Norra 2023-1 (ehituspuusepad) vol 6 (juuli-august)

Viimane praktikanädal Norras on seotud varjualuse ehitusega, mille tarvis vundament sai valmistatud eelmisel nädalal.
Majade ehitusega olid sel nädalal hõivatud eelkõige alltöövõtjad ehk paigaldati vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Samuti alustasid oma paigaldustöödega elektrikud. Kui nemad oma tööde, tegemistega on ühele poole saanud, on võimalik jätkata sisetöödega – paigaldada puuduv soojustus, kips, laematerjal ning avatäited. Majad saavad oluliselt valmis majade moodi.
Varjualuste püstitamine algas vundamendi külge kinnitusklambrite paigaldamisega. Klambrid paigaldati selleks ettenähtud poltidega. Edasi läks tegevus juba postide püstitamisega. Meie tegevus oli sel nädalal toetavat laadi. Varjualuseid püstitasid eelkõige kogenumad ettevõtte töötajad. Me toetasime töö edenemist materjali värvimise ja mõõtu lõikamisega, samuti erinevate abitöödega varjualuste püstitamise juures.
Omaette huvitavaks väljakutseks kujunes “diagonaalide” lõikamine selliselt, et tulemus oleks ilus, sest need jäävad pidevalt nähtava koha peale. Väljakutseks tegi selle töö asjaolu, et tööplatsil ei olnud ühtegi saagi, mis lõikaks materjalist läbi ühe lõikega. Töövahendiks sai valitud miiusaag, pöörates matejali kord üht-, siis teistpidi. Korduvate mõõtmiste ja märkimistega said detailid lõigatud, loodatavasti nii, et tulevased korteriomanikud sellega osaga rahul on.
Viimastel päevadel oleme otsustanud veeta looduses aega. Üks päev sai pühendatud ronimisele Rjukan piirkonnas. Mäe tippu (1600m) me kahjuks ei jõudnud, kuna see eeldab ettevalmistust ja varustuse olemasolu. On põhjus kunagi tagasi tulla. Lisaks elektriauto seab piirangud. Aga ikka saime portsu adrenaliini, tegime mõned tunnid jalutuskäigu külmas maastiku piirkonnas ja loomulikult nautisime sürrealistlikku vaadet. Tühi kivine lõpmatu maastik jätab erilise mulje.
Kuna meie majake asub suusakeskuse lähedal siis oleks patt mitte uurida mis siis seal suvisel ajal toimub. Selgus, et matkarajad üleval olid turiste täis.
Sellele järgnes puhkepäev kodukoristusega ja üleandmisega kolleegidele. Tegime viimased ostud ära ja asjad pestud/pakitud.
Kokkuvõttes jäime väga rahul praktikavõimalusega Norras. Saime õpitud rakendada koos asendamatu kogemusega. Soovitame soojalt. Oleme tänulikud Erasmus+, EFC Norge AS ja koolile võimaluse eest.

Norra 2023-1 (ehituspuusepad) vol 5 (juuli-august)

Eelmisest nädalast jäi pooleli mürasummutusklambrite paigaldamine roovide alla. Sellega jätkasime selle nädala alguses. Majade esimeste korruste laed vajavad mürasummutust kõigis ruumides, nii suurtes kui väikestes ja selle tegevuse viisime sel nädalal lõpule. Kui osa meeskonda pani klambreid, siis teine osa liikus edasi roovide panemisega klambrite külge. Klambrite panemine on rohkem omaette tegevus, mistõttu tuli ka ohtralt üksinda töötamist – kui mõõtmise loogika selge, siis sai sujuvalt toimetada. Roovide panemine klambritele on enamuses ruumides kahe inimese töö – roovid on pikad ja kahekesi edeneb töö kiiremini ning mugavamalt. Õnneks saime mõlemad proovida nii üht kui teist tööd. Kui klambrite ja roovide panemine hakkas valmis saama, vaatasid projektijuht koos valgustuse tarnijaga üle selle vajaduse majades, millest ilmnes vajadus teha köökides olevate lagede roovide vahele tuletõkke karbid. Osa meeskonnast valmistas ja paigaldas kõikide majade kõikide korruste köökidesse vajalikud karbid. Selle tegevuse sai valmis
nädala lõpuks, et elektrikud saaksid järgmise nädala alguses oma tööga pihta hakata. Osa meeskonnast tegeles vundamendi raketiste (nn vundamendi kannud) valmistamisega. Vundamendi peale tuleb kõigi majade vahele vaiadel olev ja panipaiga hoonega seotud varjualune, eelkõige transpordivahendite tarvis. Objektile telliti väiketraktor ja kaevati augud, mis seejärel tasandati vajaliku kõrguseni, misjärel mõõdeti paika ja paigaldati vundamendi
raketised. Osa meeskonnas lõikas vajalikus koguses ja mõõdus armatuuri. Seejärel valmistati segu, paigaldati armatuur ja täideti kannud. Vundament jääb nädalavahetuseks kivistuma, et järgmine nädal õigel hetkel alustada varjualuste ehitusega.
Nädalavahetusel tegime väljasõidu pealinna eesmärgiga külastada vahele jäänud vaatamisväärsused – puukirik eelmisest aastatuhandest ja boheemne mere äärne linnaosa.
Tegime turistina tiiru suveniiripoodide läbi ja nautisime õhtut suurepärase vaatega kindlusele. Eriti popid on siin kruiisid purjelaeval ja veepealsed saunamajakesed. Järgmisel päeval käisime fjordis kalale. Midagi ikka saime aga grillimiseks ei piisanud. Võtsime poest kõiksugused mereanded ja tegime väikese grilli kodus. Aeg möödub märkamatult – ees meid ootab viimane töönädal. Üritame sellest maksimumi võtta.

Norra 2023-1 (ehituspuusepad) vol 4 (juuli-august)

Sel nädalal jätkus tegevus roovide ja kilega. Roovid tuli saada kohtadesse, kus need veel panemata olid – eelkõige oli suuremaks tööks esimeste korruste laed, sest need eeldavad mürasummutuse olemasolu. See omakorda tähendab mürasummutusklambrite paigaldamist roovide alla. Samuti tuli teipida kõik kiled, mis seni olid tihendamata jäänud. Toimetamise eesmärk on olla valmis elektri ja veevärgi paigaldamiseks majadesse.
Töö käik meie vaatest on lihtne. Ülesannete kirjelduse saame ehitajatelt, kes ehitusplatsil parasjagu toimetavad. Enamuse ajast oleme olnud paaris koos kogenuma ehitajaga, aga mõned ülesanded oleme teostanud ka omavahel või üksinda. Juhiste ja näpunäidete jagamine toimub töö käigus, samuti on võimalik vaadata kogemustega ehitajate tegevust ja jätta meelde paremaid praktikaid. Paralleelselt tuli valmistada sissepääsutrepp teisel korrusel igasse majja. Enamasti tegime jääkidest. See lihtsustab edaspidi materjalide ladustamist – teeb elu lihtsamaks. Teised meistrid on tegelenud varjualuse ehitise vundamendi rakiste valmistamisega. Loodame, et järgmisel nädalal saame selle paigaldamisel osa võtta. Jooksvalt toodi sisse ülejäänud roovid paigaldamiseks. Tuli neid ära ladustada vastavalt vajadusele igasse majja.
Nädalavahetusel järjekordse väljasõiduga sai külastatud mõned väiksemad naaberlinnad – Holmestrand ja Tonsberg. Kalapüügi kultuur siin õitseb fjordide vahel – suht tihe paatide liiklus. Tänavad on täis turiste ja kohalikud naudivad suvepäevi kohvikutes merevaatega.
Eksponeeritud uhkete nikerdustega viikingite laevakoopiad mis on täielikult
kasutuskõlblikuks ehitatud jätavad erilise tunde. Peale mäe ronimist jõudsime arhailise lossi jäänuse asukohale. Siit avanevad võrratud vaated linnale ja põldudele mis on selles mägise maastikuga piirkonnas pigem erand.
Traditsiooniks, üks nendest puhkepäevast on pühendatud koristamisele, pesemisele ja toidu valmistamisele.

Norra 2023-1 (ehituspuusepad) vol 3 (juuli-august)

Taas üks sisukas nädal on möödas – oleme lõpetamas majade soojustamisega. Kahjuks või õnneks, juulikuu on puhkuste aeg. Tarneraskuste tõttu ei saanud mõnda tööd lõpule viia, aga andsime endast parima ja olime leidlikud. Viimased seinad ja laed on kiletatud, roovid said pandud. Oleme tempoga harjunud – töö käib kiirelt ja sujuvalt, aeg lausa lendab. Töö käib siin vahetusega. Mõned kolleegid on puhkusele läinud, teised abistajad teisele objektile või siis tagasi Eestisse läinud. Uued inimesed on tulemas. Juuli lõpus ja augustis on plaanis muu hulgas ka terrasse ja rõdusid ehitada. Loodetavasti saame nendega kätt proovida. Ootame uut väljakutset põnevusega.
Seekord meid ootas pikem nädalavahetus. Saime rohkem ringi liikuda ja üht-teist vaadata. Õnneks on elektriauto selleks olemas. Laadimisega linnats väljas probleeme ei olnud, kuid see nõuab planeerimist ja võtab aega. Saime omal nahal tunda kui mugav ja kallis see Oslo kesklinna parkimine on. Teinekord proovime ühistranspordiga liikuda ja üritame auto jätta kuskile Oslo eeslinna.
Tutvusime Norra puukiriku, laevaehituse ja hüdroenergija ajalooga.
Vanadest puukirikutest, mis on Norra tunnusmärgiks, asus õnneks läheduses neist suurim, ca AD 1250 ehitatud Heddali kirik. Muljetavaldav ehitis, millel lisaks püstpalkidele on näha ka muid tänapäevalgi kasutatavaid puuehitise konstruktsioone, seda küll käsitöö ja selle aja võtmes. Kirik on väga hästi hoitud, heas korras ja toimiv ka tänapäeval.
Laevaehitusega tutvusime Oslo laevandusmuuseumis. Kõige suurejoonelisem ekspositsioon oli küll renoveerimiseks suletud (tasub tagasi tulla 2026), aga need mis avatud olid, andsid igati suurepärase ülevaate laevaehituse ajaloost, alustades ühepuu paadist, jätkates läbi viikingiaja Amundseni polaarlaeva ja tänapäevaste ookeanilaineriteni välja. Taaskord oli soe vaadata, kuidas vanad tehnikad enam kui tuhande aasta tagusest ajast on jõudnud välja tänapäeva, küll teiste materjalide ja oluliselt suuremate mõõtmete näol. Kui puulaevade
mõõtmetest rääkida, siis omaette vaatamisväärsus oli täismõõdus puidust ehitatud polaarlaev Fram, mida sai kaeda nii seest kui väljast.
Norra veeenergia ei vaja ilmselt tutvustamist, nagu ka kohalik energiagigant Norsk Hydro. Mõlema oluliseks lähtepunktiks on Vemorki elektrijaam, mis läbi erinevate protsesside oli lähtepunktiks lämmastikväetiste tootmisele, millest tolle aja euroopas karjuv puudus oli.
Norra ettevõtte panus tuumaenergeetikasse on samuti seotud selle tehasega, sest elektrolüüsi teel vesiniku tootmise üks kõrvalsaadusi on nn raske vesi. Tehase toimimisse on olulise panuse andnud ka elektriajaloo üks suurkujusid Kristian Birkeland.
Selleks, et majapidamises, kus parasjagu ööbime, asjad oleksid korras, siis on tulnud kodukoristusele, pesemisele ja söögi valmistamisele järgmiseks nädalaks panustada.

Norra 2023-1 (ehituspuusepad) vol 2 (juuli-august)

Töö objektil jätkus sellest kohast kus pooleli jäime, meie rõõmuks järgmiste tegevustega. Eelmisel nädalal läks hulk aega objekti taasavamise toimetustele ehk erinevat laadi koristus ja materjali ümberpaigutamise töödele. Kui sellega olime majad piisavalt korda saanud, panime välisseintesse villa ja katsime kilega. Sel nädalal lisandus meeskonda (3 liiget) Drammenist, kes jätkas villa panemist majade teistele korrustele. Vahepeal saabusid tellingud, et teise korruse seintesse soojustust panna ja kilega katta, sest seal on üks ruumidest sel määral kõrge, et olemasolevatest redelitest ei piisanud.
Meie tegevus läks edasi kiletamise ja kilede õhutihedaks teipimisega. Kui ruum sai sellisel viisil ette valmistatud, siis jätkasime roovide panemisega. Materjali mõõtsime ja lõikasime välja kohapeal, just selliselt nagu vaja ning kinnitasime naeltega. Oluline oli tähele panna, et ka vastu põrandat olev kile saaks põranda külge õhutihedalt kinnitatud (selleks kasutasime Soudal Vapourseal mastiksit). Juhendaja ei väsinud märkimast, et meil see meelest ei läheks – õnneks oleme piisavalt algajad ja tegevus ning materjal uus, et see probleemiks ei saanud.
Roovide panemise detailid seletas juhenda hästi lahti. Kui küsisin, sain alati selgituse põhjuste kohta ehk peamiselt sellest, milline tuleb konkreetne materjali kiht roovide peale – erinevates tubades ja seintes ning lagedes võis see olla erinev, millest ka erinev lähenemine roovi materjali ja paigaldamise valikul. Teades miks sa midagi teed on selle tegemine tore ja rahuldustpakkuv.

Peale töö tutvusime loomulikult ka kõige muu Norra poolt pakutavaga. Valikus oli seekord Kongsbergi hõbedakaevanduse ning selle juurde kuuluva muuseumi ja Norra rahvamuuseumi külastamine. Fantastilised kohad mõlemad.
Kongsberg linnana (asula on siin jõe kärestikul kindlasti olnud juba jumal teab mis ajast) on seotud eelkõige kaevandusega ja kaevanduste mõõtmed on 400 tegutsemise aasta jooksul kasvanud hämmastavalt – mitte nii ilus kui “Sõrmuste isanda” päkapikumaailm, aga sügavuselt ja ulatuselt igati võrreldav. Lisaks vägevusele suuruses on kaevandus suurepärane näide sellest kuidas 400 aasta jooksul on käsikäes arenenud inseneride ametioskused, teadus (keemia, füüsika, geoloogia, geodeesi kui märkida mõned) ja meditsiin. Sellise töömahu ja järjepideva pika kestusega kaevandus on kahtlemata jätnud jälje Norra töö- ja ühiskonnakorraldusele tervikuna ning vast selles valguses on mõistetav
kohaliku töökorralduse mõned kummalisena tunduvad tahud. Kõik kes kaevandust plaanivad suvel külastada, pange soojalt riidesse – pärast enam kui
tundi 6 kraadises maasügavuses suveriietes viibimist oli 50 kraadiseks küdenud auto salong imeline koht lihtsalt olemiseks.
Norra rahvamuuseum oli mingil moel võrreldav meie vabaõhumuuseumiga. Ood Norra puitarhitektuurile läbi aastatuhande, mis oli meie erialast lähtuvalt huvitav vaadata, aga ka ülevaade linnaelule koos majade ja kõige sinna juurde kuuluva tegevustikuga. Erinevalt Kongsbergi kaevandusest räägib lisatud pildimaterjal enda eest paremini kui jutt, mille kirja võiks panna.

Norra 2023-1 (ehituspuusepad) vol 1 (juuli-august)

Meie kauaoodatud puusepa praktika algas pühapäeval 2. juulil Tallinna lennujaamast.
Otselend Oslosse läks plaanipäraselt ja veidi rohkem kui ühe tunniga jõudsime kohale. Juhendaja viis meid autoga paari tunniga kohale. Selgus, et meie elukohaks on suusabaas Kongsbergi lähendal mis on omakorda umbes 100 km Oslost. Kena majake mäel suurepärase vaatega looduse lähedal. Kolleegid võtsid meid vastu. Hetkeseisuga oleme sellel objektil neljakesi. Meie kasutuses on ka elektri-tööauto. Esimese asjana suundusime poodi. Nägime vaeva toidu ostmisega, kuna pühapäeviti on kõik poed siin kinni. Tuleb arvestada sellega.
Esmaspäeval viidi meid hommikul objektile (äratus 5:30), viidi kurssi, seletati tööülesanded ja räägiti tööohutusest. Objektiks on uusarendus Kongsbergi linna piiril – viis kahekorruselist maja. Põhikarkass oli juba kokku pandud ja meie eesmärgiks on ette valmistada seinad/laed soojustamiseks/viimistlemiseks. Oleme alustanud koristamisega, prügi sorteerimisega ja rakiste lahti võtmisega. Vahepeal tuuakse materjalid objektile – võtame vastu ja ladustame vastavalt nõudmisele.
Järgmistel päevadel oleme põhiliselt tegelenud kivivilla soojustamisega, koristamisega ja mõne abirakiste kokkupanemisega. Mõne väiksem/suurem trepp sai valmis, töölauad ja muud abivahendid.
Meil on suhteliselt pikad ja töömahukad tööpäevad (7:00-17:30), seega argipäevadel pole eriti kuhugi veel jõudnud. Siiski aga oleme teinud paar jalutuskäigu metsas, mäetippu ja objekti ümbruses. Teeme suuri plaane tulevaseks nädalavahetuseks – siin on mida vaadata, loodust nautida.
Oleme otsustanud teha laupäeval pikemat jalutuskäiku meie tööobjekti ümbruses, avastada mäetippe. Mõni tund metsas ja jõudsimegi tippu. Oleme külastanud erinevaid vaateplatvorme ja hiljem oleme käinud järves jahutamas. Peale lõunat oleme aega veetnud kesklinnas jazz festivali nautimas ja linna avastamas. Pühapäevaks on plaanis külastada muuseume, vabaõhu installatsioone, veehoidlat ja teha grilli. Sellest aga räägime järgmine kord.
Kokkuvõttes nädal oli töömahukas ja põnev.