Lõpuks on saanud ka viimane nädal otsakorrale ning lahedamat kuute nädalat ei oskaks soovidagi.
Esmaspäeval käidi neljapäeval taaskord Naxxari villas, seekord panid Steven ja Rasmus kõigi kuue kilbi juhtmed kilpi sisse (kaablid jooksid enne kilbi pealt) ning panid katted kaablirennidele peale. Kaarel ja Ado panid köögi ja panipaiga kõlarid paika ning sättisid harukarbi katted korda.
Teisipäeval oldi samuti Naxxaris ning tuli välja, et alumise korruse peakilpi on vaja korralikult juhet tuua läbi lae, ehk saime keset suure toa põrandat hakata auke puurima millega läks terve päev ilusasti ära.
Kolmapäev oli meil viimaseks tööpäevaks ning meie juhendaja David tegi meile väikse koolituse Malta elektrisüsteemide kohta ja enne lõunat võisime koju ära minna.
Neljapäeval käis Steven DLI peakorteris, kus saadi hinnete lehed kätte ning prooviti hullult kõiki meid värvata tööle sinna peale kooli lõpetamist, kas sinna tööle kunagi aga jõuab, ütleb ainult aeg. Ado ja Kaarel käisid pesemas oma viimaseid riideid enne äralendu.
Reedel käidi neljakesi linnapeal ringi, et leida, mida kodustele suveniiriks osta, kes leidis magneti, kes ripatsi, õhtu lõpuks jagus igast nodi nii palju, et oleks saanud enda poe püsti panna.
Laupäeva hommikul tuli meile 11 ajal järgi transport, mis meid lennujaama ära viis ning õnneks laabus terve teekond koju väga sujuvalt.
Viimased kuus nädalat on üks parimaid aegu meie elus ning täname südamest Tõnu Armulikku ja Erasmuse programmi, et meile anti selline võimalus maailma kogeda.