Hispaania 2018 (veebruar) vol 6

Vahepealse jaheda ilma ja ebasobiva riietuse tõttu olid mõned inimesed haiged ja veetsid kolmapäevase päeva kodus ravides ja jõudu kogudes, teised, kellel jõudu jätkus tegid tööd. Ühed restaureerisid akna siseraame, üks pani kappe kokku ja kantis plaatmaterjale. Ilm oli natukene jahe, kuid sellegipoolest päiksepaisteline ja ilus, õhtul sai väljas trenni tehtud ja jalutatud. Neljapäeval kõik, kes haiged olid, ravisid veel end, et vähemalt viimase päeva saaks tööl ära käia. Päikeselise ilmaga leidsime veel linnas uusi tutvusi ja sai veel avastamatuid kohti näha. Reedel oli meie viimane tööpäev, kõik arveldasid oma ülemustega, osad said taskuraha isegi, teised jätsid lihtsalt hüvasti ja täitsid viimased paberid ära, kuna see oli meie viimane nädalavahetus, siis kõigil oli kindel soov õhtul välja minna veel viimast võtma.

Laupäev oli eesti vabariigi aastapäev, seega osadel käis pidu päris pikalt, vaadati ja kuulati paraadi ja tähistati kohaselt. Ilusa ilma tõttu keegi toas ei raatsinud passida, siis läksime kõik parki seltskonda ja päikest nautima. Õhtul rabas kõiki tohutu uni ja kõik norskasid hommikuni ühes taktis. Pühapäev käisime enamusega lõbustuspargis, pooled nautisid seda päeva täiel rinnal, teine pool natuke kõhkles peale esimest sõitu ja otsustasid karmimatele atraktsioonidele mitte minna. Sellest hoolimata oli väga lahe ja lõbus. Need, kes nautisid rohkem, olid õhtuni ja kasutasid võimalust kõik lahedamad sõidud ära proovida.

Esmaspäeval käisime kontoris, saime oma sertifikaadid ja jätsime hüvasti nende meeldivate inimestega seal. Siis oli ülejäänud päev vaba, et nautida seda imelist 20 kraadist ilma, mis meile oli selleks päevaks antud. Kõik tegid linnale veel viimase tiiru peale, ostes suveniire ja kinke, ning siis oligi juba aeg hakata pakkima ja vaikselt magama sättida, et hommikul vara lennule jõuda. Teisipäev ootas meid hommikul transport lennujaama, mõlemad lennud möödusid suhteliselt sujuvalt ning kiiresti, enne kui arugi saime, olime juba Eestis maandunud ja siin võttis meid vastu külm talveilm.

Advertisements

Hispaania 2018 (veebruar) vol 5

Hola!

Pole arugi saanud, et viies nädal juba läbi, mida lähemale jõuab koju tulemisaeg, läheb aeg lennates. Kolmapäev möödus keerukamalt Kristjanile, sest Sandril polnud veel kindlaid paranemise tunnuseid, pidi Kristjan taas üksinda tööle asuma, kus ta sai taaskord minna paari kappi paigaldama. Neljapäeval jäi Kristjani ülesandeks tuua ära värvimisest valmis destailid ja seejärel asuda sama mööblit kokku panema, eesjärgus siis töökojas. Reedesel päeval asus Kristjan eelmisel päeval kokku pandud mööblit kliendile toimetama ja seda paika seadma. Uue nädala algul ei olnud Sandril veel olemine paremaks läinud, seega jäi ta koju. Kristjan aga asus esmaspäeval vapralt tööle uusi ülesandeid täitma, milleks seekord oli vanade akente korrastamine ja parandamine.
Teisipäeval tabas Kristjanit ka nõrkus ning ta tuli varem töölt ära et uurida oma tervist natukene.

Jasperi nädal aga hakkas järjekordselt kõvemat sorti lihvimisega, ettevalmistus detailide viimstluseks, teisipäev näitas kohalik tisleri professionaal, kuidas kanditakse ilma triikraua ja väiksemate abivahediteta. Kolmapäev, neljapäev, reede möödusid lihvides, klientide juures pisemate asjade parandamistega ning mööbli paigaldamisega.

Karli nädal möödus uste paigaldamisega objektil, kappide montaaziga ning sai ka firmas plaatmaterjale lõigata.

Cristo ja Raiko olid ikka samas kohas objektil, lihvisid ja eemaldasid viimistlust ja parandades neid. Jõudsid ka firmas käia vahepeal said kanditud triikrauaga, saagimisel abiks olla ja palju lihvida.

Nagu ikka reede õhtul mindi pingeid maandama linna vahele, saabuti varajastel hommiku tundidel, laupäeval puhati ennast seiklusteks välja ja käidi jalutamas linna keskel asuvas pargis
El Retiro Park, suuruselt 125 hektarit ja kus on üle 15000 puu ning ka selles pargis on Madridi kõige vanem puu mis on üle elanud väärkad 400 aastat. Pühapäeval oli alguses plaan minna lõbustusparki, kuid ei mindud, kuna piletid olid suhteliselt krõbeda hinnaga. Saigi otsustatud, et vaatame teise päeva, mil saame minna. Veedeti päev kodus koristades ja filme vaadates. Uus nädal algas mõne jaoks haigelt, teiste jaoks rohke tööga, nii ka teisipäeval.

Hispaania 2018 (veebruar) vol 4

Hola!
Neljas nädal möödus sama kiirelt, kui see algas.

Esmaspäeval ja teisipäeval käis Kristjan köögikappe paigaldamas ja aitas natukene ka töökojas. Kolmapäeval sai Sander natukene viha välja elada objektil ukseliiste eemaldades samal ajal kui Kristjan valmistas töökojas uusi ukseliiste ja lenge. Neljapäeval lõpetas Kristjan töökojas ukseliistudega samal ajal kui Sander oli jälle väljas Uksi vahetamas. Uue nädala alguses jäi Sander haigeks ning seetõttu pidi Kristjan üksinda tööle sammuma.

Karli nädal möödus objektil paigaldustöid tehes, kapiuste ning -hingede paigaldamisega kui ka liuguste freesimisega.

Raiko ja Cristo olid objekti peal, kus nad eemaldasid välisakna/uste katteid, mis tulid pärast puhtaks kraapida/lihvida vanast viimistlusest, reedel käisid firmas, kus nad aitasid viimistluses
vahe lihve teha ja mööblit pakkida ning ära transportida.

Jasperi nädal algas siis riiuli monteerimisega, neljapäev sai riiul kliendile viidud ning ootustepäraselt paigaldatud (klient rahul, meie rahul), reedene päev oli täis detailide lihvimist ja nii terve päev.

Siis said kõik natukene kauem magada ning juba kella kümneks pidime olema juba kontoris koosolekul arutamas kuidas läinud on, peale koosolekut olid kõik vabad ja said seada plaane õhtuks,  kes siis otsustas minna pittu ja kes nautida vaba aega kodus. Nädalavahetusel sõideti metrooga mööda linnaääri otsides mägesid ja parke. Nädal algas jälle suurte ootuste ja puhanud vaimuga.

Itaalia 2018 (veebruar) vol 4

Neljas praktikanädal Itaalia väikelinnakeses Nicoteras on möödunud Maurizio Fama töökojas suure peitsimise ja vahelihvimse “tähe all”. Suure pöögipuust trepi viimistluse tegemine on nõudnud meilt aega, kannatust ja ka erinevate oskuste omandamist siinse juhendaja meetodite järgi. Peamine on olnud jälgida, et teistkordsel peitsimisel pinnad jääksid kaetud ühtlase tooniga. Kuna puidupind võtab peitsi(piiritust) vastu erinevalt, siis võivad osade terpidetailide pinnad jääda väga erinevad ja on rohkem lihvimist, parandamist ning uuesti peitsimist, et trepp kokkupanduna kaunis jääks. Kaua tehtud kaunikene. Teise tööna on puhastatud Singeri õmblusmasina metalljalg ja ühendusdetailid ning masin ka kokkupandud.

Sel nädalal käisime väikesel väljasõidul Vibo Valencia Pizzos.

Laupäeval sättisime ja tähistasime oma armsa Eestimaa 100-ndat sünnipäeva. Päeval tegime eesti isamaaliste laulude ja poppmuusikalugude põhjal väikese muusikalise soovika, lehvitades oma kodu rõdul sini-must-valget lipukest. Õhtusöögiks sai kodumaa patriootliku meeleolu veelgi tõstetud, kui lauale sai must rukkileib (Muhu leib), paneeritud lest koos ahjukartulite ja kastmega, desserdiks sai Tiramisu. Ja eestlasele kohaselt saime osa ka presidendi kõnest ja kätlemistseremooniast. Pisut tekkis hinge ka väike koduigatsus.

Pühapäeval oli meid kutstud meie juhendaja Maurizio koju tradtsioonilisele õhtusöögile. Koos tõelise itaalia pere keskel imemaitsvaid roogasid ja jooke nautides saime osa itaalia kultuurist.

Itaalia 2018 (veebruar) vol 3

Kolmandat praktikanädalat alustasime uue värskuse ja innuga.Töösse tuli Singeri õmblusmasin, millele tuli teha spooni- ja puitparandusi, mis sai Kaspari ja Leelo ülesanneteks. Lisaks tuli rekonstrueerida kaks uut Singeri masina sahtlit ühe vana masina sahtli näitel. Kätlin ja Kelly jätkasid trepi peitsimise ja vahelihvide tegemisega. Neljapäeva õhtuks sai Singeri masina parandused tehtud ja pinnad viimistluse tegemiseks lihvitud ning pool treppi sai viimistletud.

Reede varahommikul sõitsime oma “väikese ajutise perega” Napolisse. Kui välja arvata see, et me oma õigele Napoli rongile ei jõudnud, siis sõit möödus lõbusalt tänu Kätlini suurepärasele itaalia keele oskusele ja lahketele itaalia reisijuhtidele. Napoli tervitas meid oma täielikus kaootilisuses ja uskumatus tänavaliikluses. Külastasime poode ja kohvikuid.

Laupäeval suundusime suures ootuses iidsetesse Pompei varemetesse, mille nägemine ületas mitmekordselt kõik meie fantaasiad ning mille kirjeldamine on võimatu. Siinkohal kehtib kindlalt ütelus: oma silm on kuningas. Napolisse tagasi jõudes külastasime lisaks ka arheoloogiamuuseumi Pompei väljapanekute saale, mis täiendasid ideaalselt meie värskeid muljeid iidsest linnast. Pühapäeval sõitsime tagasi meile armsaks saanud linnakesse Nicoterasse. Taas kodus ja õnnelikud.

Itaalia 2018 (veebruar) vol 2

Esimese töönädala lõpetamiseks sobis hästi Ferdinando kutse Nicotera parimasse pizzeria’sse, kus nautisime kohalikku sööki ja jooki. Esmaspäeval alustasime oma teist välispraktika nädalat. Nädala kahel esimesel praktikapäeval tegi igaüks oma vanamööblile viimaseid parandusi ja peitsimist. Peale tööd sõidutas Ferdinando meid promenaadile Jappolosse. Sukeldusime mäenõlvakutel vilkuvate linnatulukeste ja Vahemere lainemühina saatel õhtusele jalutuskäigule. Kolmapäeval alustasime pöögipuust trepi peitsimist. Uus trepp on meie praktikajuhendaja Maurizio enda poolt ehitatud ja väga muljet avaldavalt ilus – “bello”. 😉 Neljapäeval ja reedel jätkasime trepi viimistlust. Reede õhtul saime toredaid elamusi kohalikus salsaklubis. Nädalavahetuse veetsime aega Reggio Galabrias ja Tropeas. Oleme õnnelikud!

Itaalia 2018 (veebruar) vol 1

Saabusime Nicoterasse 28. jaanuari öösel umbes kell 01.30. Majutuskohast leidsime eest imetoreda 3-toalise korteri. Toad jaotatud, saime reisi- ja lennuväsimust välja puhkama hakata. Hommikul suundusime koos õpetajate Sveni ja Margusega linnaga tutvuma. Meid tervitasid soe päike ja rõõmsameelsed kohalikud nicoteralased. Esmaspäeva hommikul kohtusime Erasmuse vabatahtlikutega Portugalist, kes omakorda viisid meid linnaga tutvuma. Esmalt suundusime Nicotera mereranda. Matk kujunes ootamatult seikuslikuks mööda kiviseid kitsaid ja järske radasid, kallakuid ja mahajäätud tänavaid. Linna tagasi jõudes kohtusime Fernando ja Francezcaga Giovani per el’Europa kontoris, kus tutvustati meile meie välispraktika ja puhkeaja võimalusi. Sealt tegime jalutuskäigu Maurizio töökotta, kus töökoja peremees tutvustas meile oma masinaparki. Esimesed välispraktika tööpäevad olid teisepäev ja kolmapäev. Neljapäeval käisime õpetajate Sveni ja Marguse initsiatiivil Reggio Galabbrias kultuurireisel. Külastasime arheoloogia muuseumi, Aragonesi kindlust ja ühte huvitavat antiikmööblipoodi. Reedel taas töökojas praktikal. Laupäeval sõitsime väljasõidule Scilla linna, kus külastasime Ruffo lossi ning tutvusime linnakese vaatamisväärsustega. Itaalia on imeline.