Portugal 2019 (vol. 5)

Viienda Portugali praktikanädalaga oleme saanud ühelepoole.
Nädala kaks esimest päeva tegelesid Kristin ja Liisa veel oma kummutiga, mille said praktiliselt
valmis. Peale käib sellele kivi, kuid seda kahjuks teha ei saanud.
Kesknädalal toodi nende töökotta üks auväärne mööbliese – Portugali peaministri rokokoo tool,
millel oli esijalg ära murdunud, selle esemega tegeles suures osas boss ise, meie aga keetsime
kondiliimi ja panime sellega kokku ühte lauaraami. Sel nädalal sai veel kaapida ja lihvisida 18-
ndast sajandist pärit kirikuuksi. Samuti said viini toolide põhjad vineeritud.
Nädala sees käisid Kristin ja Liisa ära ka selles Belem’i kuulsas pastel de natade kohvikus. Aga
asi on ikka jubedalt üle promotud. Tegelik olukord oli nii: Meid juhatati lauda kahele, mis oli
eelmiste klientide järgi koristamata. Natuke võttis aega, siis tehti puhtaks ja võeti meie
tellimused, menüüga ja puha. Toodi aga kohv ja pastel de natad ja öeldi, et muud ei ole.
Pastelid ise olid head. Kõrvallauda tulnud kliendid said sama kogemuse osaliseks ja loobusid
kohe tellimast.
Kloostrisse me sel õhtul ei jõudnus, kuid ka selle plaanime viimasel Portugali nädala ära
külastada.
Mari-Liisi ja Silva nädala täidab pinkide restaureerimine. Pingid mis saavad liimitud lähevad
kohe puhastamisele ehk revivari ja terasvillaga puhastamine samad ajal toimub teiste pinkide
puhastamine liimi jääkidest ja mustusest ning nende kokku liimimine. Lisaks tappide liimimisele
liimisime ka puudu olevaid detaile ning nikerdasime neid välja. Nädala lõpuks jõudsime ka
kahele valminud pinki ka šellaklakkiga katta, mis jäävad ootama järgmist nädalat, et teha kerge
lihv ning lõppviimistlus vahaga.
Laupäeval käisime Lissaboni okeanaariumis. Nimelt on see maailma okeanaariumite TOP 25-s
esimesel kohal ja Lissaboni sattunutele soovitame seda kindlasti külastada, sealt saadavad
emotsioonid tasuvad igati ära. Ja tunnid mööduvad seal ikka väga kiirelt. Lisaks, meie 33
kraadise päevakuumuse juures oli see mõnus vaheldus.
Pühapäeval sõitsime rongiga Cascai linna randa. No vesi ikka ujumiseks veel väga soe ei ole,
aga osa meist siiksi proovis selle ära. Päikesest rõõmu tunda saime aga küll.
Seejärel sõitsime bussiga Euroopa maismaa kõige läänepoolsemas punkti Cabo da Roca’ sse.
Kohale jõudes oli suur üllatus, kui külm seal oli. Kui all oli üle 30 kraadi, siis siia mägedesse
tulles oleks nagu konditsioneeritud kohta saabunud. Vaated olid sealt aga imeilusad – mäed,
ookean, pilved, kaljud ja teiselpool metsad. Aga kui sa oled otsustanud randa minna, siis
samade jalanõudega mägedesse minek on halb mõte – sead sai Kristin omal nahal tunda.
Ümbrust imetledes hakkas liiv jala all libisema ja kukkumine sai teoks, Seetõttu saime hilja õhtul
tutvuma ka Montijo arstiabiga. Inimesed olid seal väga kenad, kuigi inglise keelt nad eriti ei
rääkinud. Igatahes sai haavad puhastatud ja teetanuse süst tehtud, et esmaspäeval saaks ikka
tööle longata 🙂

Portugal 2019 (vol.4)

Neljas nädal Portugalis on läbi saanud.
Vastupidiselt eelmisele, on selle nädala emotsioonid positiivselt laes. Suuresti küll tänu meie
pikale nädalavahetusele Lõuna-Porugalis, aga alustan siiski nädala algusest.
Tööl jätkasid Liisa ja Kristin kummuti sahtlite kordategemist. Eemaldasime vanad ja kulunud
osad sahtlipõhjadelt, ning tegime ja liimisime uued. Asendasime puuduolevad detailid. Tänu
sellele saime sahtlid korralikult käima. Samuti liimisime mängulauale, millega esimesel nädalal
alustasime, uued kangadetailid peale. Lisaks oli tavapäraseid mööblivahatamisi jms.
Kui esimest korda oma praktikakohta külastasime, ütles Concalo, et iga kuu ühel reedel on
lõunast grill. Kuna olime reede vabaks küsinud, plaani tõttu külastada Lõuna-Portugali, siis tõsteti
see grill neljapäeva peale. Saime osa Portugali grilltraditsioonidest, mis on meie omaga väga
sarnased ja see lõpetaski seekord meie töönädala.
Silva ja Mari-Liisi töönädal algas kirjutuslaudade lõppviimistulise tegemisega ning furnituuri
paigaldamisega. Kolmapäeval algas uute kohtumajast toodud pinkide restaureerimine. Pinke on
kaks suurt ja kaks väikest. Ülejäänud nädala tegelesime pinkide logisevate osade lahtivõtmise
ning tappide puhastamise ja liimimisega. Kuna pingid olid väga halvas seisus siis jätkame
kindlasti nendega veel tööd ka järgmine nädal.
Silva poissõber saabus reede hommikul Portugali, rentis auto, broneeris meile Lagoses vanalinnas
uhke korteri Lagose ja meie vahva nädalalõpp võsiki alata! Seadsime suuna Lõuna-Portugali
poole. Väikeste vahepeatustega jõudsime õhtuks kohale.
Laupäeval käisime Lagose riffe vaatamas mägede otsast. Pilt oli imeilus ja otsustasime võtta ette
jahi-ja paadisõidu Atlandi ookeanil, et näha kogu seda ilu ka seestpoolt. Paraku oli laupäev
tuuline ja väljasõite ei toimunud, seega lükkasime plaani hoopis pühapäeva peale ja läksime
Lagose randa päikest võtma ja üritasime ka ujumise ära teha, kuid selleks oli vesi ikka liiga külm.
Pärast seda läksime linna ning vanalinnagaga tutvuma. Erinevate kohvikute-restoranide vahelt
leidsime vanalinnas ühe restorani, mis oli pärjatud 2018.aastal Michelini tärniga ja otsustasime, et
õhtust sööme seal. Tegime mõtte teoks ja saime tõelise elamuse! Piltide kaudu saate sellest natuke
osa, kuna me ei hakka siin oma menüüd üles lugema.
Pühapäeva hommikul suundusime uuesti jahisadamasse ja saime oma jahi-ning paadisõiduplaani
teoks teha. Need vaated, mida kogesime olid imelised. Enamik meist kasutas ka jahilt
vettemineku võimalust, hoolimata külmast veest ja tegi seal oma esimese supluse Portugalis.
Panen samuti lisaks seletavaid fotosid, kuna sõnadega on kõike seda raske edasi anda. Need
emotsioonid on sellised, mille kogemine paneb kõik negatiivse unustama.
Kodupoole sõites külastasime veel Silvese linnas vana mauride kindlust, mis on pärit 12.ndast
sajandist ja sellega saamegi oma suurepärase nädalavahetuse lõppenuks lugeda.
Homme algab uus nädal ja hakkame jälle tööle!

Malta 2019 (vol. 5)

See nädal hakkas pihta Marekul ja Andresel lennujaamas betooni valuga. Paar järgmist päeva täitsid betoon plaatide avasid ja nädalalõpus paigaldasid hüdroisolatsiooni. Kirillil ja Mihklil hakkas nädal pihta riidekappide valmistamisega, edaspidi lihvisid kappe, sahtleid ja riiuleid pärast esimest laki kihti. Nädala jooksul aitasid nad töökaaslasi. Reedene päev oli riiklik püha seega tööd sel päeval ei olnud. Laupäeval aga mõtlesid nad päeva eriliseks teha, kuna Marekul oli sünnipäev see päev siis mõtlesid nad minna grillima ja peale seda Vallettase paraadile. Pühapäeval käisid nad San Julianis  jalutamas.

Ungari 2019 (vol.6)

Viimasel nädalal lõpetasime ära oma kahe maja ja müüri krohvimised ning värvimise. Tulemus sai ilus värske ja tekstuurilt meenutab pigem kindakrohvi kui hõõrutikrohvi. Lõpus said ka sildid-plakatid majadele tagasi pandud.

Nädala lõpus oli meil võimalik näha kuidas tehakse nisupõhust katuseid. Töömehed ei olnud Skanzeni kohalikud vaid tellitud eksperdid ja oli väga selgesti näha, et mehed teavad, mis nad teevad.

Viimasel päeval viisime Skanzeni poolsele kooridnaatorile, meie juhendajale ja teistele toredatele vabaõhumuuseumi töötajatele kingitusi ja viimane päev tundus kõigil olema meeldiv.

Seejärel asusime oma asju kokku pakkima ja organiseerima transporti lennujaama.

Lend koju läks päeva jagu pikemaks, kuna äikesetormi tõttu suunati meid teise lennujaama ja saime alles järgmisel päeval uue lennu.

Kuigi alati ei olnud kõige lihtsam ja kõik täpselt nii nagu peab, siis üldiselt jäime praktikaga ja meie Ungari juhendajatega väga rahule.

Itaalia 2019 (vol. 4)

„Salve, ragazze!“ –  Peale nelja nädalat siin Nicoteras on külarahvas juba nii tuttav, et just nii tervitatakse meie neljast punti kui astume poekese uksest sisse. Kõik on nii rõõmsad ja lahked ning tänavalgi on täiesti tavaline juba tuttavamate nägudega viisakusi jagada.

Töönädal sisaldas paplipuust noodipultide viimast lihvi – juba kolmapäeval olid Taimi poolt nootidega kaunistatud meistriteosed Sardiinias oma esimesel kontserdil kasutusel. Teine suur osa tööst möödus riidekappidega toimetades – detailid vajasid veel lihvimist ning seejärel mitmeid kihte šellakiga katmist. Siinne šellak on täiesti teistsugune kui me koolis harjunud oleme, kuid see on ideaalne näide sellest kui erinevaid töövõtteid ja vahendeid on võimalik kasutada.

Otseloomulikult ei puudunud aknaluugid ka sellest nädalast. Ilmselt oleme terve küla aknaluukidele sõrmed külge saanud varsti J

Teisipäeval (28.05) ootas meid lõbus üllatus – selgus, et Mauriziol on sünnipäev. Meid kostitati Itaalia pisikeste maiuspaladega (ei pea vist üldse mainimagi kui head need olid!) Meie omakorda üllatasime teda omatehtud kaardi ning kingitusega, mille üle sünnipäevalapsel oli siiralt hea meel J

Nädalavahetusel, mis ilmajaama sõnul pidi olema täis vihma, kuid siiski osutus päikeseliseks, külastasime Scillat. Kindlasti üks kõike armsamaid rannalinnakesi mida senini oleme külastanud! Läbipaistva helesinise veega ümarate kivistega supelrand ning tore rannapromenaad tasuvad kindlasti uudistamist. Palava ilma puhul parim on see, et rand asub 2 minuti kaugusel rongijaamast erinevalt meie oma rannakesest siin, mis eeldab peaaegu mägironija oskusi ikkagi.

Ciao, ciao!


Portugal 2019 (vol.6)

Liisa ja Kristin said tööl kõik alustatud esemed lõpetatud. Valmis said nii viini toolid, kui ka kummut.
Kiriku aknad said ettevalmistatud värvimiseks. Samuti tehti sel nädala Concalo töökojas teha vaha-ning
shellakipulki, et kõik praktikandid saaksid ka selle oskuse omandatud. Viimasel tööpäeval sai proovitud
ka treimist, mida me enne teinud ei olnud. Kokkuvõttes oli Concalo juures väga tore õhkkond
töötegemiseks ja mitmekülgne praktika. Hüvastijätt oli südamlik, ning lubati omavahel edaspidi sidet
pidada.
Mari-Liis ja Silva lõpetasid kohutmajast pinke, viimistledes neid vahaga. Järgmiseks tuli meile 2 kabli
pinki, mis olid valmistatud meie töökojas. Meie ülesandeks oli neile šellaklakki peale panna, puhastada
peene terasvillaga ning lõppviimistleda vahaga. Kahel viimasel päeval tegelesid Mari-Liis ja Silva
peenete nikerdustega kapi revaiveriga puhastamisega.
Kaks viimast Portugali päeva said Kristin ja Liisa vabaks, et vaadata veel Lissabonis, mida tahaks ja
tegeleda kodus pakkimisega. Kahjuks oli neljapäev üsna sajune ja peale mõnetunnist jalutuskäiku tuli ära
koju suunduda, ning loota järgmise päeva paremale ilmale.
Reede oligi õnneks päikseline ja suundusime Belemi, et külastada Jeronimose kloostrit, mida olime seni
saanud vaid väljast imetleda, kuna õhtuti, kui meie vabad olime, oli külastamine lõppenud. See on ikka
väga uhke ehitis nii seest kui väljast ja veetsime seal üsna mitu tundi. Käisime ka viimast korda rannast
läbi, kuigi sooja meie viimastel päevadel palju ei olnud, ning leidsime rannalt vahva Mehhiko resorani ja
nautisime selset sööki-jooki. Külastasime uuesti ka Belemi kohvikut, et ka kodustele neid Portugali kõige
kuulsamaid pastel de nata`sid maiustamiseks viia ja oligi aeg pakkima minna, kuna lennujaama viimiseks
pidi meile juba kell 4.30 hommikul järgi tuldama.
Ootame juba koju jõudmist!

Hispaania 2019 (vol.6)

Algamas on viimane nädal Madriidis ja mõnel meist on juba suur koduigatsus. Mihkel käis viimasel nädalal mitmel objektil, kus ta paigaladas mööblit, ustele linke/lukke, korteri uste magneteid, põrandaliiste, kirjutuslaudu, muid uksi ning nädala lõpetas lengide panemisega. Robin ja Ronald tegelesid männist pulkade saagimise, lihvimise, lakkimise ja vahelihvimisega seejärel nad panid kokku sahtleid ja tegid värvitud kapi korpustele vahelihvi ja koristasid töökoda. Lõpetuseks käisid nad kõikide töökaaslastega viimasel õhtusöögil. Miikael värvis nädala jooksul keldrit ja katust. Töö oli üsna raske, sest vahepeal pidi kasutama mürgist värvi, et parandada keldri vesikahjustatud kohti ja katust värvides pidi olema lõõmava päikese all. Tamur alustas elumaja koridoridele viimase kihi kandmist. Selle lõppedes vajasid  viimistlust  aknad, ning murenenud liftiuksed. Reedel oli poistel vaba päev, sest oli vaja kokku saada kohalike eRasmus+ projektijuhtidega. Kontori lähistel väikses pargis toimus tseremoonia kus anti üle tunnistused. Teisipäeval käis Tamur Slow Magic’u kontserdil kus artist segas kokku elektroonilise muusikaga oma trummioskused. Kolmapäeval käis ta linna panoraami vaatamas katusekohvikus. Reedel käis Tamur vaatamas planetaariumit, see oli veits keeruline, sest ta ei saanud eriti midagi aru kuna kõik oli hispaania keeles. Robin, Tamur, Miikael ja Mihkel käisid ka tuntud restoranis nimega Bar Tomate. Laupäeval läks seltskond suveniire ja muid meeneid ostma, et oleks midagi mida mälestada. Tamur käis õhtul euroopa pargis mille teemaks on maailma kuulsate monumentide koopiad. Pühapäeval otsustasime korteri puhtaks küürida, et see heaperemehelikult omanikule üle.