Portugal 2019 (vol.3)

Kolm nädalat Portugalis on täis saanud.
Kolmandal nädalal oli Kristinil ja Liisal tööl jälle palju erinevaid tegemisi. Meile anti korda teha
neli thonet tooli. Neil oli vaja eemaldada põhjad, keerata kinni logisevad kruvid ja teha
spooniparandusi. Vineerimise jõudsime samuti ette valmistada aga protsessi ise teeme hiljem.
Palju oleme saanud vahatada erinevaid esemeid.
Lisaks anti meile korda teha üks vana kummut, mille sahtli siinidele oli vaja teha parandusi,
liimida kinni lahtiolevaid detaile. Samuti tuleb kasvatada sahtlite kulunud allääred algsesse
kõrgusesse. Selle kummuti kordategemist jagub meil ka järgmisesse nädalasse.
Silva ja Mari-Liis jätkasid oma nelja kohtumajast pärit kirjutuslaua restaureerimist. Mille
tegemine on muutunud väga üksluiseks. Nüüdseks oleme alustanud poleerimisega.
Neljapäeval käis meil töökodadest läbi meie kooli esindaja Tõnu Armulik. Saime anda ülevaate
oma tegemistest ja samuti kasutasime juhust, et oma olmeprobleemid ära kurta. Loodame, et ta
jäi meie tegemiste ja nähtuga rahule!
Kuna tööpäevadel palju aega meil üle ei jää, võtsime siiski kolmapäeva õhtul aja maha ja
käisime läbi Lissaboni suurelt toiduturult, kus erinevad firmad pakuvad valmissööke. Meie
premeerisime ennast mõnusa sushivalikuga.
Laupäeval tegelesime oma portfooliote tegemistega, et kool ikka lõpetatud saaks. Silva külastas
ka Lissabonis asuvat Museum-School of Portuguese Decorative Artes muuseumi, kus oli
terviklik ülevaade Portugali mööbli ajaloost. Õhtul vaatasime kõik koos televiisorist Eurovisiooni.
Pühapäeval otsustasid need, kes portfooliotega ühelepoole said minna vaatama Sintra linna.
Valisime välja ühe lossi – Palacio da Pena. Kuigi seal linnas on neid losse veel, siis kahjuks ei
oleks jõudnud kõiki külastada. Palacio da Pena lasi ehitada oma pere suveresidendiks kuningas
dom Fernando 18.sajandil. Loss on säilinud tänaseni sellisena, nagu oleks sealt äsja lahkutud.
Loss oli erakordne, kuid sinna jõudmine oli omaette ooper.
Nimelt läksime kodust välja hommikul kell 10. Ja ootasime bussi. Üle tunni aja. Ühtegi bussi ei
tulnud. See oli ebameeldiv üllatus, kuna vabu päevi on niigi vähe ja siis ei tundunud võimalust
Montijo linnast välja saada. Siin linnas on nii õhtuti, kui ka nädalavahetustel kõik kohad kinni.
Kui olime pikalt asjatult oodanud ja ülejäänuid rahvas lahkus juba bussipeatusest, siis tellisime
Uberi, sest kõigest hoolimata ei tahtnud me oma vaba päeva lasta raisku minna. Autojuht ütles,
et Montijo linna bussijuhtidel on streik.
PS: Nüüd jõuan otsaga juba käesolevasse nädalasse, aga kahjuks saime seda streiki tunda ka
täna – esmaspäeval. Tööleminekuks tundus, et bussiühendus taastunud ja saime laevale. Õhtul
tagasitulles aga ei olnud laeva vastas mitte ühtegi bussi. Kirjutasime oma Erasmuse esindajale
Brunole, kes peaks meiega suhtlema ja kes oleks pidanud teadma ja meile teada andma, et
selline olukord Montijos tuleb. Paraku ei saanud me jällegi mitte mingit vastust. Uberit ka ei
saanud, kuna suure nõudluse tõttu ei olnud ühtegi vaba ja seetõttu tegime ühe üsna pika
jalutuskäigu (blogi saingi kirjutama kell kümme õhtul). Hääletada ka Portugalis ei tasu, siin ei
võeta lihtsalt kedagi peale. Kui tööl ühel päeval tuli juttu, et siinne rahvas on jahedam, kui
eestlased, siis nad väitsid, et varem ei olnud, aga kuna välismaalaseid on nii palju ja nende
elukallidus seetõttu kaks korda tõusnud, siis rahvas ongi morn ja ei armasta võõraid.
Igatahes pean ma ikkagi ära mainima, et meie oma siinsete Erasmuse esindajatega rahul ei ole.
Nad lihtsalt ignoreerivad meid. Loodan, et järgmistel tulijatel see nii ei ole!
Kogu selle asja juures on kõikidel tekkinud päris tugev koduigatsus, mida me Itaalias praktikal
olles kordagi ei tundnud.
Concalo töökojas praktikal aga on aga jätkuvalt positiivne!

Advertisements

Portugal 2019 (vol. 5)

Viienda Portugali praktikanädalaga oleme saanud ühelepoole.
Nädala kaks esimest päeva tegelesid Kristin ja Liisa veel oma kummutiga, mille said praktiliselt
valmis. Peale käib sellele kivi, kuid seda kahjuks teha ei saanud.
Kesknädalal toodi nende töökotta üks auväärne mööbliese – Portugali peaministri rokokoo tool,
millel oli esijalg ära murdunud, selle esemega tegeles suures osas boss ise, meie aga keetsime
kondiliimi ja panime sellega kokku ühte lauaraami. Sel nädalal sai veel kaapida ja lihvisida 18-
ndast sajandist pärit kirikuuksi. Samuti said viini toolide põhjad vineeritud.
Nädala sees käisid Kristin ja Liisa ära ka selles Belem’i kuulsas pastel de natade kohvikus. Aga
asi on ikka jubedalt üle promotud. Tegelik olukord oli nii: Meid juhatati lauda kahele, mis oli
eelmiste klientide järgi koristamata. Natuke võttis aega, siis tehti puhtaks ja võeti meie
tellimused, menüüga ja puha. Toodi aga kohv ja pastel de natad ja öeldi, et muud ei ole.
Pastelid ise olid head. Kõrvallauda tulnud kliendid said sama kogemuse osaliseks ja loobusid
kohe tellimast.
Kloostrisse me sel õhtul ei jõudnus, kuid ka selle plaanime viimasel Portugali nädala ära
külastada.
Mari-Liisi ja Silva nädala täidab pinkide restaureerimine. Pingid mis saavad liimitud lähevad
kohe puhastamisele ehk revivari ja terasvillaga puhastamine samad ajal toimub teiste pinkide
puhastamine liimi jääkidest ja mustusest ning nende kokku liimimine. Lisaks tappide liimimisele
liimisime ka puudu olevaid detaile ning nikerdasime neid välja. Nädala lõpuks jõudsime ka
kahele valminud pinki ka šellaklakkiga katta, mis jäävad ootama järgmist nädalat, et teha kerge
lihv ning lõppviimistlus vahaga.
Laupäeval käisime Lissaboni okeanaariumis. Nimelt on see maailma okeanaariumite TOP 25-s
esimesel kohal ja Lissaboni sattunutele soovitame seda kindlasti külastada, sealt saadavad
emotsioonid tasuvad igati ära. Ja tunnid mööduvad seal ikka väga kiirelt. Lisaks, meie 33
kraadise päevakuumuse juures oli see mõnus vaheldus.
Pühapäeval sõitsime rongiga Cascai linna randa. No vesi ikka ujumiseks veel väga soe ei ole,
aga osa meist siiksi proovis selle ära. Päikesest rõõmu tunda saime aga küll.
Seejärel sõitsime bussiga Euroopa maismaa kõige läänepoolsemas punkti Cabo da Roca’ sse.
Kohale jõudes oli suur üllatus, kui külm seal oli. Kui all oli üle 30 kraadi, siis siia mägedesse
tulles oleks nagu konditsioneeritud kohta saabunud. Vaated olid sealt aga imeilusad – mäed,
ookean, pilved, kaljud ja teiselpool metsad. Aga kui sa oled otsustanud randa minna, siis
samade jalanõudega mägedesse minek on halb mõte – sead sai Kristin omal nahal tunda.
Ümbrust imetledes hakkas liiv jala all libisema ja kukkumine sai teoks, Seetõttu saime hilja õhtul
tutvuma ka Montijo arstiabiga. Inimesed olid seal väga kenad, kuigi inglise keelt nad eriti ei
rääkinud. Igatahes sai haavad puhastatud ja teetanuse süst tehtud, et esmaspäeval saaks ikka
tööle longata 🙂

Portugal 2019 (vol.4)

Neljas nädal Portugalis on läbi saanud.
Vastupidiselt eelmisele, on selle nädala emotsioonid positiivselt laes. Suuresti küll tänu meie
pikale nädalavahetusele Lõuna-Porugalis, aga alustan siiski nädala algusest.
Tööl jätkasid Liisa ja Kristin kummuti sahtlite kordategemist. Eemaldasime vanad ja kulunud
osad sahtlipõhjadelt, ning tegime ja liimisime uued. Asendasime puuduolevad detailid. Tänu
sellele saime sahtlid korralikult käima. Samuti liimisime mängulauale, millega esimesel nädalal
alustasime, uued kangadetailid peale. Lisaks oli tavapäraseid mööblivahatamisi jms.
Kui esimest korda oma praktikakohta külastasime, ütles Concalo, et iga kuu ühel reedel on
lõunast grill. Kuna olime reede vabaks küsinud, plaani tõttu külastada Lõuna-Portugali, siis tõsteti
see grill neljapäeva peale. Saime osa Portugali grilltraditsioonidest, mis on meie omaga väga
sarnased ja see lõpetaski seekord meie töönädala.
Silva ja Mari-Liisi töönädal algas kirjutuslaudade lõppviimistulise tegemisega ning furnituuri
paigaldamisega. Kolmapäeval algas uute kohtumajast toodud pinkide restaureerimine. Pinke on
kaks suurt ja kaks väikest. Ülejäänud nädala tegelesime pinkide logisevate osade lahtivõtmise
ning tappide puhastamise ja liimimisega. Kuna pingid olid väga halvas seisus siis jätkame
kindlasti nendega veel tööd ka järgmine nädal.
Silva poissõber saabus reede hommikul Portugali, rentis auto, broneeris meile Lagoses vanalinnas
uhke korteri Lagose ja meie vahva nädalalõpp võsiki alata! Seadsime suuna Lõuna-Portugali
poole. Väikeste vahepeatustega jõudsime õhtuks kohale.
Laupäeval käisime Lagose riffe vaatamas mägede otsast. Pilt oli imeilus ja otsustasime võtta ette
jahi-ja paadisõidu Atlandi ookeanil, et näha kogu seda ilu ka seestpoolt. Paraku oli laupäev
tuuline ja väljasõite ei toimunud, seega lükkasime plaani hoopis pühapäeva peale ja läksime
Lagose randa päikest võtma ja üritasime ka ujumise ära teha, kuid selleks oli vesi ikka liiga külm.
Pärast seda läksime linna ning vanalinnagaga tutvuma. Erinevate kohvikute-restoranide vahelt
leidsime vanalinnas ühe restorani, mis oli pärjatud 2018.aastal Michelini tärniga ja otsustasime, et
õhtust sööme seal. Tegime mõtte teoks ja saime tõelise elamuse! Piltide kaudu saate sellest natuke
osa, kuna me ei hakka siin oma menüüd üles lugema.
Pühapäeva hommikul suundusime uuesti jahisadamasse ja saime oma jahi-ning paadisõiduplaani
teoks teha. Need vaated, mida kogesime olid imelised. Enamik meist kasutas ka jahilt
vettemineku võimalust, hoolimata külmast veest ja tegi seal oma esimese supluse Portugalis.
Panen samuti lisaks seletavaid fotosid, kuna sõnadega on kõike seda raske edasi anda. Need
emotsioonid on sellised, mille kogemine paneb kõik negatiivse unustama.
Kodupoole sõites külastasime veel Silvese linnas vana mauride kindlust, mis on pärit 12.ndast
sajandist ja sellega saamegi oma suurepärase nädalavahetuse lõppenuks lugeda.
Homme algab uus nädal ja hakkame jälle tööle!

Portugal 2019 (vol.6)

Liisa ja Kristin said tööl kõik alustatud esemed lõpetatud. Valmis said nii viini toolid, kui ka kummut.
Kiriku aknad said ettevalmistatud värvimiseks. Samuti tehti sel nädala Concalo töökojas teha vaha-ning
shellakipulki, et kõik praktikandid saaksid ka selle oskuse omandatud. Viimasel tööpäeval sai proovitud
ka treimist, mida me enne teinud ei olnud. Kokkuvõttes oli Concalo juures väga tore õhkkond
töötegemiseks ja mitmekülgne praktika. Hüvastijätt oli südamlik, ning lubati omavahel edaspidi sidet
pidada.
Mari-Liis ja Silva lõpetasid kohutmajast pinke, viimistledes neid vahaga. Järgmiseks tuli meile 2 kabli
pinki, mis olid valmistatud meie töökojas. Meie ülesandeks oli neile šellaklakki peale panna, puhastada
peene terasvillaga ning lõppviimistleda vahaga. Kahel viimasel päeval tegelesid Mari-Liis ja Silva
peenete nikerdustega kapi revaiveriga puhastamisega.
Kaks viimast Portugali päeva said Kristin ja Liisa vabaks, et vaadata veel Lissabonis, mida tahaks ja
tegeleda kodus pakkimisega. Kahjuks oli neljapäev üsna sajune ja peale mõnetunnist jalutuskäiku tuli ära
koju suunduda, ning loota järgmise päeva paremale ilmale.
Reede oligi õnneks päikseline ja suundusime Belemi, et külastada Jeronimose kloostrit, mida olime seni
saanud vaid väljast imetleda, kuna õhtuti, kui meie vabad olime, oli külastamine lõppenud. See on ikka
väga uhke ehitis nii seest kui väljast ja veetsime seal üsna mitu tundi. Käisime ka viimast korda rannast
läbi, kuigi sooja meie viimastel päevadel palju ei olnud, ning leidsime rannalt vahva Mehhiko resorani ja
nautisime selset sööki-jooki. Külastasime uuesti ka Belemi kohvikut, et ka kodustele neid Portugali kõige
kuulsamaid pastel de nata`sid maiustamiseks viia ja oligi aeg pakkima minna, kuna lennujaama viimiseks
pidi meile juba kell 4.30 hommikul järgi tuldama.
Ootame juba koju jõudmist!

Portugal 2019 (al aprill) vol 2

Portugal 2019 (aprill-juuni)
06.05-12.06

Hei! Eelmisel nädalal rääkisime, kuidas meil suur suvi siin juba käes on. No sellel nädalal nii hästi ei läinud ja saime nädala neli esimest päeva ikka korralikult vihmaseid ilmasid ja alla 20 kraadist temperatuuri. No, tööl on muidugi selliste päevadega lihtsam olla.

Töökojas on väga töine, ning õpime päris palju uusi nippe, mida tulevikus kasutada! Kuigi tööle sõiduks kulub, olenevalt päevast poolteist ja vahel isegi pea kaks tundi, tagasi sama aeg. Seega tööpäeva õhtul koju jõudes oled juba nii väsinud, et hakkad magama sättima. Sellest hoolimata on Kristin ja Liisa oma praktikakoha ja juhendajaga väga rahul, kuna seal võetaksegi meid kui praktikante, kes tulid õppima ning juhendatakse väga hästi, ning seletatakse kõik väga üksikasjalikult lahti.

Töökojas, kus Liisa ja Kristin praktikat teevad on restaureerimisel piljardilaud. Sellel oli puudu üks heegeldatud pallide kott, mis oli peremehele suur peavalu, kuna siinsetes koolides sellist käsitööd ei õpetata ja keegi ei osanud uut juurde teha. Tänud Eesti kooliprogrammile, sest selles osas saime me tööandja hädast välja aidata ja lõpuks, kui asi valmis oli, hingas boss kergendatult ja ütles, et ta oleks olnud suures hädas, kui me seda teha polnuks osanud, kuna hinnapakkumisel ei olnud ta selle puudumist märganud ja see oleks ilmselt tulnud tellimustööna sisse võtta. Lisaks saime ülesandeks korda teha üks vitriinkapp, millega tööd jagus terveks selleks nädalaks ja läheb ilmselt ka osa järgmist. Vitriinkapil tegime nii spooni-, värvi- kui ka puiduparandusi, likvideerisime putukkahjustusi. Vahepeal tegelesime veel mõnede toolide puhastamisega, ning kaapisime piljardilaua jalgade metallosadelt maha musta värvi, et saada kätte algne kuldne.

Silva ja Mari-Liis jätkasid tööd nelja kirjutuslauaga. Silva tegeles kirjutuslaua sahtlite stopperite ja siinide paigaldamisega õigessekohta. Mari-Liis jätkas kirjutuslaua iluliistude nikerdamist ja liimimist ning puuduolevate detailide asendamist. Kirjutuslauad puhastasime revivari ning terasvillaga. Kirjutuslaudadele kulub väga palju aega, kuid järgmiseks nädalaks peavad lauad valmis olema. Kolmapäeval käisid Silva ja Mari-Liis Joao lapsepõlve sõbra poja näituse avamisel, kelle artisti nimi on Cardoz.

Reede õhtul käisime Lissabonis Salvador Sobral`i kontsertil. See jättis sisse nii palju positiivseid emotsioone ja oli suureks elamuseks meile kõikidele.

Samas kõik ei ole läinud siin nii positiivset rada mööda. Siinsete Erasmuse esindajatega suhtlemine on väga probleemne. Kuna meie korteris praktiliselt puudus soe vesi ja arvestades meie tööd, mis ei ole eriti puhas, ka siinset tavapärast kliimat, siis oli see suureks probleemiks. Järgmistele tulijatele teadmiseks, et probleemide puhul tuleb pöörduda lõpuks ikkagi oma kooli esindaja poole, sest algselt teile siin vähemalt lubatakse, hiljem teid juba ignoreeritakse. Igatahes suur tänu meie Tallinna Ehituskooli arendusdirektorile Tõnu Armulikule, tänu kellele meie korterisse paigaldati uus gaasiboiler, mille mittetöötamise all oli juba eelnevalt kannatanud mittu praktikagruppi!

Nädalavahetus oli siin kuumahoiatusega ja see jätkub veel ka järgmise nädala algusesse. Pühapäeval oli meil lausa 36 kraadi sooja. Laupäeval käis Silva Lissabonis Gubenkiani muuseumis. Calouste Gulbenkian, kes oli naftamiljonär, kelle erakogude toel on muuseim loodud. Liisa, Mari-Liis ja Kristin käisid oma linnas ja kuskile kaugemale minema ei hakanud – nautisime lihtsalt seda sooja, mis järgnes vihmasele nädalale.

Siis avastasime mega vahva outleti Freeportis, mis ei olegi meist väga kaugel ja suure osa päevast veetisme seal. See oli vahva ostukeskus selles osas, et igasse poodi tuli siseneda õuest ja ühine nö koridor oligi õues, ümbritsetuna kenast pargist ja kohvikutest.

dav
dav
dav

Portugal 2019 (al aprill) vol 1

Portugal 2019 (aprill–juuni). Esimene nädal Portugalis (28.04.–05.05.).

Tervitusi siit soojast Portugalist! Meil on juba suvi siin täies hoos – õues on päeviti olnud 25–28 kraadi sooja, seega naudime ilusaid ilmasid! Tallinnast Lissaboni sõitsime vahemaandumisega Helsingis. Alustasime juba lõunast ja kohale jõudsime kell 9 õhtul (kohaliku aja järgi). Lennujaamast viidi meid majutuskohta Montijo linnas. Esialgu anti meie kasutusse tore maja, kus elasimegi oma esimese nädala Portugalis, kuna korter, kuhu pidime minema, oli hõivatud. Täna aga kolisime siiski sellesse korterisse. Hetkel jagame seda kahe noore vene tütarlapsega Eestist. Enamik Montijo elanikest käib tööl Lissabonis, aga kuna siinne kinnisvara on taskukohasem, siis kodud asuvad siin.

Esmaspäeva hommikul viis Erasmuse esindaja Laila meid väikesele linnatiirule, et näidata kus on meie jaoks tähtsamad punktid ja seejärel läksime tutvuma oma töökohtadega. Silva ja Mari-Liis suunati Atkosse, millest on ka eelnevates blogides üsna palju kirjutatud. Liisa ja Kristin aga ühte teise restaureerimisega tegelevasse firmasse nimega Gonçalo Cardoso Studios, mis on väike pereettevõte, mille omanikud on Goncalo oma abikaasa Inesega. Nende töökoja põhimõte on tegeleda restaureerimisega võrdlemisi ökoloogiliselt – kasutada võimalikult palju vaid looduslikke tooteid. Meile see meeldib! Goncalo juures olevat saanud ka oma esimesed restaureerimisalased teadmised Atko peremees. Tegemist on väikese töökojaga, kus on peale meie veel praktikante nii Hispaaniast kui ka Portugalist.

Tööle jõudmiseks lahkume hommikul kodust kell 8.00, et kell 10.30 tööl olla. Igal hommikul sõidame kolme transpordivahendiga – buss, praam, buss. Pärast tööpäeva, mis lõppeb kell 18.00 tuleb jälle sõita 1,5 tundi, et jõuda koju tagasi. Teispäev oligi esimene tööpäev. Esimeseks esemeks anti Liisale ja Kristinile üks vana kirjutuslaud, millelt pidid eemaldama metallist detailid ja puhastama selle linaõliga. Hiljem näitasime Concalole fotodelt töid, mida olime teinud koolis ja seega plaanis ta meile järgmiseks korraks juba keerulisemaid asju. Silva ja Mari-Liis said Atkos tööks neli kirjutuslauda millel tuli furnituur eemaldada ning üles loetleda puudu olevad detailid.

Kolmapäev oli Portugalis püha, seega käisime tutvumas ühe kuurortlinna, Estoriliga. Plaanisime võtta rannas päikest ja süüa mereande. Mõlemad plaanid said täidetud! Ujuda küll veel ei õnnestunud, kuna vesi oli rannas ikka väga külm.

Neljapäeval alustasid Kristin ja Liisa päeva piljardilaua punutud kottide parandamisega. Seejärel hakkasime tegema korda ühte regendistiilis mängulauda. Selle oli vaja teha puhastust, spoonimist ja intarsia parandust. Samuti tuli teha laua äärele uued liistud ning praod täita vahaga. Mari-Liis ja Silva meisterdasid kirjutuslaudade puuduolevaid detaile. Kapisahtli stopperite eemaldamine ning uute välja lõikamine ja paigaldamine, sahtlite puuduolevate detailide liimimine ja lihvimine, kirjutuslaua iluliistude välja joonistamine, lõikamine ning nikerdamine. Reedel jätkasid Liisa ja Kristin sama laua tegemist ning said selle ka tehtud – kanga osa lõpetab peremees ise. Lisaks saime ülesandeks puhastada veel kaks lauda ja kolmanda laua detaile. Silva ja Mari-Liis jätkasid kirjutuslaua puuduolevate detalilide meisterdamist, kuna puudu on väga palju nelja kirjutuslaua pisikesi detaile. Sellega saigi nende esimene töönädal läbi, ning õhtul kolasime veel Lissabonis.

Laupäeval käisime Setubali vanalinnaga tutvumas ja pühapäev läks kolimise tähe all. Järgmise nädalani!

Portugal 2019 (al märts) vol 6

15-20.04.2019: kuues nädal Portugalis

Até à próxima!

Nagu eelnevad nädalad ka viimane praktika nädal Portugalis möödus tegusalt. Maalrid tasandasid ja värvisid seinad kortermajas. Maja välisseina värvisid silikaatvärviga, korteri siseseinad pesemiskindla lateksvärviga. Restauraatorid lõpetasid musta mööblikomplekti. Lauaplaadi spooniparandused ja lõppviimistlus šellakiga ning puidust lühtri puhastus ja värviparandused musta šellakiga. Algust sai ka tehtud sekretärkapi spooniparandustega vahapulga ja šellakpulgaga, kuid meist jäi see kahjuks poolikuks. Praktika Aktos lõppes meeleoluka ühise õhtusöögiga.

Viimased päevad möödusid linna peal jalutades ja pakkides. Jõudsime veel ringi käia Sesimbras, Alcochete Freeportis ja Setubalis. Portugali elanikud valmistusid Suureks Reedeks ja ülestõusmispühadeks. Reedel olime viimast korda pikalt pealinna peal ja nautsisime Lissaboni ööelu ja täiskuu. Kodustele midagi head kaasa ja oligi laupäeva varahommik, kui Bruno meile järele tuli, et lennujaama viia. Tagasilennud läksid kiirelt ja viperusteta. Kodus olime juba 17.00.

Veidi väsinud, kuid õnnelikud ja rahulolevad Elina,Helen,Ave,Karina ja Katrin.