Esimene nädal Portugalis
Meie reis algas esmaspäeval, 3. oktoobril lennuga Tallinnast Amsterdami. Järgmise lennuni oli aega 7 tundi seega otsustasime linna peale minna. Lennujaamast väljudes saime teada, et turvakontrolli järjekorrad võivad kolme kuni nelja tunni pikkuseks ulatuda. Seega ei veetnud me seal kuigi kaua aega. Õnneks pidime me ainult poolteist tundi järjekorras ootama. Peagi olime juba lennukis ning enne kui arugi saime, jõudsime Portugali. Sealt viidi meid kohe korteri juurde. Kortermaja ees tervitas meid Kornelija, kes andis meile võtmed ja näitas korterit. Päeva lõpus seadsime ennast sisse ning pärast kiiret poetiiru vaatasime koos filmi.
Teisipäeval saime varakult teada, et Kornelija näitab meile hiljem töökohti kuid kuna see oli alles õhtuks plaanitud otsustasime vaadata ringi kohalikus kaubanduskeskuses. Peagi saime teada kus me tööle hakkame ning räägiti, et kolmapäeval on riiklik püha. Seega läksime teisipäeva õhtul Portugali ööeluga tutvuma.
Kolmapäeval käisime Montijo peal ringi ja avastasime veidi Portugali kultuuri ning toitu.
Neljapäeval oli siis lõpuks esimene tööpäev ning avastasime kiiresti, et mitte keegi sõnagi inglise keelt ei räägi. Sellest hoolimata mõikasime kiiresti, mida teha tuleb ning Kägo ja Aleksei veetsid terve tööpäeva tellinguid üles ehitades. Samal ajal paigaldasid Klemmer, Jorgen ja Mihkel ripplage teisel objektil.
Reedel avastasid Kägo ja Aleksei kohe hommikul, et eile paigaldatud tellingud tuleb uuesti maha võtta, sest tekkisid probleemid kohaliku elanikuga. Lõunal käisid nad töökaaslastega restoranis ning pausi lõpus liikusid teisele objektile, kus valmistati rõdudel seinad ette restaureerimiseks. Klemmer, Jorgen ja Kaur seevastu jätkasid sama tööga. Õhtul saime kätte ka transpordikaardid ning seejärel veetsime õhtu erinevates baarides.
Laupäeval kasutasime oma transpordikaarte, et tutvuda Portugali mägede ning maastikuga. Samuti käisime ringi Lissabonis ja eksisime seal ära minnes kolme vale rongi peale, kust edasi valedesse bussipeatustesse. Lõpuks kohtusime kohalikuga, kes meid õige bussi peale tiris. See oli viimane buss, mis Montijo poole suundus. Kui teda kohanud poleks oleks pidanud öö veetma Lissabonis.
Pühapäeval ei jaksanud väga keegi kuhugi liikuda niiet käisime ainult poes kuid ülejäänud päev veedeti kodus.
Esimene nädal möödus kõigest hoolimata üpriski stressivabalt ning saime palju ringi käidud ja koos aega veedetud. Kohalikud on väga toredad kuigi inglise keelt ei räägi. Suhtlemine on võimalik vaid Google’i tõlkeprogrammi kasutades. Meie korter on viimase peal, toit siin maitseb hästi.
PILDID