Itaalia al okt 2019 (vol. 6)

Ciao!

Oma viimast nädala kokkuvõtet kirjutame juba külmas Arlanda lennujaamas, teel koju. Viimase nädalaga muutusid ka kohalikud ilmaolud, justkui meid kodumaa talveks ettevalmistades.

Viimane nädal möödus töiselt. Sirjel tuli jõuda õigeks ajaks valmis toolide komplekt. Mõne tooli juures tehtud tööd tekitasid huvitava arutelu, milliseid meetodeid oleks kõige õigem kasutada.

Kadi ja Eelika puhastasid suurt valget kaasaegset sektsioonkappi, mille omanik oli toonud mõningate muudatuste tegemiseks. Viimaks aga muutis meelt ning meie ülesandeks jäigi vaid puhastamine. Järgnevad päevad pühendasid Kadi ja Eelika 50 lõikelaua valmistamisele erinevate masinate abil. Kuna viimasel nädalal enam uute restaureerimisprojektidega ei alustatud, siis saime oma tislerioskusi lihvida. Maurizio näitas ette, kuidas lihtsat pildiraami universaalsael valmistada ning ärgitas meid julgelt oma fantaasiat kasutama, et puidujääke töökojas tekiks minimaalselt. Sealjuures rõhutas, et peame alati oskama masinaid ohutult kasutada.

Maarja õppis tisleritööde käigus valmistama kokkupandavaid noodipuldi jalgu. Reguleeritava kõrgusega jalgade valmistamine oli väga huvitav, kuid kahjuks ei jõudnud neid lõpuni valmis.

Kuna Maurizio on meid igapäevaselt hea huumoriga kostitanud, jätsime ka meie töökotta väikese üllatuse. Jäägu see saladuseks.

Nädalavahetus möödus pakkides ja viimaseid oste sooritades. Laupäeva pärastlõunal käisime viimast korda Maurizio perel külas kohvi joomas, viisime talle väikese eestimaise meene ja saime ise pisikesi kingitusi.

Pühapäeva hommikul sõime itaaliapärase hommikusöögi kohvikus, nautides vahvat seltskonda. Seejärel jalutasime viimast korda kohalikul turul. Pärastlõunal toimus kohaliku toidu- ja veinifestival koos degustatsiooniga, mis oli suurepäraseks lõpetuseks meie Nicoteras veedetud ajale.

Oleme laetud positiivsete emotsioonidega. Kuigi olime oma kodust kaugel, tundsime end sealgi suurepäraselt. Soe päike taevas ja kohalike südames pani meid tundma, et oleme alati tagasi oodatud.

Sirje, Kadi, Eelika ja Maarja

Pilte vaata FB-ist https://www.facebook.com/ehituskool/posts/2707175422667847

Itaalia al okt 2019 (vol. 5)

Tanti auguri Tallinna Ehituskool!
Palju õnne Tallinna Ehituskool!

Eelviimasel nädalal sujus töö tavapärases rütmis. Köögimööbel on jõudnud värvimisse, igaüks on valmistanud ja kaunistanud lõikelaudasid. Osa restaureeritud mööblit sai jälle pakitud. Kuna siin on 1. november (kõigi pühakute päev) üleriigiline püha, saime vabu päevi veidi pikemalt nautida. Nii oli kõigil meelepärane plaan vabadeks päevadeks valmis. Järgnevalt kirjeldab igaüks oma nädalalõpul kogetud Itaaliat.

Sirje:
Esimene peatuskoht oli mul Nicotera läheduses asuv väike linnake Tropea.
Hotellist 10 miniti kaugusel oli Tropea vanalinn oma hiilguses. Seal oli väga tore jalutada. Kuigi hooaeg hakkas lõppema, siis oli veel päris palju kuulda soome ja saksa keelset juttu. Kõige suurema elamuse jättis mere rannal mäe otsas asuv kirik. Järgmise linnana ma külastasin Lameziat. See on Nicotera läheduses asuv suurem linn. Seal kohalik elu kees. Samas vanalinnas oli palju väikseid poekesi, mis müüsid suveniire.

Viimasena võtsin ette pikema reisi Rooma. Olem varem paaril korral grupireisidega Roomat külastanud, mistõttu polnud Rooma mulle päris tundmatu. Et kergemini linnas liikuda ostsin pileti ka meil Tallinnas tuntud punasele bussile, millega sai kergesti vanalinna vaatamisväärsuseid külastada.

Kadi ja Maarja:
Meie seiklus Sitsiiliasse algas koos Kadi perega. Teel Cataniasse käisime söömas imelisi kohalikke mereande Maurizio soovitatud restoranis “Il Padrino” (tõlkes Ristiisa). Lõunasöök kestis kaks ja pool tundi ning kõht oli täis järgmise päeva lõunani.

Catanias jättis Kadi hüvasti oma perega ning edasi liikusime kahekesi oma seiklustele vastu. Kohalikul kalaturul proovis Maarja esimest korda värskeid austreid. Kui sealsete vaatamisväärsustega tutvutud, suundusime rongiga edasi Siracusasse. Jalutasime üle silla kaunile Ortigia saarele ning olime lummatud.

Meie seiklus ei kulgenud viperusteta ning lahendada tuli tõeline itaaliapärane vaidlus, et Kadiga eraldi voodites magada saaksime. Päev Ortigias oli täis imelisi emotsioone. Sõitsime paadiga ümber saare, nautisime suurepäraseid mereande ning päeva lõpetasime kohaliku kelneriga papüüruse tiigis parte toites. Teel koju tegime peatuse Taormina väikelinnas, kus jalutasime kaunites parkides, külastasime imekauneid kirikuid ja võimsat Kreeka amfiteatrit.

Eelika:
Kuna ma polnud varem Roomas käinud, kavatsesin enda vabad päevad veeta just selles imelises linnas täis melu, imelisi kirikuid, purskkaeve, maailmakuulsaid monumente ning maitsvaid toite.

Roomas asuvatest enam kui 900 kirikust sai külastatud üle 20, kus ühes neist oli lisaks lummavale interjöörile eksponeeritud ka erinevatest puiduliikidest käsitööna valmistatud kunstiteos, mis sümboliseerib erinevate uskude omavahelist aksepteerimist.

Samuti külastasin ka Vatikani, kus täiesti juhuslikult sain osa ka missast. Nägemata ei jäänud ka Colosseum, Veneetsia väljak, Hispaania trepid, Trevi purskkaev, Rooma Ghetto, Trastevere imearmsad tänavad ja palju muud.
Rooma imelise reisile pani aga punkti viimasel õhtul saabunud troopiline torm, kus linna peal jalutades oli hetkega vihmavarju all viibides tunne nagu dushi all – 10 minutiga olid tänavatest saanud jõed ja ööbimispaika jõudes võis jalanõudest vett välja kallata ning ka lisaks riietest väänata liitereid vett.

Pilte vaata FB-ist https://www.facebook.com/ehituskool/posts/2704804249571631