Portugal 2023-4 (tislerid, puusepad, ehitusviimistlejad) vol 6 (aprill-mai)

Mööda läinud nüüd viimane nädal ja seda täiesti märkamatult, viimased kaks nädalad on läinud nagu turmtuul. Töö läks kõigil sujuvalt ja vabal ajal oli ka tegevusi, mis koos tegime. Portugal ja tema soojad ilmad, kolleegid ja seltskond jäävad kindlasti meile kõigile südamesse.

Esmaspäeval 22. mai

Tislerid (Maksim, Roman, Markus) lihvisid, pahteldasid, eemaldasid liimi ja saagisid suuri plaate.

Puusepad (Bristol, Tutt) käisid kapiuksi, kappide taustasid ja sahtleid paigaldamas, oli ka plaatide saagimist ja kantimist.

Viimistlejad (Villem, Keitlyn) panid akrüüli lakke ja värvisid.

Teisipäeval 23. mai

Tislerid saagisid taas suuri plaate ja tegid samu töid, mis eelneval päeval. (lihvimine, pahteldamine ja liimi eemaldamine)

Puusepad käisid mööblit ja uksi paigaldamas, saagisid plaate ja kantisid.

Viimistlejad värvisid korterites lagesid.

Kolmapäeval 24. mai

Tislerid saagisid taas suuri plaate, lisaks pahteldasid ja lihvisid.

Puusepad võtsid korterist vana mööbli ja köögi tasapinnad ära, mis viidi jäätmejaama. Lisaks oli ka saagimist ja kantimist töökojas.

Viimistlejad tegid seinadele värvi parandusi.

Neljapäev 25. mai

Tislerid tegid laos suurt korrastust, lisaks pahteldasid ja lihvisid.

Puusepad saagisid plaati, kantisid ja puhastasid kante. Panid kokku ka metallhingi mis lähevad ustele ja kappidele. Hiljem peale tööpäeva lõppu, läksid puusepad ja viimistlejad koos kolleegidega restorani sööma ja head teed soovima Ferpalar’ile.

Viimistlejad värvisid objektil seinu ja lagesid.

Reede 26. mai

Tislerid tegid suurte laudade baaspindasid, voolikute hoiukohti ja lõikasid laudasid mõõtu.

Viimistlejad värvisid korteri tubade seinad ära ja tegid parandusi.

Vabal ajal

Viimast nädalat veetsime uuesti Montijo’t uudistades, käisime hästi palju jautamas ja poodisid vaatamas. Ka toimus kohalik lillede festival, kus pandi Montijo keskusel ilusad südame kujulised sambad püsti, mis olid kaetud lilledega. Tegime ka palju süüa, nagu pannkooke ja kartuleid! Saime ka Alegro’s kinos käidud. Aeg on siin väga, väga kiiresti läinud ja paremat seltskonda, ilma, kolleege ei oleks saanud olla. Oleme väga rahul selle õpirändega ja see kogemus jääb meile igavesti südamesse. Kõige eest oleme tänulikud.

Portugal 2023-3 (mööblirestauraatorid) vol 6 (aprill – mai)

Ja algaski meie viimane nädal siin Portugalis. Tööd ja tegemised Encaixes kulgesid tavapäraselt, aga restauraatoritel Aktos olid pingelised päevad, kuna 2 nädalat tagasi saabunud 10 raamatukogu riiulit pidid nädala lõpuks valmis saama. Ja tänu tüdrukute pingutusele nad valmis saidki.

Tööst vaba aeg kujunes kõigil Portugali kaunimate paikade tutvustamiseks sugulastele ja sõpradele, kes olid meid tulnud külastama.

Sven viis pere Sao Jorge kindlust külastama. Veetis mõnusalt aega kesklinna katusebasseiniga hotellis, erinevates restoranides maitsvaid toite nautides ja suveniire shopates.

Hedi oma elukaaslasega võtsid ette seiklusliku tripi ookeani äärde surfarite paradiisi Costa de Caparicasse. Tõeliste matkasellidena nautisid nad imelisi vaateid kõrgelt pankrannikult.

Mirale saabusid sõbrad külla Bulgaariast. Kustumatu Fado õhtu vajas kindlasti ka sõpradele tutvustamist.

Keete oma mehega rentisid auto ja külastasid taaskord imeilusat Cascaid, elava ööeluga Qoimbrat ja Duoro veinitalu.

Angeelika nädala tipphetk oli külastada Jamie Oliveri restorani. Tõelise asjatundjana ei pidanud ta pettuma. Toidud olid Jamie väärilised ja hõrgud!

Kuna korterist kadus nett ja filmiõhtuid enam korraldada ei õnnestunud, otsustas Marken minna kinno Kiired ja Vihased 10 osa vaatama.

Nädala lõpus otsustasid Ave ja Keete veelkord proovida Setubali sõita. Eelmine üritus nurjus transporditöötajate streigi tõttu. Streik läbi, rannariided kotti ja bussi ootama. Aga seegi kord meie bussi ei tulnud. Tuli buss, mis viis meid jälle Lissaboni. Avastada oli veel Vasco da Gama kaubanduskeskus, Eduardo VII park ja Lissaboni funikulöör.

Esmaspäeval tööle minnes olid kaasas viimased kingitused ja soe tunne. Aeg, mis alguses tundus nii tohutu pikana, oli otsa saanud. Kõik need 6 nädalat, mis olid täis uusi kogemusi, avastamist, töid ja tegemisi, erinevaid emotsioone olid olnud siin Portugalis päikselised. Aga täna sadas vihma. Oll jõudnud kätte aeg pakkida kohvrid ja jõuda taas koju!

Hüvasti Lissabon!

Portugal 2023-4 (tislerid, puusepad, ehitusviimistlejad) vol 5 (aprill-mai)

Lõppenud on viies nädal ja õpirände lõpp on peagi saabumas, võtame viimased päevad vastu hea meeleoluga. Vaatamata sellest et tulev ilm järgmise nädala alguses ei ole kõige soositavam, pole meil sellest midagi, kui tead et päike tuleb lõõmama tagasi.

Esmaspäev 15. mai tislerid (Maksim, Roman, Markus) tegid lihvimistöid, peiteldasid ja pakkisid sahtleid. Puusepad (Bristol, Tutt) aitasid plaate saagida ja kantida, käisid mööblit paigaldamas Briza’s. Viimistlejad (Villem, Keitlyn) panid vuugilinti kipsplaatidele lakke.

Teisipäeval 16. mai tislerid tegid lihvimis ja pahteldamis töid. Puusepad panid kappe kokku, saagisid ja kantisid, käisid mööblit ja uksi paigaldamas. Viimistlejad pahteldasid lagesid.

Kolmapäeval 17. mai tislerid pakkisid, lihvisid, pahteldasid ja tegid raadiuseid. Puusepad saagisid, kantisid, puhastasid kante. Viimistlejad tegid lagedele ja seintele parandusi.

Neljapäev 18. mai tislerid pakkisid, lihvisid,pahteldasid ja neile räägiti kuidas teha liikuvaid kapiuksi. Puusepad saagisid, kantisid, panid kappe kokku ja käisid mööblit, uksi paigaldamas Pinhal Novo’s. Viimistlejad lihvisid lagesid, värvisid ja kruntisid kipslage.

Reede 19. mai tislerid pakkisid, lihvisid, pahteldasid, nummerdasid ja tegid raadiuseid. Puusepad käisid köögi tasapindasid paigaldamas. Viimistlejad lihvisid parandusi üle ja tegid suurpuhastust.

Vabal ajal käisime Montijo keskust uurimas ja vaatasime söögikohti, parke mis meil lähedal on. Üldiselt nagu varem võtsime vabat aega vastu puhates ja jutustades kohtadest, kus võiks veel läbi käia enne kui tagasi Eestisse lendame. Nädal oli väga tore ja töökas, meeleolu on hea ja ilm oli ka nädala jooksul väga hea.

Portugal 2023-3 (mööblirestauraatorid) vol 5 (aprill – mai)

Esmaspäeval toodi Encaixe’i kliendi poolt Cascais’i arhitekti majja kuulunud palisandrist mööbligarnituur. Keete alustas komplekti kuulunud uste spooni liimimist ning vana laki eemaldamist piiritusega.

Samal päeval oli Angelikal polsterdajatega koos viimane tööpäev. Nuteti ja naerdi, söödi hüvastijätuks küpsisetorti ning oodati Angelikat sinna uuesti tööle.

Teisipäeval oli ta tagasi Aktos, nikerdamas 5mm laiust pöögist pärlimotiiviga iluliistu João vanaema kellale. Ave, Krasimira ja Hedi said pärast mitut päeva planeerimist kirjutuslaua kokku liimitud. Päeva teises pooles tegi Ricardo šellak- ning vahapulkade valmistamise koolituse.

Kolmapäeval said Keetel uksed valmis. Hedi viimistles uusi kapidetaile veebaasil lakiga. Krasimira tegi kirjutuslauale parandustüki ning Avega koos alustasid kirjutuslauale krundi peale kandmist.

Neljapäeval sai Keete töösse hõbenõude kapi. Markenil oli käsil kaardilaud, millel oli tarvis jalga kolmest osast kokku liimida. Akto töökotta toodi restaureerimiseks 10 Lissaboni rahvusraamatukogust pärit raamatukäru, mis algselt vajasid lahti monteerimist ning seejärel puhastamist ja uut viimistlust.

Reedel lõpetas Sven pikalt töös olnud spoonitud diivanilaua, kandes peale šellaklakki. Õhtul sõitis Angelika juba Albufeira linna, kus nautis nädalavahetusel sealset randa, päikest ja linna. Keetel, Hedil ning Svenil jõudsid külla lähedased, kellega aega veedeti. Teine osa grupist vaatas laupäeval Eurovisiooni ning pühapäeval filmi.

Portugal 2023-4 (tislerid, puusepad, ehitusviimistlejad) vol 4 (aprill-mai)

Jälle möödunud üks nädal, see oli meie neljas. Iga nädalaga on järjest rohkem hakanud siin meeldima koos seltsi ja töökaaslastega, nii see aeg kiiresti lendabki. Ilm jälle soojemaks läinud ja päike lõõmab taevas kenasti.

Esmaspäev 8. mai oli tisleritel (Maksim, Roman, Markus) ülesandeks viilide hoiukohta teha, puusepadel (Bristol, Tutt) oli ülesandeks plaatide saagimine, nende kantimine, puhastamine, ja viimaks ka mööbli paigaldamine. Viimistlejatel (Villem, Keitlyn) oli ülesandeks aknapalede pahteldamine ja metallkarkassi paigaldamine.

Teisipäev 9. mai tislerid kantisid, lihvisid ja sorteerisid puiduliike. Puusepad ka kantisid ja puhastasid, käisid mööblit paigaldamas. Viimistlejad tegid metallkarkassi edasi vannituppa.

Kolmapäev 10. mai tislerid puhastasid kappe, tassisid kappe, plaatide saagimine, tegid lauda puurpingile, koristamine. Puusepad saagisid plaate ja kantisid, käisid mööblit ja köögi tasapinda paigaldamas. Viimistlejad läksid Alcochete’sse lihvima, pahteldama ja kruntima.

Neljapäev 11. mai tislerid puhastasid ukse ääreliiste, tegid lõikelaudu ja koristasid. Puusepad saagisid plaate ja kantisid, puhastasid, koristasid. Viimistlejad olid ikka Alcochete’s ja tegid samu asju mis eelneval päeval : lihvisid, pahteldasid ja kruntisid.

Reede 12. mai tislerid tegid lõikelaudu, pakkisid ja panid sahtleid kokku. Puusepad saagisid ja kantisid, lasid kappe kokku. Viimistlejad panid lakke vuugilinti, aitasid köögi lakke kipsi paigaldada.

Vabal ajal

Nädalavahetusel käisime Lissaboni uurimas ja ka söömas, vaatasime Taguse jõe äärest mõlemat uhket silda ja ka uhket avamerd, mis vahutab Portugali rannikul. Kõigil tuju hea ja tööd jagub kõigile, vaatame vastu kahele viimasele nädalale naerusui. Muidu võtame rahulikult ja puhkame, mõtleme kuhu vabal ajal veel minna, näiteks kõrvalolevatesse mägedesse

Portugal 2023-3 (mööblirestauraatorid) vol 4 (aprill – mai)

See nädal algas Portugalis töölispühaga. Ave, Keete ja Hedi otsustasid lähedal asuvasse Alcochete randa päevitama minna. Kuna kevadine päike on siin väga ohtlik, siis paar tundi rannaliival ja leidsime mõnusa varjulise restorani kus lõunat süüa.

Õhtu sisustasime Markeni eestvedamisel filmiga Sõrmuste Isand I osa. Laualt ei puudunud ka kohustuslik popcorn.

Töönädal algas Avele ja Mirale uues töökojas, Aktos, kus töötas ees juba Hedi. Muljed väga head ja töö võis alata. Taastamist vajas 80-ndate uusantiikne kirjutuslaud.

Keete, Sven, Marken ja Angeelika jätkasid oma pooleliolevate projektidega.

Tööpäeva lõppedes on kõigil vastavalt huvidele omad käimised. Kes armastab Lissaboni avastada ja kes shopata lõpututes vintage poodides ja kes pikutada Tejo jõe kaldal männialuses pargis külma õlut juues.

Meie grupis on kujunemas välja ka spordi harjumused, mis on vahelduseks väga tervitatav, arvestades traditsiooniks saanud pikkadele filmiõhtutele ja ohtratele snäkkidele.

Reedel korraldas Consalo Encaixes peale lõunat ootamatult grillipeo, tänutäheks tehtud töö eest. Hispaania poisid lasid flamenko muusikat kõlaritest ja laulsid kõik kooris kaasa.  Consalo tehtud veiseburgerid olid üllatavalt maitsvad, pidu meeleolukas ja rahvarohke. Kokku 17 inimest, 4 eri rahvusest – portugaallased, hispaanlased, eestlased ja sakslane.

Ka Angelika töökojas üllatas reedel omanik toreda toiduelamusega – lõunaks keedetud teod.

Laupäeva hommikul otsustasid kõik tüdrukud minna Santa Clara kirbukale endale vanu ja väärikaid tööriistu ostma. Ricardo lubas meiega ühineda ja nõuandjaks olla. Ostud tehtud, oli plaan õhtuks Lissaboni jääda ja minna restorani Fadot kuulama. Plaanitud Inesi soovitatud väike armas restoran oli broneeritud ja astusime sisse paar maja eemal olevasse tuttavasse restorani. Õhtusöök ja vein, 2 kitarri ja Fado laulja suutsid rahva restoranis endaga kaasa haarata ja laulma panna. Olime rahul ja leidsime, et Fado ei olegi ainult nutulaul vaid lõpeb ikka positiivse noodiga.

Pühapäeva veetsime imeliselt kaunis ookeaniäärses Cascais. Ja siin see juhtus! Mõnusalt jaheda ookeanituulega ei tajunud kuuma päikese ohtlikkust – Sven sai korraliku päikesepõletuse ja naases koju.

Meie otsustasime minna Ricardo soovitusel muuseumisse vana mööblit ja interjööri nautima. Tõeliselt pühendunud ja uudishimuliku restauraatorina kiikas Angelika käpuli vanade antiiksete tugitoolide põhja alla. Muuseusmis eksponaate puutuda oli keelatud!

Jalutasime veel pargis ja liikusime rongijaama. Nagu ikka Portugalis suudab liiklus üllatada sind iga kord. Kui tavaliselt buss hilineb või üldse ei tule, siis seekord hakkas rong lihtsalt liikuma 4 minutit varem. Nii, et meie pool gruppi jäi üllatunult perroonile imestama.

Portugal 2023-4 (tislerid, puusepad, ehitusviimistlejad) vol 3 (aprill-mai)

Jälle möödund üks nädal ja tõesti ei märka kui kiiresti see aeg läheb, seda enam et kõigil on rõõmsad tujud ja alati midagi uut vaatama minna.

Esmaspäeval 1. mai oli maipüha ja selle veetsime kodus puhates.

Teisipäev 2. mai

Tislerid (Maksim, Roman, Markus) tegid freesimise töid ja lisaks selle veel peiteldamist. Puusepad (Bristol, Tutt) tegelesid mööbli ja köögitarvikute paigaldusega. Viimistlejad (Villem, Keitlyn) läksid objektile eemaldama laest liiste, kruvisid kõikidelt ustelt ära lingid ja lukud, eemaldasid parketti.

Kolmapäev 3. mai

Tislerid tegid peiteldamise ja pakkimise töid. Puusepad käisid kappe ja uksi paigaldamas, lisaks ka silikooni ja akrüüli töid. Viimistlejad alustasid koridori parketi eemaldamisega, võtsid ära kile ja soojustuse, koristasid ja tegid parandusi.

Neljapäev 4. mai

Tislerid sorteerisid lauda, saagisid universaalsae peal ja koristasid. Puusepad aitasid kantimise ja plaatide saagimisega ja paigaldasid objektil mööblit. Viimistlejad tegid lihvimis parandusi ja tegid uued parandused peale, eemaldasid köögist laeliistud, kruntisid, tassisid kipsplaate.

Reede 5. mai

Tislerid tegid peitlitele hoiukohta ja tegid ka kausse. Puusepad tegid kante, puhastasid neid, oli lisaks ka objektil käimine ja mööbli paigaldamine.Viimistlejad kruntisid, koristasid, aitasid lakke auke puurida, pahteldasid kipsplaatide auke ja vahesid.

Vabal ajal

Vaba aega võtsime sel nädalal rahulikult, käisime jalutamas ja poode avastamas, mängisime seltskonnamänge. Nädalavahetusel käisime Costa da Caparica rannas ookeaniga tutvumas ja päikest võtmas mis oli kõigile väga võimas kogemus. On pool aega läinud mis me siin veedame, ja on teine pool veel minna, oleme kindlad, et see võib veelgi parem tulla. Töö on kogu aeg hea ja kurta pole mitte midagi.

Portugal 2023-3 (mööblirestauraatorid) vol 3 (aprill – mai)

Teisipäeval, nagu eelmise nädala blogis mainitud, oli Portugalis iseseisvuspäev ehk nende kohalik püha. Arvasime, et vabal päeval kaugele ei hakka sõitma ning puhkame niisama, sest eeldasime, et ühistranspordiliiklus on hõre ning poed kinni. Selgus, et inimesed töötavad siin pühadest hoolimata. Sõitsime naaberasula Samouco jõeäärsesse liivaranda. Pikutasime männi all varjus ning käisime aeg-ajalt päikse käes jalutamas. Pärastlõunal hakkasid jõest välja tulema kümned ja kümned Kagu-Aasiast pärit töölised, kes mõõnaperioodil jõekarpe korjamas käisid.

Rannas lesitud, tahtsime tagasi Montijosse sõita, kuid buss viis meid hoopis Lissaboni Fashion Outlet’i, mis oli oma olemuselt suur väline kaubanduskeskus. Vaatasime seal pisut ringi, sõime ja saime lõpuks bussile, mis meid koju viis.

Kolmel järgneval tööpäeval jätkasid kõik oma pooleliolevate esemetega, Hedi sai valmis kabinetkapi. Töökodades toimusid ka suuremad muudatused. Encaixe’is ootas ees üllatus: niigi ülerahvastatud väike töökoda sai juurde veel 6 praktikanti Hispaaniast. Avel ja Krasimiral oli reedel viimane praktikapäev Monstros’es, sest uuest nädalast on nad juba Akto töökojas.

Laupäeval võtsime ette seikluse Sintra lähistel. Rongiga sinna jõudnud, hakkasime üles mägedesse ronima, et matkata 15 kilomeetrit mandri-Euroopa kõige läänepoolsemasse punkti. Teekond kulges põhiliselt mööda väiksest asfaltteed. Ookeanile lähedenes läks ilm tuuliseks, külmaks ning uduseks. Kõrgete puude kohal oli näha, kuidas ookeaniniiskus uduna alla langes. Valisime sihilikult raja, kust avanesid head vaated Cascais’e linnale. Isegi Lissaboni punast silda ja Cristo Rei monumenti oli näha. Rõõmustasime, kui Cabo da Roca majakas finišina paistma hakkas. Matkatee viimane lõpp kulges mööda ekstreemset rada kõrge kalju peal, mille läbimine sai tõeliseks katsumiseks, kuid võimsad vaated olid seda kõike väärt.

Pühapäeval võtsime aega, et lasta oma jalgadel matkast taastuda ning puhkasime korteris. Krasimira tegi traditsioonilist Bulgaaria külma suppi ning õhtu lõpetasime Sõrmuste Isanda filmiga.

Portugal 2023-4 (tislerid, puusepad, ehitusviimistlejad) vol 2(aprill-mai)

On jälle möödunud meil nädal päikselises Portugalis, ja nagu on varem öeldud, lendab see aeg tõesti lausa märkamatult, seda enam kui on tore seltskond ja tore tööd teha.

Esmaspäev 24. aprill

Tislerid (Maksim, Roman, Markus) tegid sahtleid ja puhastasid kappe, puusepad (Bristol, Tutt) aitasid mööblit paigaldada ja tegid kante ja nende puhastamist. Viimistlejad (Keitlyn, Villem) tegid lihvimise parandusi ja muidugi ka koristamist ja kruntimist.

Teisipäeval 25. aprillil oli Portugalis riigipüha (Nelgirevolutsiooni aastapäev), seda päeva võtsime vastu puhates ja võttes päikest.

Kolmapäeval 26. aprillil

Tislerid tegid taas sahtleid, ja tegid viimistluslauda lahti. Puusepad aitasid plaadi saagimisega, aitasid toimetada objektile uksi, redeleid. Viimistlejad pahteldasid lage, tegid veel parandusi, kruntisid lage ja seinu.

Neljapäeval 27. aprillil

Tislerid jätkasid sahtlite valmistamist ja nende pakkimist. Puusepad aitasid jälle plaatide saagimisega, samuti nende kantimise ja puhastamisega. Viimistlejad jätkasid lae ja seinte viimistlemist.

Reedel 28. aprillil

Tislerid lõpetasid sahtlite valmistamist ja pakkimist, siis tegid suurkoristust. Puusepad kantisid plaate edasi ja puhastasid neid, nagu ikka. Viimistlejad lihvisid, kruntisid ja värvisid, mis ikka kombeks.

Vaba aega võtsime sellel nädalal üsna rahulikult, saime käidud suure punase silla ja Jeesuse kuju juures (Ponte de 25 Abril), käisime jalutamas ja vahepeal ka grillisime.

Kõik on siin hästi läinud ja pahameele jaoks pole põhjust kaugeltki näha, siin on mõnus soe ilm ja samuti soe seltskond, kolleegid. Vaatame rõõmsa pilguga edasi ja naudime seda aega ja ilma, mis meil siin on.

Portugal 2023-2 (maalrid) vol 6 (märts-aprill)

24.aprill 

Elisabeth sai objektil akrüülida. Helis pahteldas. Annabel sai teipida. Oleks lage ka kruntinud aga ülemus ütles, et halb on kruntida kui akrüül ei ole kuivanud. Meie vaatasime, et paarist kohast on vaja veel akrüülida aga kuna ülemus meile asju ei toonud siis läksime varem koju. Kuna nädalavahetusel ei jõudnud ennast välja puhata siis Annabel ja Elisabeth puhkasid toas ja Helis käis ainult korra poes ja jalutamas. 

25.aprill 

Portugallastel on punane püha. Tööle me minema ei pidanud ja otsustasime selle päeva rannas veeta. Käisime Setubalis. Vesi oli küll päris külm aga ujumas tuli käia. Olime neljani rannas. Kodus vaatasime, et Elisabeth on 360 kraadi põlenud ja Annabel ainult seljatagant. Helisel polnud viga midagi, sest ta istus varjus enamus ajast. Kodus tegime süüa ja varsti oli aeg magama minna. Õhtul saime aru, et olime päris kõvasti ära põlenud ning kõik kohad olid valusad. 

26.aprill 

Kuna Elisabeth ennast liigutada ei saanud siis otsustasime, et ta jääb koju puhkama. Helis ja Annabel akrüülisid ja pahteldasid. Koju jõudes oli Elisabeth samas asendis kus me ta ka sinna jätsime. Õhtul ei viitsinud Helis ja Annabel toas olla ning jalutasid igavusest toidupoodi. Tol päeval oli kõigil emotsionaalne päev igas mõttes. 

27.aprill 

Hommikul Elisabeth tuli meiega tööle kaasa aga ega ta väga midagi teha ei saanud. Elisabeth pani teipi ja oli seltskonna mõttes toeks. Annabel akrüülis ja Helis pahteldas. Peale tööd käisime apteegis kuna Elisabethi seisund oli päris hull. Saime ravimi ja suundusime koju. Tegime süüa ja olime kodus. Oli plaanis jalutama minna aga ei jaksanud. 

28.aprill 

Viimane tööpäev Portugalis. Helis sai lihvida natuke ja kõik koos saime kruntida lagesid. Võib öelda, et jõudsime oma eesmärgini ehk jõuaks kõik toad ja laed ära kruntida. Lootsime värvida ka aga praegu mõeldes ei oleks tahtnud seda teha kuna suht raskesti päästavad kohad on mõned. Nii kui krundi seina panime siis ta oli juba puutekindel, kartsime, et värviga võib sama juhtuda nii, et hea meelega jätsime värvimise professionaalide hoolde. Õhtul Annabel ja Helis käisid Lisabonis ööelu vaatamas ja nautimas. Proovisid erinevaid kokteile ja shote. Said tuttavaks teiste välismaalastega. 

29.aprill

Annabel ärkas varakult, et Setubali randa minna. Rannas sai vees käidud mitmeid kordi ja päikest võetud. Annabel otsustas ka Setubalis süüa kõhu täis ja siis koju minna. Koju jõudes käis pesus ja oli ka magama minemise aeg. Helis ja Elisabeth olid kodus ning magasid. 

30.aprill 

Annabel sõitis bussiga Setubali, et randa minna. Setubalis sai ta teada, et ranna ala on suletud, sest parasjagu toimus protestimine. Rand lubati alles peale lõunat vabastada. Annabel otsustas, et viib ranna asjad koju ja läheb Freeport outleti. Seal ostis ta paar kingitust sugulastele. Peale aeda tuli koju ja sõi ning siis läks kaubanduskeskusesse, mis on bussiga sõites umbes 15 minuti kaugusel. Sealt sai ta viimased kingitused ja ostud. Õhtu poole käisid Annabel ja Elisabeth eestlaste juures, et viia neil paar asja ning hüvasti jätta. Õhtul võtsime kebabi ja istusime viimast korda Montijo kiriku juures ning rääkisime, mida kõike oleme kogenud ja mis on ka meile heaks õppetunniks saanud. Koju minnes hindame neid asju ja inimesi palju rohkem. 

Elisabeth oli toas ja pakkis natuke asju ning puhkas. Õhtul poole käis väljas. 

Helis:” Otsustasin külastada Oceanário de Lisboad. Okeanaarium pöörab külastajate tähelepanu ökoloogilisele jalajäljele ja selle hoidmisele. Publikul oli ka võimalus osa saada video installatsioonist, mis meenutas kui suur jõud on ookeanil. Meist nii kaugel, aga samas nii lähedal, nii võõras aga samas nii tuttav. Samuti sai näha akvaristi Takashi Amano loodud akvaariumi, mille eesmärk oli tuua inimestele ilu, mis on ebatäiuslik ja ebapüsiv. Kohapeal sai näha mitmeid kalaliike (kellest silma jäid kuukala ja raid), saarmaid, pingviine, meduuse, koralle, konnasid ja inkatiire. Viimastel oli võimalus vabalt ringi lennata. Hiljem jalutasin Lissaboni peal ja suundusin  varakult kodu poole.”

1.mai

Magasime kaua. Pakkisime suht terve päeva kohvreid. Koristasime tuba. Käisime poes. Tegime süüa. Jätsime hüvasti teiste kaaselanikega. 

2.mai 

Kell 2 öösel tuldi meile järgi ja viidi lennujaama. Sõitsime Portugalist Saksamaale. Saksamaal ootasime järgmist lennukit 3h. Lennuk hilines pool tundi aga tuli. Saksamaalt sõitsime Eestisse. Eestis läksime igaüks koju ning järgmine päev tulime kooli, et vajalikud dokumendid esitleda. 

Suur tänu Erasmuse programmile, et saime maailma avastada. Täname veel Brunot, kes meid Portugalis vastu võttis ja oli toeks. Täname ülemust, et saime tööd teha.