Aken oli 2cm õigest kohast kõrval ning selle ja ukse vahele oli jäetud 5×5 pruss, mis tegelikult oli ajutine, aga töölised olid selle juba kipsinud ja maalrid lõpuni viimistlenud. Selle jaoks eemaldasin kipsipaled ja ajutise prussi. Akna kruvisin lahti ja tõstsin eest. Eemaldasin ka 50×200 ajutise prussi, mille külge akna uksepoolne külg oli kinnitatud, kuna akent pidi ukse poole nihutama. Paigaldasin 2 50×100 prussi uksele lähemale ning hakkasin seejärel akent uuesti sobitama. Omajagu loodimist ja kruvidega edasi-tagasi mängimist. Ah jaa, õuepoole kinnitasin ka klopid enne, kui akent lahti kruvisin ja hiljem uuesti, mil tagasi panin, et aken oma esialgse õige sügavuse saavutaks. Mil aken lõpuks paigas, olin rahul. Paigaldasin kõik vajalikud paled. Akna kõrval oli ka trepiava, mille käsipuu ma eemaldasin, kuna kuigi lüliti tarbeks toos oli õigesse kohta pandud joonise järgi, ei olnud projekteerija käsipuuga arvestanud. Lõikasin ca 450×450 kipsitüki seinast, tõstsin toosi kõrgemale, paigaldasin kolme avatud külge OSB jupid ning kinnitasin uue kipsi verivärske toosi avaga. Nüüd aga, kuna sai esialgse 50×200 prussi asemel panna uued ja uksele ligemale, siis see tähendas, et ajutine uks, mis seal avas on, ei mahtunud enam kinni. Eemaldasin ukse ja -piidad, tegin uksepakku paar lõiget, lengi küljes olevad liistud eemaldasin samuti, et ruumi teha ukse sulgemiseks. Piidad ühe 50×100 prussi külge kinni, uks tagasi ette ja selgus, et ei mahu kinni – jääb välisvoodri taha kinni. Eemaldasin ukse, siis piidad ja kinnitasin ukse seekord ilma piitadeta 50×100 prussi külge ja saigi korda.
Laupäevast esmaspäevani sain kätt proovida voodrilaudade paigaldusega. Maja peasissekäigu lae sõrestiku loodi- ja allatoomine 50×100 prusside näol ning laepaneeli paigaldus. Minu ülesandeks oli Joeli juhendamisel kõik materjalid mõõtu lõigata ja paigaldada. Sain esmakordselt midagi sellist teha ja samuti naelpüssi kasutada. Kokkuvõttes sai kogu ühe maja peasissekäigu vooderdatud! Mõned voodrilauad olid erilaiusega (sõltuvalt partiist), seega silmailu tarbeks pidi osavalt kitsamaid seina naelutama nii, et muster/reljeef kõrvalt vaadates üldjoontes klapib. Ütleme nii, et ca 3mm siin-seal ei paistnud kuidagimoodi välja ja erinevus sai sedasi tasandatud.
See nädal on käsil olnud…*trummipõrin*…vigade parandus! Taaskord on minu rõõmuks olnud see, kui miskit on valesti, vääralt, nihkes, viltu, või muud säärast. Sedapsi saan enim sisekaemust just nimelt ettetulevatest tava- ja ebatavalistest komistuskividest. Näiteks saunaruum, kus plaatija oli pannud seinad enne põrandat (vahet pole, kummaga alustad, kui joonisel on kõik kirjas ja lugeda oskad), aga juhtus nõnda, et seina panekut alustas ta maast üles, ja põrand ise on ca 15mm, mis tähendas, et tegelikkuses peale põranda panekut nihkus lagi 15mm allapoole, kuna seinaplaadid lõppesid madalamal. Endal tekkis küsimus, et kuidas selline viga sai üldse tekkida, kui joonisel on kõrgus märgitud? Vastus: miskommunikatsioon meistri ja töölise vahel. Minu ülesanne oli aga lihtne – esiteks kinnitada lisaprussid külgmiste laeroovide külge, et hiljem lage kinnitada saaks ning madaldada lagi kinnitades kõigile roovipostidele 13mm paksused liistud lae täies pikkuses. (pildil mina 13mm liistuga)
Õite vahva oli avastada üks, kaks, kolm ja siis nüüdseks 6 elamuboksi järjest, et joonise järgi tehtud wc-ruumi ukse paigutus ei lähe reaalsusega kokku. Probleem oli, et projekteerija ei arvestanud trepiaugu seina paigutust wc-ukse ava suhtes, kus tuli ca 30-,kohati 60mm nihe sisse. Põranda plaat oleks näotult jooksnud ukse ava alla.Selle vea avastas plaatija töö käigus. Selle tulemusena eemaldasin mittekandva seina ukseava ühe posti, paigaldades kipsi sisse uue posti ning paigaldasin teisele poole ava lisaks ühe (või olenevalt olukorrast kaks) posti liigutades nõnda eritaoliste põrandakatete kohtumispunkti tasa. Teisisõnu liigutasin ukseava ca 40mm. Lisaks oli siin kipsilõikeid, pistikutooside nihutamised (vigane algpaigutus elektriku poolt), lammutus, koristus. (piltidel näha)
Nagu eelmises aruandes sai pikalt kirjeldatud seina igatepidi sirgeks, loodi ja mittemühklikuks tegemisest, siis see nädal oli sarnane ülesanne. Seekord ilma tenoriteta. Kaks tuletõkkeseina tala olid tugevalt kumerad, võiks öelda ca 15mm Eemaldasin topelt kipsikihid, lisaks oma sadakond+ tehases paigaldatud klambrit, villad ja sai asja kallale asuda. Kerdopuudest talad algsete kõrvale, mis olid vahelae ülemise äärega tasa; algne tala vahelae alumise ääre järgi läbi lõigatud ja eemaldatud; äralõigatud tala pikkusega kerdopuud algsete asemele paigaldatud; topeltkerdopuust talad omavahel kinnitatud; vaheklopid üles äärde, et talasid siduda ja samal ajal kipsile kinnituskoht anda; uued kipsid (2 kihti) paigaldatud; tulekindel vaht imepisikestesse vahedesse ja saigi korda ning igatepidi loodi. (piltidel näha)
Torude asukohti sai muudetud. See hõlmas kipsitöid, toestuskloppide paigaldust, villa paigaldust, koristust.
Vaba aeg. Seekord lühidalt. Soomes õhtuti head sööki meisterdanud, paar filmi vaadanud. Läksin nädalavahetusel ka koju Raasikule ja veetsin imetoredad 2 päeva pere seltsis. Igati imeline aeg nii siin kui seal!
Selles aruandes keskendun pigem ühele konkreetsele töö probleemile ja teisalt sellele, millises meeskonnas mul on võimalus siin töötada olnud.
Eelmise nädala lõpus ilmus välja üks viga, mille autoriks võib lugeda platsi projektijuhti, ehk nagu siin kutsutakse, meistrit. Nimelt, kui talvel elemendid püsti pandi ja põrandaid valati, siis külma peletamiseks ruumidest (seda sõna Soome keeles vales kontekstis mitte kasutada) otsustas meister panna puhurid huugama ja ruumides võis kohati olla ca 35 kraadi. Ventilatsiooni aga ei olnud tagatud, seega puhurid puhusid seda niisket õhku ruumides sees ringiratast, mis omakorda nüüd end ilmutas, kui selgus, et mitmel majal on mõningad seinad kuidagi väga ebamääraselt vildakad. Puit sai korralikult niiskust ja möödunud kuudega on hakanud nii öelda oma elu elama. Vähemalt viies boksis on seinad, enamik lausa viimistletud juba ka maalrite poolt, vildakad. Seega võtsime esimese ruumi ette, milleks oli kandev sein, ühel poolel kipsitud vannituba, teisel maalri käe alt läbi käinud elutoa sein. Eemaldasin kipsi ja kasutasime 9000 korda mõõda, ühe korra lõika meetodit, et aru saada, mida see sein teeb. Esimene lahendus, sarnaselt mu esimeses aruandes kirjutatuga, oli sein põhimõtteliselt täiesti nulli mõlemalt poolt võtta ja kandvad talad uutega asendada. See oleks aga nii palju kordi rohkem ressursse nõudnud, kui teine variant, mille kasuks otsustasime. Otsustasime, ehk väga meeldiv on see, kuidas mulle antakse nii sõna- kui mõtteõigus erinevate probleemide lahendamisel. Julgustus, mis kannustab aina enam minu jaoks siiski veel üpriski võõras keskkonnas ise mõtlema. 9000 korda loodiga mängides saime aru, et üks tala on banaanis, siis selgus, et teine on propelleris ja niimoodi 5 tala üksteise järel kokku. Kõigepealt oli vaja lahti kruvida kõik torud, eemaldada kruvid ja lugematu hulk klambreid (tehases on lastud liiga palju klambreid, kuna 1/5 neist oli talade sees viltu ja pidi noaga välja kangutama, et hiljem ette ei jääks). Seejärel puhastada plats ja ehitada rakis (piltidelt näeb) metallist tööriistade jaoks, mille nimi on tenor. Laulumeest minust ei saa, aga need tenorid sai korralikult häälestatud! Vastava tala siis kas surusime rakisest eemale või tõmbasime ligi ja saime seina enam-vähem loodi nii, et viimistletud sein teisel pool kaotas ka oma lohud ja muhud. Nüüd aga, kuidas teha nii, et see püsima jääks, mil tenorid eemaldame? Minu idee oli tappida (naine kutsub mind tapimeistriks, kuna õppeaasta esimesel poolel näitasin talle kõiki tappe, mida koolis tegime – seega ilmselgelt pakkusin tappimist) talade üleselt kaks 950mm kerdopuud, et kerdopuu järgi talad üheselt loodi paika kinni kruvida. See lahendus oleks võib-olla lihtsaim olnud ja toiminud, ent, nagu teada on, kandvat seina nõrgestada ei tohi. Minu meel arvas, et 2 korralikku kerdopuud sidumas seina annavad just jäikust juurde, aga reeglid on reeglid. Eriti Soomes. Tegelikult on veel lihtsam variant – lõigata talad läbi ja kinnitada mõlemalt küljelt kerdopuudega, aga see oleks juba vast rumaluse piiril mängimine. Mis lahendus jäi? Otsustasime panna tenorite tugeva toe saatel igale viiele talale mõlemale poolele võimalikult pikad kerdopuud, millega tala ja 2 prussi omavahel läbinisti ca kahekümne 150mm kruvidega siduda. Esimene tala tehtud, katsetasime tenori lahti laskmist ja selgus kohe, et ei toimi – tala hüppas algasendisse tagasi. Tenorile uuesti vint peale, tala paika, kerdopuud kinni, kinnitasin teistele taladele samuti kerdopuud külge, aga et mitte uuesti tenoreid lõdvestada, pakkusin välja, et võiks siduda kogu seina pannes loodud kolmiktalade vahele kerdopuust vaheklopid. Igasse vahesse 3 kloppi üle ühe meetodil kõrguse suhtes (pildil näha). Mil see sai tehtud, selgus, et tenorid asusid ise puhkama. Nimelt olid need õite kergesti pingutatavad, mis andis märku, et sein hoiab end ise. Juhhei! Sellel kompotil lasime, siiski tenoreid mitte eemaldades, öö otsa nii öelda marineerida ning järgmisel päeval lootsime, et seinaüleselt on kõik paigas. Ja mis te arvate, kas oli? No loomulikult oli. Siin mängisid rolli tahtejõud, manifesteerimine ja lihtsalt usk, et see oli parim ja kõige tugevam lahendus. Tenorid eemaldatud, uuesti loodi kallale ja paraku üks tala oli teistest ees, aga ainult tiba. Sellele pakkusin lahenduse kas pisike kumerus ära peiteldada või hööveldada. Otsustasime teise kasuks ja sain esimest korda kätt proovida elektri-/akuhöövliga. Imeline tööriist! Vahemärkus: kasutame objektil DeWalti tööriistu, mis on end tõestanud väga robustsete, tugevate ja usaldusväärsetena. Ei tea, hakka veel Makita usust ära pöörama nii, mis? Igatahes, oli tarvis kinnitada teatud talade vahele veel OSB plaate, et hiljem saaks kappe sinna kinnitada. OSBide kinnitamiseks lasin 5×5 prussijuppe kerdopuude külge. Samuti oli tarvis korrigeerida torude asendeid vastavalt joonisele. Esialgne torude paiknemine, selgus, oli samuti väär. Õnnelik õnnetus nii öelda. Ah jaa, villa pidin ka lõikama paika ja mil kõik eelnev valmis, sain kätt taas proovida kipsi kallal. Kohati naljakas, kuidas mõõdad mitu korda torude avade jaoks keskpunkte, lõikad need sisse ja kipsi seina asetamisel mitte ei lähe. Tegelikult 8st avast ühel oli nii, aga ikka juhtub. Kipsid seinas, seekord mitte akudrelliga käsitsi kinnitades, vaid nüüd kipsipüstoliga, nagu pesuehtne kauboi – laks, laks, laks, laks…Kogu krempel võttis aega kolm tööpäeva, aga tulemus oli suurepärane. Isegi lood tegi suured silmad võrreldes esialgse vaatlusega. Vahepeal oli mõningaid kipsiparandusi, uredaaniga mängimist, üleüldist koristustööd ja, kui ma pole seda varasemates aruannetes kirjutanud, siis omajagu kõndimist. Objekt on üsna suur nii, et ühest otsast teise võiks silma järgi öelda ca 100 meetrit, ehk enamgi. See siis esimene pool aruandest.
Kontingent. Varasemalt olen maininud töömeeste pühendumist. Nüüd aga nende hingeelust, ehk teisisõnu sellest, kuidas toimub suhtlus minu vaatevinklist. Ükskõik, mis kellelgi pooleli on, on mehed alati abivalmis nõu ja jõuga aitama. Isegi teise firma mehed. Lihtsalt küsi nende ekspertiisi, puhu sama kielta ja kaikki on kunnossa! Soome keel on kõvasti juurde saanud. Mind võeti vastu esimesest päevast saati ning praeguseks on tekkinud nii vaba suhtlus – kellega huilgad üle platsi teineteist nähes, kellega viskad möödaminnes nalja, kellega tutvud sõbrameelsemalt, jne. Näiteks on üks Ida-Virumaa mees, Viktor, kes räägib ainult vene keeles, aga kelle alandlikkus (eesti keeles puudub vaste sõnale ’humble’, mis on väga positiivses konnotatsioonis) ja vahetus kiirgab. Tegi tead, et osa tööst mu eest, kui ühe teise WC plaadid seinast ära lõhkus, mida oleksin mina pidanud tegema. Aga ta mõtles, et aitab ka. Väga tore. Ta pole abielus, kuid on koos oma naisega juba 20 aastat ning neil on 18-aastane tütar, kes, nagu paljudki selle ealised, üsna tänapäeva põlvkonna erinevusi välja näitab. Ha ha! Siis on Rainer, taipoksija, kes samuti Soomes head tööd teeb ja leiba teenib. Kui ta just Tai maal ei võistle või Soomes pole, siis kohtab teda tema kodukandis Pärnumaal. Kiire jutuga, tabava huumoriga ja platsi kõige osavam välisvoodri panija. Ise alles 26. Teised mehed on aga oma oskustega. Dainis. See mees pani terve maja sisemuse kipsi 2 päevaga…KA-HE PÄE-VA-GA! Ise tassis, lõikas, paigaldas (laed, seinad, paled, mis veel), nii et kõik oli puhastatud, korras ja järgmiste tööliste jaoks valmis. Eks neid tegelasi ole veel, aga kokkuvõtteks olen ülimalt tänulik, et mul on võimalus sellises keskkonnas töötada.
Vaba aeg. Seekord käisin kodus Maarjamaal, tegime naisega plaane edasi, kokkasime imemaitsvaid roogasid, libistasime paar gurmee õlu, sügasime kassi ja nautisime elu! Super!
Akna loodimine – Probleem peitus tehases eeldatavasti kiiruga valesti paigaldatud aknaraamis, mis oli 2 meetri peale loodist 15mm väljas. Eemaldasin esmalt välipaled, misjärel lõikasin tiigersaagi ja kipsinuga kasutades uredaani, lisaks pidin tiigersaega ligipääsmatud tehase paigaldatud kruvid läbi saagima (omaette ettevaatust nõudev töö, et mustaks värvitud akna välimist alumiiniumkatet mitte tabada). Paigaldasin ajutised toetusklopid, et tagada vastav originaalsügavus akna hilisemal tagasiasetamisel. Aken seest kruvidega elemendi küljest lahti, eest ära, puhastasin viimased uredaani jäägid. Seejärel paigaldasin akna uuesti avasse ning laseri ja sõra abil loodisin selle korrektselt ja kruvisin kinni. Uredaan vahele, klopid eest ja sisemiste kipsipalede paigaldus.
Liugukse raamistiku paigaldus – Selleks, et liugukse raamistikku olemasolevasse avasse paigaldada, pidi esiteks äärest kipsi paksuse ja sõrestikust pool sentimeetrit eemaldama, et ta mahuks määratud vahemikku. Seejärel monteerisin liugukse raamistiku ja paigaldasin raamistiku vastavalt joonisele (ehk siis põrandast 15mm kõrgemale, et pärast uks ei käiks vastu plaaditavat pinda! Plaaditavat pinda imiteerisin 13mm kipsiga, et raamistikku tõsta). Raamistik sai paika looditud. Peale seda paigaldasin mõlemale poole kipsid spetsiaalsete kipsikruvidega (ca 15mm mustad kruvid). Neid kruvida oli omaette peavalu, kuna raamistik oli pehme ja pidin 32mm kipsikruviga augu ette kruvima.
Avatäidete ümbrused – Erinevad kipsiparandused, sisemiste kipsipalede paigaldus, koristus
Avatäidete kiletamine
Trepiaugu kaabelduse peitmine kipsiga – Probleem seisnes selles, et elektrikud olid oma kaablid vedanud valest kohast ja lisaks ka veel liiga pingule. Naljakas on see, et kipsipaigaldajad, kes seda probleemi kohtasid, otsustasid, et jätavad selle lahendamata (see ei kuulunud tegelikult nende tööülesannete sekka/tükitöösse, seega mõistetav). Probleemne koht tuli feiniga ettevaatlikult eemaldata, kuna juhtmed olid tõesti pingul kipsi taga. Olukorra hindamine peale kipsi eemaldamist näitas, et kaabelduse peitmiseks kipsiga, on tarvis kaks eraldi L-profiiliga vinkelrauda paigaldada ainsatesse võimalikesse kinnituskohtadesse teise seina kipsi taha. Vinkelrauda pidi eraldi profiili lõikama, kuna teise seina kipsi tagune oli teatud kohtades piiratud sügavusega. Probleemse seina vinkelraua taha pidin kinnitama kohaldatud suurusega puuklopi, et seda väikest äärt toetada kinni kruvimisel. Kõik paigas, paigaldasin vastavalt võimalikule ruumile kohaldatud profiiliga kipsi, mis peitus mitteprobleemse kipsseina ääre taha.
Koristustööd
Pesumasina äravoolu siirdamine seina sees teise kapi sisemusse (ca 20cm nihutamine) -põranda katmine papiga, teibiga kinni. löökdrelli (sds) ja piigiga ettevaatlikult plaatide seinast eemaldamine tükkhaaval, et mitte rikkuda kipsi ja hüdroisolatsiooni (Terava piigiga kild lahti ja laiaotsalise piigiga mööda plaatimissegu ülejäänud lahti). Kipsi sisse ava lõikamine feiniga. Olukorra hindamine ja torumehe kutsumine, kes paigaldas õiged põlved, et toru oleks õiges kohas. Vineerikloppide asetamine uue ja vana kipsi ühendamiseks. Uue kipsi paigaldus.
Vaba aeg
Imetore nädalavahetu oli, kuna mu armas kaasa tuli mulle külla ja käisime neljakesi koos Georgi ja tema kaasaga Helsingit avastamas. Külastasime Helsingi üht tippvaatamisväärsust – Temppeliaukio kirikut. Säärane retrofuturistlik kirik loodusliku künka sisse ehitatud. Soovitan külastada Pärsia restoriani Hani Cafe’chi, kus üks imetore abielupaar teeb ise meeli ülendavaid koduseid pärsia toite, pakkudes samal ajal siirast lahkust ja õdusust. Ööbisime kaasaga Helsingi kesklinnast paari kilomeetri kaugusel ühes huvitavas ärimajas, mille 11. korrus oli hosteliks tehtud. Hostel ise oli puhtuselt ja võimalustelt selline 1,5/5st, ent vaade, mis meile avanes tol laupäeva õhtul, oli vapustav – Täht, kuu ja päike olid põhimõtteliselt omavahel 45-kraadise nurga all ja ainsad, mis taeva värvimängudes sirasid. Vaade, mis lubas helgelt tulevikku vaadata ja oma ühistele plaanidele aina enam väge anda!
Teine nädal Hoone vaheseina elemendi parandus. Tegu oli tuletõkkeseinaga ja transpordi käigus oli sein saanud nii palju muljuda, et mõlemad kipsikihid olid pooleks. Protsess hõlmas endas mõlema kipsikihi eemaldust, karkassi korrasoleku kontrolli ja tervete kipside paigaldust ülekattes. Ehk kipsi kihtide ühenduskohad ei tohi olla samas liinis/kohas/vuugis. Kogu protsessi tegi aeganõudvamaks see, et kipsid olid paigaldatud pikkade klambritega ning et neid eemaldada, pidi leiutama kohati miski jõuõla kipsile, et klambreid välja kangutada. Sama protsess hõlmas ühel elemendil kahte erinevat asukohta.
Laeroovi otstesse vahekloppide väljamõõtmine ja paigaldus hilisemaks laekipsi kinnituseks. Ehitusjoonis vahekloppe ei nõudnud, kuid võttes arvesse järgnevaid aastaid, saab nende paigaldusel elimineerida lakke (laenurkadesse) tulevad võimalikud praod puitmaja elamisest ning omakorda see teguviis ka jäigastab kogu konstruktsiooni. Seal samas selgus, et laeroovitus oli osati nihkes sammuga, mida sain suure rõõmuga korrigeerida.
Sama ruumi teises lae ääres oli välisseina kips juba paigaldatud, ent lihtsamaks ja paremaks eelneva probleemi leevendamiseks lisasin sinna vinkelprofiili L-50/50. Selle jaoks kruvisin aga välisseina kipsi ülemise poole lahti, mis oli eelnevalt fikseeritud.
—
Vahelage kandval seinal oli otsapruss 148x48mm tõmmanud ennast propellerisse, mille ainuke lahendus oli taas kipsi eemaldus ja posti vahetus, et tagada seina sirgus. Kuna otsapost oli tapitud ja tehases kinnitatud ühest otsast ca 10 naelaga, siis kogu kupatuse eemaldus oli paras pähkel. Ülaosas paiknevad naelad ja korralik isane kruvi said kullinokkadega edasi-tagasi väänatud, kuniks metall saavutas piisava kuumuse, et anduda oma paratamatule saatusele ja teha ruumi uuele postile, milleks seekord sai kerdopuu, mille tappisin vastavalt originaaljoonisele.
—
Välisseina aknapale kipsi paigaldus, korduvalt. Selle käigus õppisin kaistalõikurit kasutama (ehk kipsplaadi servalõikur). Enne selle tööriista kasutamist kulus mul sama töö jaoks kindlasti 4 korda rohkem aega ning tulemus jäi nigelam.
—
Saunale lisa lae- ja seinaroovi paigaldus, et sauna paneele saaks korrektselt paigaldada, kuna keegi eelnev oli oma tööpäeva ilmselt varem tahtnud lõpetada. Georg saatis nad päriselt objektilt kehva töö tulemusena permanen tselt minema. Kvaliteet mitte kvantiteet ja iga töö on seotud nii eelneva kui järgnevaga. Selle all mõtlen ma seda, et olen kohanud käesoleva kahe nädala jooksul vaid ühte inimest, keda ei huvita niivõrd kogu pilt, vaid et saaks oma töö tehtud, vahet pole, mis vead või raskused seetõttu võivad esineda. Kõik teised on aga üles näidanud pidevat ülevaatlikkust tööetappidest ja on oma vahetu ülemusega pidevas suhtluses.
—
Akendele kilede teipimine kaitsmaks neid maalrite värvikate käte eest.
—
Rõduukse järjekordne paigaldusdefekti korrigeerimine. Kuna lävepakk oli loodist 4mm väljas, ei läinud uks kinni ega lahti. Selle jaoks sai eemaldatud ühelt poolt lengikruvid, uredaan (ehk makroflex) lahti lõigatud. Pärast ukse lengi loodi ajamist sõra ja laseriga, sai ukse leng fikseeritud, kruvid paigaldatud ja vahed uredaani täis lastud. Nüüd toimis uks sootuks kevadise kergusega.
—
Koristustööd
—
Fooliumteipimine saunaruumis.
Minu meeleheaks olen lõviosa ajast saanud jõudu katsuda erinevate vigade parandamise ja probleemide lahendamisega, aga ka õppinud kipsi käsitlema. Õpetaja Margus Ehituskoolist näitas mulle esimest korda elus, kuidas kipsi üldse käsitleda – siin aga visati põhimõtteliselt pea ees vette, et hakka tegema. See mulle meeldib. Esimene kipsplaat oli käes nagu mõni delikaatne 3000 aasta vanune Mingi vaas. Kaks nädalat hiljem on Mingi vaas asendunud aga vana sõbraga, kellele korralik õlapatsutus anda ja krauhti kaasa vedada.
Vaba aja veetmisest ka. Aja liikumise kiirusest olen siiani hämmingus. Enne praktikat kohutas mind mõte 11-tunnistest päevadest, aga päev-päevalt rõõmustab mind võimalus osaleda praktikas just sellisel kujul siin Soomes ning teretadades tulevaid ülesandeid, andes neile kogu fookuse, kaobki mõte pikast väsitavast nädalast ja asendub justkui seiklusega. Iga päev miskit uut. Esmaspäeval sai isegi söögile mõeldud raha kokku hoida, kuna üks töölistest, Gastro Kosovost, otsustas kogu objektil viibivatele meestele üllatuse teha ja nii öelda tonnide viisi liha grillimiseks tuua. Päev, mis lubas vihma, muutus koheselt veelgi päikeselisemaks ja kõhtu kostitavaks. Päikesest ka nii palju, et eranditult kõik päevad on lauspäike.
Omaette tore on Georgiga vabal ajal (autosõit tööle ja koju) spirituaalsusest ning oma reaalsuse manifesteerimisest. See on muidugi omaette teema, mille kohta võiksin omaette praktika mahu täis kirjutada. Eks näis, mis ilminguid see järgnevates praktika aruannetes võtta võib . Ilmingutest rääkides, on selgunud, et kui vaim on värske ja keha puhanud, on ka spontaansusel ruumi ja seda nimelt köögi poole pealt, kus eneselegi üllatusena on iga uus roog justkui paremini välja tulnud kui eelmine ja et kokkamine mulle täitsa istub. Kodus Eestis teen tavaliselt naisega koos süüa ning seal olen ma abikoka staatuses. Olen mehaaniline mees – tükeldan, riivin, lõikan, koorin jms. Siin aga olen kodust õpitu kaasa võtnud ja Georgi ning tema kaasat korduvalt üllatada saanud. Võit-võit!
Alustasin oma praktikat 11. aprillil Espoonlahtis, Tillimäkis. Objektiks on elamurajooni 19 maja püstitus väljast viimistluse ja seest kipsivaheseinte paigaldusega.
Esimene nädal hõlmas kõigepealt ehitusplatsi tutvumisega, tööliste tutvumisega ja üleüldise tunnetuse saamisega eesolevatest töödest. Esimene töö oligi ehitusplatsi koristamine, materjalide sorteerimine ja vïmalus ka kopp-tõstukiga töötada. Järgnevalt sain võimaluse kipsiga lähemalt tutvuda, pannes seda nii seintele kui lagedesse. Kipsi puhul õppisin, kust seda lõigata (tehase äär, millised küljed omavahel kokku jätta, mõõtetäpsus kipsplaadi paigaldamise puhul), õigeid tööriistu kasutada (kipsinuga, lood, kipsitõstuk, T-lõikur, laser, kruvipüstol, raspel, äärelõikur, toosifreesid). Kõige vahvam oli aga probleem, kus teise korruse seinaelement oli püstituse käigus jäänud loodimata, mis tähendas seda, et oli põhimõtteliselt kaks valikut: lammutada just plaaditud duširuumi sein koos alloleva hüdroisolatsiooni, kipsi ja roovitusega ning see uuesti paika rihtida ning seejärel eelnimetatud tööprotsessid korrata (säärane 3 päeva lisatööd) VÕI teine variant, mille kasuks otsustasime. Selleks oli lae lammutus, elemendi lahtisidumine eelpaigaldatud laeroovist ning sarikate vahel diagonaalide ja x-ide lahtiühendamine seinaelemendist, et oleks võimalik sein loodi tõmmata. Selle jaoks paigaldasime 2 koormarihma seinaelemendi ülaserva ja tugevate kinnitustega sidusime kogu elemendi kogu sarikate külge nii nagu eelnevalt ehitusjoonisel oli määratud ja tõmbasime seina loodi. Seejärel aga oli tarvis kogu eelnevalt lahti lammutatu uuesti siduda elemendi külge koos lisajäigastusega. Akukäsisirkel, tiigersaag, akudrell, multitööriist, haamer, laser, lood ning loomulikult kipsinuga, mõõdulint, pliiats).
Tulev nädal algab eelmise nädala tööprotsessi lõpule viimisega ja huviga, et mis põnevat veel ees ootab. TÄIENDUS 2. nädala algusest: Kolmapäeval lõpetasin mind tervitanud mõningad üksikud kipsitööd
Tööpäevad on esmaspäevast (11h/päev) laupäevani (9h/päev) ning algab kella 5:45se äratusega, 7st tööplatsil, pool tundi lõunapausi (avastasin, et soomlastel on buffee-kultuur kõrgelt hinnas ja koht, kus me söömas käime, on lookas hõrkudest roogadest – niin vatsa kun meeli saavat ihan onneliseksi!) ja ca pool 7 õhtul naasen koju. See jätab aega süüa teha, pesta, päev läbi seedida ja uueks päevaks vaim valmis panna ning 22st magama.
Varajasel tõusmisel ja magama minekul on ka omad plussid: Päikesetõusud on, parema sõna puudumisel, ulmelised, unekvaliteet on vägagi paranenud ja kõik kokku teeb need 11-tunnised tööpäevad õite nauditavaks. Aeg suisa lendab. Ent nende sisutihedate pikkade päevade puhul mõistan hästi, miks eelmise aasta praktikandid pikalt ja laialt oma praktikast ei kirjutanud. Isegi tunnen, et mõtteruum on okupeeritud tööülesannetega ja, nagu just mainisin, vaimu valmis panekuga järgnevaks päevaks.
Vabast ajast nii palju, et esimese nädala lõppeks ja teise alguses olen end meres juba 2 korda karastanud, head-paremat süüa teinud ja hulga naerda saanud. Imeline! Osaliselt on ka mõttetasandil soome keel paralleeltõlget peas tegema hakanud. Kuigi tööplatsil on soomlastest slovakkideni, toimub suhtlus igas keeles. Vähemasti nii palju, kui keegi miskit mõikab. Ja NB! Viisakus toimib alati.
Puitkonstruktsioonide ehitus Praktika Soomes – Põhiõpingud PUIT-KONS 2021_PK20/PK21 Aruandav period: nädal nr: 21 23.05.2022 – 29.05.2022
Lõppeski meil eelviimane praktika nädal, kus nädala lõpu poole sadas meie peale karget ja külma Soome vihma, mis isegi objektil olles meile rahu ei andnud. Kuigi hall taevas, märg maa ja langev vihm mõjutab kõigi meeleolu ja motivatsiooni, ei olnud see meile suureks takistuseks, saime tööd tehtud, mis oli hädasti vaja, näiteks materjalidele kile peale panemine, objekti koristamine ja tellingute ümbertõstmine. Vahepeal saime vihmast rahu bokside sees koristades. Samas võib öelda, et vihmane ilm oli üsna karastav võrreldes eelneva kuumusega, mis lõi meil higi lahti. Aga paneb ikka igatsema sooja päikest ja selget taevast.
Nädal oli üsna töökas meile, objektil on meil ikka nii mõndagi teha, aga järk järgult saame nendega omalt poolt ühele poole. Vaatame tuleva ja viimase nädala pealelootusega, ja pingutame rohkem, et saaks tehtud nii palju kui võimalik, enne kui tuleb tagasi sõit Eestimaale. Mis me täpsemalt tegime? Muidugi vaikselt parandame vigu mis on esinenud, ja veel küllaga peale. Kolmekesi samal objektil olles on väga hea, kuna saame alati üksteisele kätt pakkuda mingite töödega, kus on enam kui kahte töölist vaja. Kõige rohkem tellingute ümbertõstmise osas. Tutt sai boksides lagedega valmis, kuhu läks kipsi, putukavõrku, penoplasti, vahtu ja roovi. Õppis nendest töödest palju. Praktika läbimise käigus meie oleme õpinud kasutama akutööriistu, tegeliku töö olukorras ilma töölauata kasutades käe alt olemasolevad abivahendid, vanu aluseid, prusside jäägid ja puiduvirnad tööpingi asemele.
Bristol tegeles tellingute mahavõtmisega ja ümber tassimisega teiste majade ette. Lisaks tegeles ta bokside ja objekti koristamisega. Aleksei see nädal on lõpetanud rõdude ehitamise ja lisaks tegeles samuti tellingute püstitamisega, ümber tõstmisega ja koristamisega.
Puitkonstruktsioonide ehitus Praktika Soomes – Põhiõpingud PUIT-KONS 2021_PK20/PK21 Aruandav period: nädal nr: 22 30.05.2022 – 05.06.2022
Ja saigi meil viimane praktika nädal läbi. Uskumatu. Kuigi esmalt tundus kuus nädalat pikk aeg olevat, et välismaal tööd teha, läks see mööda täiesti märkamatult, kuna tööd oli teha ja uni tuli iga õhtu kiiresti. Nüüd on Eestimaa lehk ninas ja sõidame üle lahe kodumaale tagasi. Julgeme öelda, et saime omalt poolt tööd tehtud ja oleme palju õppinud Soomes tööd tehes, ja mingil määral ka Soome keelt.
Kahjuks me vabal ajal ei jõudnud palju Soome vaatamisväärsustega tutvuda, siiski tutvusime kohaliku loodusega, metsaga ja järvedega, mis meil teel poodi silme ette jäi. Oleme kõik väga rahul üksteisega, Soomega, ja selle viimase kuue nädalaga, mida kolmekesi ilusti läbi viisime. Majutus oli hästi puhas ja viisakas, ometi väga vaikses kohas, tööd oli koguaeg olemas mida teha, et passima ei peaks, ja tööülesanded mis meile anti, viisime kenasti lõpule. Mitte mingit probleemi ei olnud selle praktikaga ja kui oleks järgmine aasta võimalus seda teha, võib-olla ehk tuleb keegi meist uuesti Soome.
Viimasel nädalal tegelesime enamasti laudade tassimisega, tellingute ümber liigutamise ja püstitamisega, ja muidugi, kõige lõbusama tööga, koristamisega. Korraks tegime ka erinevaid töid, räästa alla oli vaja panna putukavõrku ja kipsikarkassi nurki oli vaja teipida ja kinnitada.
Sel nädalal oleme täiel rinnal kogenud olukorda, kui keegi ei tee oma tööd hästi ja lubab endale ignoreerida pisiasju, mis esmapilgul tunduvad tühised, kuid toovad kaasa väga pika ja keeruka parandustöö, mis aeglustab planeeritud protsessi.ehitus. Üldjuhul, nüüd oleme kindel, et tuleb ehitada üks kord ja teha see kohe võimalikult hästi, et hiljem ei teeks ümber ja parandama vigu, mis ei saa märkamatuks jääda. Parandasime vigu, mis olid tehtud juba tehases ning elementide monteerimise käigus.
Alekseil on väga rõõmus, et temale usaldati lõpuks midagi ehitada, mitte ainult aurutõkke liimida ja kinnituskruve kinni keerata. Aleksei ehitas, nädala alguses, kahekorruseliste majade trepiastme ümber ajutised piirded. Ülejäänud nädala tegeles Aleksei rõdude kandekonstruktsioonide paigalduse valmistamisega, rõdudele OSB põrandakatete paigaldamisega, veekindla vineeraluse valmistamisega ja seinale kinnitamisega, edasiseks hüdroisolatsiooniks.
Objekt kus oli Tutt sai lõpuks meie poolt ühele poole ja oleme kõik nüüd kolmekesti samal objektil töötamas. Tutt ehitab omale poksides töötasapinda puidust, lõikab ja paigaldab poksides kipsi, putukavõrku ja penoplasti. Selle järgneb laeroov ja niimoodi igas poksis. Töö edeneb.
Bristol on tegelenud kipsi ja villa lõikamisega, mida on igas poksis vaja. Lisaks on ta tegelenud tehasepoolt tehtud vigade parandamisega.
Töö kõigil vaatamata parandustööde korraldamisega, edeneb hästi. Paneme nagu ikka samas vaimus viimast kaks nädalat edasi ja anname endast 100%. Meel on kõigil hea, nagu heal puusepal olema peab!
Puitkonstruktsioonide ehitus Praktika Soomes – Põhiõpingud PUIT-KONS 2021_PK20/PK21 Aruandav period: nädal nr: 19 09.05.2022 – 15.05.2022
Kolmas nädal Soomes praktikal olles möödus palju töökamalt, kui kaks viimast. Aga endiselt raske töö ikka töömehi ei murra. Oleme paremini kohanenud kohaliku eluga ja soome keel hakkab ka vaikselt suhu jääma. Tervislikuma alternatiivina käime ka vahepeal söögi järgi jalksi poodi, mis edasi tagasi teeb umbes kuus kilomeetrit. Siin Uusimaal on väga huvitav maastik ja väga ilusad, vohavad metsad, mis teel poodi meid saadavad. Bristol tegeles aurutõkkekile parandamisega ja kinniklammerdamisega. Lisaks tegeles ta fermide kinnitamisega ankurnaeltega ja katuse aluskattekile tuulutusliistude lõikamisega. Aleksei nädala jooksul on tegelenud tehases toodetud ja töömaale paigaldatud kraana abil välis-, sise-, vahelae- elemendide kinnitamisega ja sirgendamisega vastavalt vundamenti kujuga, kui loodi tasandile. Samuti peale elemetide lõplikut kinnitamist, oli vaja kinnitamise kohtades korraliku aurutõkke liitmiskohtades tagada, aga korralikult nurki teipida. Hetkedes, elemendide kinnitamise vahel on tegelenud objekti üldkoristusega ohutu ja meeldiva tööprotsessi tagamiseks. Tutt tegeleb veel endiselt kipsi paigaldamisega omal objektil, mis hakkab vaikselt ühele poole jõudma. On palju tööd tehtud ja on palju õpitud kipsplaatide tegelemisega ja tööriistade käsitlemisega, mis kipsplaadi lõikamise ja paigaldamine jaoks vaja on. Kõigil nagu ikka on hea tuju, kuna pool praktikat on juba läbi. Paneme samas vaimus kolm nädalat edasi. Soomes olemine ja töötamine on olnud väga huvitav kogemus, mis iial meelest ei lähe. Oleme väga õnnelikud oma tööga ja seltskonnaga.
TALLINNA EHITUSKOOLI ERASMUS+ ÕPIRÄNNETE KAJASTUSED 