 1

ERASMUS+ PROGRAMM: ÕPIRÄNNE ITAALIASSE BLOGI
Õpilased: Ave Arjak, Ave Saks, Taimi Lasimer ja Merin Haasma
Aeg: 3.05–13.06.2019

Nädal 1: 03.05–10.05

Meie rännak, mis algas vara hommikul Tallinnast Helsingisse, sealt edasi Rooma ning sealt omakorda edasi La Meziasse, kust meid autoga Nicoterasse viidi, sujus suurepäraselt. Tallinnas jätsime seljataha mai kuu kohta veidi erakordse vaid paarikraadise ilma ning suundusime ootusärevalt aina soojemate temperatuuride poole, kuniks meid terendas 17-kraadine Itaalia. Kuna saabusime reede pärastlõunal, oli meil terve pikk nädalavahetus aega end sisse seada ja ümbruskonna eluoluga kurssi viia. Meeles peab pidama, et pühapäeval on poed avatud vaid poole päevani ning esmaspäeval üldse mitte. Meie jaoks kindlasti ka veel harjumatu on itaallaste siesta, kus kõik kohad on kinni, tööd ei tehta.

Meie kodu siin on parajalt suur, kahe magamistoa ja suure köögiga, kus me juba mõnusasti perekondlikult kokkame ja einestame. Töökoda asub kohe järgmises tänavas ning kõikvõimalikud väikesed poekesed asuvad samuti vaid mõnesaja meetri kaugusel. Millestki puudust tundma ei pea. Igast väikesest poest on suur kihk Itaalia kohalikku söögikraami kaasa osta. Oliivid-singid-juustud-veinid tunduvad kõik väga ahvatlevad!

Esimese nädalavahetuse ilmad olid veidikene vihmased kuid siiski soojad ja ei hoidnud meie seiklushimu ühelgi päeval tagasi. Laupäeval tegime väiksema rännaku siin samas lähedal, leidsime mäe otsas kiriku ning nautisime lihtsalt kohaliku ümbruskonna avastamist. Pühapäeva hommikul äratas meid trummide paraad ootamatult, kuid saime aru, et ongi paras aeg sättida end turule värskelt põllult toodud toiduaineid hankima – punased maasikad, herned, lillkapsas ja omajagu pähkleid leidsid kõik tee meie ostukottidesse. Leidsime tee alla mereäärde, kus küll hooaeg veel ei olnud avatud, kuid sõrmed sai vette siiski pistetud. Veendusime omal jalal, kui mägine siinne piirkond on.

Esimene töönädal möödus väga kiiresti. Töökoda asub väga lähedal ning on suur ja avar. Masinapark on tõsine ning ootame väga millal saab nendega tööle asuda. Alustuseks saime lõpetada eelmise grupi poolt pooleli jäänud töid. Pikemalt jätkasime eelmise grupi poolt valmistatud peeglilaua koopiaga tööd – lihvisime, peitsisime ning kruntisime ja juba jõudsime osalt ka šellakiga katta kapi erinevaid detaile. Pikem protsess oli peegliraamile lillede maalimine ja Mauricio lausus julgustavalt: „use your imagination!“. Ühel päeval oli võimalik käia Mauricioga tema klientide kodudes kaasas tööd tegemas. Ühe pere kapid vajasid täiendavaid riiuleid ning teise kodu uks vajas taastamist. Veidi nagu nn restaureerimise koduvisiit.

Nädalalõpu veetsime taaskord ringi rännates. Külastasime Reggio Di Calabriot – mõnus suvine linnake veel rohkem lõuna pool. Põnev osa oli kindlasti sealne arheoloogiamuuseum – Museu Nazionale della Magna Grecia. Neli erinevat suurt näituseala, kus kulus päris mitu tundi aga oli tõeliselt põnev. Sealsed suurimad aarded on kreeka pronksskulptuurid, üle-elusuuruses sõjameeste kujud, mis tõmmati 1972. a Riace Marina juures merest. Peale muuseumi külastust nautisime linnaarhitektuuri ning kosutasime end kohalikus kohvikus cappuchinode ja värskete pagaritoodetega.
Teise sihtkohana külastasime Pizzot – Itaalia kuulsa jäätisetrühvli Tartufo sünnilinna. Lisaks maiustamisele soovitame minna kalju sees olevasse kirikusse Chiesetta di Piedigrotta-sse. Vihmase ilmaga on see suletud, kuid meil vedas imelise päikesepaistelise päevaga!

Uue nädalani!

Lehvitavad Ave, Ave, Taimi ja Merin

Itaalia 2019 (al märts) vol 6

Kuues nädal algas pika puhkusega, pühade tõttu oli tööpäevaks ainult reede. Marika ja Elisabeth harjutasid saagimist. Viimasel tööpäeval külastasid Mauriziot mõned aastad tagasi seal praktikal viibinud õpilased. Kuna reedel oli ka ilus rannailm, siis peale lõunat enam tööd polnud, vaid anti soovitus minna randa. Andrus ja Oksana veetsid suurema osa nädalast Sitsiilias. Marika ja Elisabeth puhkasid pühade ajal kodus ja võtsid ette ostureisi Tropeasse. Laupäev möödus pakkides ja viimaseid suveniire ostes. Pühapäeva õhtul käisime Maurizio juures õhtusöögil, mis lõppes tema lubadusega tulla suvel Eestisse.

Itaalia 2019 (al märts) vol 5

Käes on juba 5. praktika nädal Itaalias ja see tähendab, et varsti saab koju!

Siin on tore, aga kodus on ikka toredam – ligi on tikkunud koduigatsus. Kui eelmisel nädalal olid ilmad pigem jahedad, siis sel nädalal jõudis kätte kaunis eestimaa suvi – tööind muutus kohe palju suuremaks… 😀 Sellel nädalal tegelesime puhvet-sektsioon kapi kokku monteerimiegaga ning asusime uue kapi restaureerimise kallale. Käsile sai võetud üks väga äge Itaalia talupojastiilis peegelkapp, millele oli vaja teha üks korralik viimistluse värskendus ja taastada kapile maalitud ornamendid ja lilled. Töö oli väga põnev ja mõnus. Elisabeth sai ka treimist proovida, tehes kapile uued treitud kaunistused. Andrusele sai osaks au näidata oma tislerioskusi – nimelt soovis Maurizio endale sellest peegelkapist koopiat, mis ilmselt tulvikus tema kodu kaunistama hakkab. Ka tüdrukud aitasid koopia valmimisele kaasa. Maurizo palus meil kõigil endale valmistada oliivipuust suveniirid, mis meile Itaalia kogemsut meenutama jääks. Igaüks võis ise välja mõelda, mida endale teha. Valmis meisterdati 3 lõikelauda/serveerimisalust ja üks küünlajalg.

Reedel oli meil lühendatud tööpäev, ilmselt tänu kättejõudnud pühade ajale. Elisabeth ja Marika käisid linna peal, kus tutvusid teiste Erasmuse õpilastega Soomest ja Lätist. Samuti sai meile osaks püha rongkäik Jeesuse surma auks. Tundus, et suurem osa linnast oli kodudest välja tulnud, et rongkäigust osa võtta. Lokaalis, kus istusime, keerati muusika juba 10-15 minutit enne ronkäigu algust täiesti maha. Rongäik oli väga uhke. Laupäeval sõitsid Andrus ja Oksana Sitsiiliat avastama, nooremad jäid taaskord koju puhkama.

Tervitades

Marika, Elisabeth, Andrus ja Oksana

Itaalia 2019 (al märts) vol 4

Itaalia neljas nädal möödus vihmaselt – suurepärane ilm töö tegemiseks.

Sellel nädalal tegelesime endiselt suure puhvet-sektsioon komplektiga, mis hakkab lõpuks valmis saama. Enamus osi on lakitud ja puiduparandused tehtud. Jäänud on kokku monteerimise rõõm. Tulemus on parem kui oleks osanud oodata.

Laupäeval kutsus Maurizio oma perega meid õhtuks külla. Tema armas naine oli valmistanud meile mitmekesise õhtusöögi, mis koosnes hunnikust eelroogadest, kahest pearoast ja kahest magustoidust (imeheast tiramisust… mmmmmmmm 🙂 ja puuviljasalatist). Ka omavalmistatud veiniga ei hoitud kokku. Saime tuttavaks Maurizio tütre ja pojaga ja tema armsa koduga. Pererahvas oli väga lahke ja aeg möödus huvitavalt. Kohal oli ka Ferdinando koos oma türklannast abikaasaga, kes tutvustas meile Türgi kultuuri ja elu-olu. Vahelduse mõttes oli üle pika aja mõnus suhelda inglise keeles ilma google translate abita (nii Mauritzio tütar kui Ferdinando abikaasa räägivad hästi inglise keelt). Pühapäev möödus Nicotera mägisel maastikul jalutades ja vaikselt kodus puhates.

Tervitades
Andrus, Elisabeth, Marika, Oksana