Malta 2018 (al okt) vol 4

Juba on 4. nädal otsakorral ning aeg liigub siin kuidagi marukiirelt. Vaatades eelmisi blogipostitusi, siis on näha kuidas nuriseti halva ilma üle Maltal, kuid kui vaadata Eesti ilmasid (-3 kraadi Tallinnas), siis ei tundugi siin enam nii hull.

Esmaspäeval käisid Ado ja Kaarel Naxxaris taaskord villas, kus tundub nagu töö kunagi otsa ei saagi. Eelmine nädal said poisid keldrikorrusega hakkama ning nüüd said hakata testima esimese korruse pistikupesade vooluringi multimeetriga. Steven ja Rasmus rändasid aga Sliemas ringi, kus väikse nuudlibaari kubule oli vaja viia toite juhe sisse.

Teisipäeval Rasmus ja Steven läksid tagasi Sliema kuuekorruselisse kortermajja, kus oli vaja veel 2-3 korruse 10mm 2-sed toitekaablid vedada. Kaarel ja Ado said villas proovida, kui hea on esimese korruse pistikupesade juhtmete isolatsioon, kuid kuna vooluringid on väga pikad (see villa on väga-väga suur), siis tihti oli takistus alla ühe gigaoomi, millega lõpuks ka juhendaja rahul oli.
Kolmapäeval läksid Rasmus ja Steven Adole ja Kaarlile appi Naxxari villasse, kus testiti üle esimese korruse valgustite vooluring ning kuidas lülitid töötavad ning pandi ka keldrikorruse valgustite juhtmetele kõrid ümber ja “suhkrukuubikud” otsa.

Neljapäeval läksid Ado ja Steven Naxxarisse kahekesi, kus hakkasid nüüd esimese korruse valgustite juhtmetele ümber panema kõrisid ning samuti ka kuubikuid, kuid kuna poole päeva pealt said materjalid otsa siis sai tehtud veidi pikem “lõuna” ning sai natuke päikest võtta. Kaarel ja Rasmus said Sliema nuudlibaari lakke ümber kubu viia kaamerate ja kõlarite jaoks juhtmed.

Reedel mindi kõik neljakesi uuesti Naxxari villase, kus sai valgusteid ette valmistama hakkata jälle, kuna eile õhtul kell 6 (pidi jõudma kell 12 päeval) saabusid materjalid. Õhtul otsustasid poisid välja minna linna peale laiama ning tagasi jõuti umbes 7-8 laupäeva hommikul.

Laupäeval võeti isegi hämmastavalt varakult jalad alla, lausa 12 paiku, kui tuli plaan minna Pama´sse, mis on Maltal üks suurimaid toidupoode (u. sama suur kui terve Mustika keskus) ning õhtul käidi vaatamas kohalikus baaris ka jalgpalli.

Pühapäeval oli ka lõpuks soe ja pilvitu ilm ning saime käia ka Golden Bay rannas, kuid kuna hooaeg on tavaliste inimeste jaoks ikkagi talvelaadne siis rannast väga kedagi ei leidnud. Õhtul tuli ka infot meile, et meid kutsuti ka firma jõulupeole mis toimub 2. detsembril, eks vaatab mis eelviimane nädal endast kujutab.

Advertisements

Portugal 2018 (al okt) vol 5

Tere!

Taaskord on saanud läbi uus ja eelviimane nädal ehk viies nädal. Viimistlejad said endale huvitava projekti – said värvida välisseina uues kohas, kus elavad sees Poola rahvusest õpilased ja õpetajad, seal saime esimest korda kasutada spreivärve, mis andis jälle juurde uusi kogemusi.

Restauraatorid puhastasid terve nädal toole. Tegid liimiparandusi tugitoolidel, sai valmis üks pikaajaline projekt – kapp valge värvi alla.

Nädalavahetusel käisime veel Lissabonis tegemas viimaseid oste – suveniire. Tegime jalutuskäigu ühel keskväljakul, et lootuses näha Lissaboni jõulukuuske ning jõuluvana – seda me ka nägime. Selline oligi meie viies nädal.

Piret, Andrus, Kadri, Rainar

Malta 2018 (al okt) vol 3

Kolmanda nädal lõpp on käes ning võiks öelda, et ta läks väga töökalt. Väga keegi ringi ei viitsi kolistada kuna, ilmad on täitsa käest ära läinud. Õues pidevalt pilvine (eriti nädalavahetustel) ning umbes 18 kraadi ainult.

Esmaspäeval käisid Rasmus ja Steven Sliema kuue korruselises kortermajas paigaldamas nö. ’’suhkrukuubikuid’’ ehk valgeid ühendusi valgustitele. Kaarel ja Ado said Sliema teises otsas tulevase nuudlibaari laest kõik eelnevalt toodud torud seina peale ümber paigutada.

Teisipäeval läksid Kaarel ja Ado Naxxarisse, et uhke villa valgustus paigaldada ning panna seintesse erinevaid harukarpe pistikupesade jaoks. Steven ja Rasmus said lõpetada veel suhkrukuubikute ühendamist ning seintest ka krohvi alla jäänud harukarpide üles otsimist (teha oli 6 korrust kokku).

Kolmapäeval  hakkasid Rasmus ja Steven paigaldama koos põliselanikest kolleegidega Sliema kortermajale kaablirenni, millelt pidid toidet saama kõik 6 korrust. See osutus päris suureks ettevõtmiseks kuna toitekaabel ise kaalus 60-70kg ning see oli vaja viia 6. korrusele. Kaarel ja Ado said villas seinast üles otsida harukarpe, mis krohvi alla olid jäänud ning vedasid ka kaableid nendesse.

Neljapäeval Said lõpetada Steven ja Rasmus kaablirenni paigaldamist ning hakati lõpuks ka freesima läbi korruse auku, kust kõikide korruste toitekaablid läbi lähevad (auk tuli ise umbes 10cm lai ning klots mis välja freesiti oli umbes 30 cm pikk). Ado ja Kaarel said villas testida kas nende veetud juhtmed ka voolu läbi annavad multimeetriga.

Reedel läksid Rasmus ja Steven teistele Naxxari villasse appi testima valgustite ja pistikupesade juhtmete isolatsiooni takistust, milleks pidi olema kolleegi sõnade järgi vähemalt 1 gigaoom. Õhtu lõpuks läksid poisid koos St.Juliansi meluga tutvuma, kuna töö juurest anti paar paremat kohta, kust me pidime kindlalt läbi käima.

Laupäeva hommik läks kõigil väga aeglaselt ning voodis pikutamine tundus kõige parem plaan, seni kuni tuli mõte, et pidime uuesti linna minema, mida me ka tegime.

Pühapäeva hommikul käidi kõik koos riideid pesemas ühes lähedas pesumajas ning pesu jooksul tuli mõte käia vaatamas laineid mere ääres, kuna tuul oli hästi tugev. Torm mis vetes valitses oli hull, lained ulatusid mõnikord üle 2 meetri ning põrkudes mererannikuga lendasid vähemalt 4 meetri kõrgusele. Rohkemat ei oskaks soovida kui, tuleks vaid veidi ilusamad ilmad, eks oleks siis vast rohkem motivatsiooni väljas ka käia.

Malta 2018 (al okt) vol 2

Jõudsime hilja õhtul pühapäeval koju peale pikka päeva Gozol  ja ongi juba teine nädal vaikselt lõppemas.

Kui mõelda tagasi nädala peale siis läks ta päris kiiresti, kuna iga päev käisime uuel objektil ning tööd ja avastamist jätkus.

Esmaspäeval lõpetasime kõik neljakesi Sliema katusekorteris konditsioneeride kaitsete paigaldamist ning freesisime betoontalasse ava kaablirenni jaoks. Peale tööpäeva läksime ja ostsime kambaga busside nädalapiletid ära, et saaks muretult ringi sõita üle terve Malta.

Teisipäeval saime hoopiski minna Valettast põhjapoole Pembroke´i, kus asub rikaste rajoon ning saime ka tulevase kolme korruselise villa kööginurga seinu freesida ning paigaldada ka vajalikud harukarbid. Vaade sealt oli täiesti fantastiline ning vahel oli raske tööle keskenduda. Peale tööpäeva käisime Pembroke´i ümbruses ringi ning vaatasime ka päikeseloojangut karjääri äärelt.

Kolmapäeval saime siiani kõige lähedama objekti, mis asus siis 500M kaugusel St.Julians´i põhjaosas. Taaskord saime katusekorteri ning samas ka kõige raskema töö otsa mis meil on olnud veel. Nimelt oli vaja meil välja vahetada korteri toitekaabel, mis tuli keldri peakilbist. Hulluks tegi selle ülesande see, et meil oli vaja roostes torust 7 korrust alla venitada 5 10mm2 kaablit, mis kohe üldse sealt minna ei tahtnud. Peale lõunat saime selle tehtud lõpuks ning saime pihta hakata kilbi monteerimisega. Õhtul saime kokku Tõnu Armulikuga, kes tuli vaatama kuidas meil elu siin käib.

Neljapäeva hommikul pidime samasse St.Julians´i katusekorterisse minema ning lõpetama toitekaabli maandamist ning meile tuli objektile külla ka Tõnu, kellega saime näidata tehtud töid ja selgitada millega tegelesime. Poolest päevast liikusime uuele objektile edasi, mis õnneks oli Portomasos, ehk St.Julians´i multimiljonäride piirkonnas. Pidime appi minema ühele kliendile kellel oli unustatud panna konditsioneeri kaitsmed. Korter ise oli vapustav ning ma pole kunagi nii kallis kohas käinud.

Reedel saime Sliemasse minna kus oli veel täitsa algstaadiumis kortermaja ja pidime paigaldama mõned kahe silma vahele jäänud valgustite ribade jaoks kaablid ning hiljem saime otsida 3. ja 4. korrusel seinte seest üle krohvitud harukarpe ning pidime neid puhtaks tegema seest. Peale tööpäeva saime oma vahetusvanema Salvadori käest veidi infot selle kohta, kuidas rentida Maltal autot, kuna meil oli plaan nädalavahetuseks auto võtta endale.

Laupäeva varahommikul saime kokku Salvadoriga Buggibas, kus ta näitas paar soodsamat kohta kust rentida autot ning nii me tegimegi. Muidu ei pruugigi see autoga sõitmine nii hull olla aga Maltal on vasakul pool sõitmine. Algul võttis ikka aega see harjumine aga kuna meil oli väike luukpära siis mahtusime igast kitsikusest läbi. Võtsime siis ette käia igalpool, kus me veel käinud ei olnud ning nii palju kuristikke, kive ja avamerd pole ma enne näinud.

Pühapäeval ärkasime samuti varakult, et jõuda Gozo laevale. Jäime muidugi enda välja valitud laevast maha aga õnneks need käivad iga poole tunni tagant. Laeva peal olles vaatasime paremad vaatamisväärsused välja ning 20 minutit hiljem lükkasime autole hääled sisse ja läksime ühte väiksesse laguuni, kus Rasmus ja Steven käisid ujumas. Nende sõnade järgi oli vesi nagu supp ja veel soolasem kui Paradise Bay’s. Liikusime siis edasi Gozo läänerannikule, kus on üks kõrgemaid pankrannikuid Euroopas. Kui sealt ääre pealt alla vaadata, võttis jala ikka korralikult võdisema. Käisime ka kuulsas Blue Hole’is, kus sai paadi peale hüpata ning meid viidi läbi koobaste ringreisile. Nägime seal seintel koralle elamas ning tumesinises vees meduuse ulpimas.

Ei jõua ära oodata juba järgmist nädalat.

Portugal 2018 (al okt) vol 4

Tere!

Läbi on saanud meil juba 4. nädal. Tööle liikusime juba uuest kohast. Oleme juba ära harjunud siinse eluga. Meil on tekkinud 4 nädalaga kerge rutiin, et me oleme kohanenud ja elu tundub ilus. Inimesed tunduvad siin väga sõbralikud ja abivalmivad.

Restauraatorid jätkasid eelmise nädalal olevaid pooleli töid. Chippendale toole, lakksid neid ja täitsid vahaga auke. Piret lakkis lauajalgu. Andrus tegeles edasi oma kapiga, kapp sai peale esimese valge värvikihi. Lakitud sai üks laud ja tehtud sai ka muid väikseid töid. Viimistlejad alustasid uue objektiga, taas oli meil tööks seinte värvimine. Kasutusse läksid heledamad toonid.

Nädalavahetusel võtsime ette suurema tripi. Külastasime rongiga Lissabon teist suuremat linna – Portot. Veetsime päeva tutvudes Porto vanalinna, katedraali ja paljude suurte sildadega. See päev venis meil pikale ning koju jõudsime alles kell 10 õhtul. Meie oleme väga rahul selle päevaga.

Piret, Andrus, Kadri, Rainar

oznor
rhdr
cof
cof
rhdr

Portugal 2018 (al okt) vol 3

Tere!

Kätte on jõudnud meil kolmas nädal. Aeg on läinud siin päris kiiresti. Ilmad on läinud Portugalis jahedamaks, vihmasemaks ning päikest enam nii tihti ei näinudki.
Pühapäeval kolisime uude elukohta. Korter on suurem, jagame korterit veel 2 inimesega.

Restauraatorid jätkasid eelmise nädala töid. Andrus puhastas suurt kappi, Restauraatorid puhastasid veel toole ja parandasid vead, lihvisid. Sai puhastatud ka üks voodi ja tehtud saigi ka teisi väiksemaid töid.
Viimistlejated jätkasid samal objektil tubade värvimisega nii terve nädal. Muid töid viimistlejad see nädal ei teinud. Objekt valmis meil nädala löpus ning uus objekt algas juba uuel nädalal.

Nädalavahetusel käisime Lissaboni avastamas, nägime vanalinna. Külastasime veel suuremaid kaubanduskeskuseid.

Piret, Andrus, Kadri, Rainar

Malta 2018 (al okt) vol 1

Jõudsime Maltale kell 12 – 28. oktoobril ning juba lennukis oli tunda, et liialt palju pikki pükse oli kaasa topitud. Õues oli 24 kraadi ja täiesti pilvitu taevas. Kui jõudsime oma hostelisse, anti meile paar tundi aega, et tutvuda St.Julian-ga, kuni saime kokku oma kontaktisikuga Faye, kes tutvustas meile paari kodureeglit ning andis üldist infot piirkonna kohta.

Esmaspäeval läksime neljakesi Sebh-i kus saime kokku oma tööandjaga ning saime kokku panna oma CV. Ülejäänud päeva me saime vabaks ning mõtlesime kambaga, et kõnnime hostelisse tagasi ja teekond kulges ühest Valetta otsast teise,läbides ka vanalinna ning kokku sai käidud ligi 10 km. Teisipäeval oli esimene reaalne tööpäev. Saime kokku hommikul kell 7 Sliemas oma vahetusvahemaga ehk Salvadoriga, kes jagas meid kahte gruppi: ühes Ado ja Kaarel, teises Steven ja Rasmus. Ado ja Kaarel jäid Sliemasse 9. korrusel tulevase luksusliku katusekorterit tegema ning Rasmus ja Steven läksid koos Salvadoriga Valetta vanalinna keldrikorruse restorani. Steven ja Rasmus said siis alustada iidsetesse liivakivist seintesse vagude freesimisega ning hiljem ka PVC-torude painutamisega. Ado ja Kaarel samas said alustada kohe kaablite vedamisega läbi PVC-torude, mille firma töötajad olid ette ära teinud. Kolmapäeval saime samadele töökohtadele naaseda ning tööülesanded jäid samaks.

Neljapäeval tuli nii Kaarel kui ka Ado Stevenile ja Rasmusele appi Valetta keldri restorani, kaableid vedama torudest mis Rasmus ja Steven olid neile ette ladunud. Reedel Rasmus aitas firma töötajal viimaseid asju paika panna Valetta keldri restoranis, ning tööpäeva lõpuga sai see tööobjekt valmis. Ado ja Kaarel läksid tagasi katusekorterisse, kus aitasid veel kaableid vedada ning said proovida betooni vagude freesimist. Õhtul läksime vaatama ka kuidas Malta ööelu välja näeb ning kõige varem jõuti koju alles 4 paiku öösel.

Laupäeval mõtlesime kambaga, et võtame ette reisi Malta põhja ossa kus asub üks väheseid liivarandu, nimega Paradise Bay. Saime ka ujumas käia ning vesi oli algul päris jahe, aga sellega harjus ära. Millega kohe üldse ei suutnud harjuda, oli see, kui soolane vesi vahemeres on. Edasi mõtlesime, et käime ka pankrannikul mis Paradise Bay kõrval oli, kus maastik tundus nagu Kuu pealt. Õhtul tagasi jõudes läksid Rasmus ja Steven uuesti linna peale meluga tutvuma. Pühapäeval Ado ja Rasmus võtsid mõtte pähe, et minna Birgusse St.Angelo kindlusesse ja tagasi tulla sealt hoopiski jala, käies läbi taaskord terve Valetta linn, kokku tuli teekond ligi 30km.