Portugal 2017 (vol 2)

Eelmise postituse lõpus kirjutasime, et loodame uut töökat nädalat ja uusi vahvaid kogemusi – nii ka läks. Kärt ja Ana Laura käisid Lissabonis vestlusel, et saada uude firmasse tööle. Kuna vestlusel läks kõik hästi, siis tööd alustasime juba kolmapäeval. Tööpäevadel ärkame 5:50, kell 7 võtab Bruno meid auto peale ja viib sadamasse, seejärel sõidame pool tundi paadiga, sealt suundume edasi metroosse, teeme ühe ümberistumise ning siis tuleb veidi jalutada – tööle minekuks kulub 1,5 h ja õhtul muidugi sama trall, koju jõuame alles pool seitse. See nädal oli meie ülesanneteks uste pahteldamine, akrüülimine ja värvimine, tundus, et kolleegid jäid meie tööga rahule, aga mis asja juures kõige huvitavam, mitte ükski meie töökaaslane ei oska inglise keelt. Tööjuures suhtleme käte ja jalgade abil.
Dagne ja Elina ülesanneteks oli see nädal värvimine ja lihvimine. Värvimistöid teostati nii sise- kui välitingimustes. Peamiselt värviti maja seinu. Lihvimistöid teostati kontori kõrval olevates ruumides, kusjuures lihviti ainult masinatega, mitte käsitsi.
Nädala sees pole meil pikkade tööpäevade tõttu eriti jaksu millegagi tegeleda, aga see-eest oli meil väga sisutihe nädalavahetus. Laupäeval käisime me Lissaboni avastamas ja külastasime ka muuseumi. Päev venis pikale ja koju jõudsime alles kell 10 õhtul. Tänavad olid rahvast täis, sest Portugallased tähistasid jalgpalli finaali pääsu ning eurovisiooni võitu. Pühapäeval sõitsime veidi kaugemale lõunasse ja külastasime erinevaid randu ning käisime ka ühes kindluses. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil oli väga väsitav nädalavahetus, kuid see tasus ennast ära, sest kogu Portugal on väga ilus, siin on vaadata ja uudistada nii palju ning olenemata pikale veninud päevadest, oleme väga positiivselt meelestatud ja oma seiklustega väga rahul.

Itaalia 2017 (vol 5)

Viies nädal Itaalias

Nagu ikka, alustasime oma nädalat töökojas. Restaureeritavateks objektideks olid sel nädalal maja välisuksed; peegel, mille raam oli kaetud uhkete nikerdustega (mis tuli kahjuks kliendi soovil raami peal asetsetavatest uhketest kullatud nikerdustest peitli abil vabastada); raamatukapp; ja meie ainukene tisler sai minna paigaldama eelmiste nädalate jooksul valminud massiivset riiulitega spoonitud kappi. Töönädala kroonis õhtusöök Mauricio uhkes kodus. Veetsime lõbusasti aega, tutvusime tema parimate töödega, mis olid loomulikult valminud tema enda kodu ehtima. Laupäeva veetsid kolm meist rannas, mille tulemus oli ilmselgelt tulipunane nahk ja piinarikkad poolteist päeva. No regrets. Teised otsustasid veeta nädalavahetuse Napolis ja Pompeis. Kojuminek hakkab vaikselt kummitama…

Saksamaa: Schwerin 2017 (vol 5)

08.05-14.05
Alari nädala alguses renoveeris talasid maja peal. Kolmapäevast reedeni tegi tapeetimistöid seinale ja lakke.
Moris tegi vundamendi kaevamist ja tasandamist. Koos Pauliga ülemuse kodus mulla vedamine muruplatsi jaoks ja killustiku vedamine ja kaevas maad.
Aleks, Paul ja Romi eemaldas seinalt krohvi, koristustööd. Komapäeval betooni valamine. Neljapäev-reede kaevamine.

Saksamaa: Schwerin 2017 (vol 4)

01.05-07.05
01.05 oli kõigil vaba tänu pühadele.
Alari teisipäeval ja kolmapäeval lihvis seinu ja lage, neljapäeval kündis põldu ja reedel käis seda riisumas.
Aleks paigaldas armatuuri, valas betooni ja ehitas treppi.
Moris, Romi ja Paul kühveldasid ja koristasid objetki.
Laupäeval käisime kõik koos Hamburgis. Meie, Tallinna Ehituskooli õpilased ja Tallinna teeninduskooli õpilased tulid ka. Käisime tutvusime linnaga ja vaatamisväärsustega ja muidugi ka erinevate poodidega.
Pühapäeval me külastasime aga loomaaeda, kuna oli väga ilus ja soe ilm.

Malta grupp 2 2017 (vol 4)

Reedel peale tööd käisime linnas ringi vaatamas. Laupäeva hommikul käisime Golden Bay rannas koos kahe teise grupiga. Rannast tulid pooled jala koju, umbes 25km. Magasime kaua ning mängisime kolmanda grupiga kaarte. Esmaspäevast kolmapäevani  käisime kõik vanal objektil tööl, neljapäeval saadeti Markus koos kolmanda grupi poistega teisele objektile, kus Markus ja Karl varem töötasid.

Malta grupp 2 2017 (vol 3)

Oleme käinud tööl nagu tavaliselt Markus, Karl ja Rainar käime tööl viis korda nädalas ning Sten käib kolm korda. Nädalavahetusel käisime kolmanda grupiga kohalikku ööelu avastamas. Esmaspäev oli vaba aint Sten käis tööl. Teisipäeval läksid Markus, Karl ja Sten tööle Rainar oli haige. Teisipäeval ja kolmapäeval käisime kõik ilusti tööl Rainar oli kodus haige, käis teisipäeval arsti juures ja sai neljapäevani vabaks. Neljapäeval saadeti Markus ja Karl taas uuele objektile, mis on viie minuti kaugusel vanast objektist. Stenil oli vabapäev.

Ungari 2017 (vol 5)

Üks kuu juba möödas, Mai algas Skanzenis jällegi pidustustega, 50 tagasi asutati see muuseum. Ilm oli ilus ja rahwast palju. Lavale, mis sai meie kaasabil uue katte, oli püstitatud warikatus tantsijatele. Etendust ei jöudnud ära oodata, läksime warem tagasi kämpingusse.
Teisipäewal wööpasime lawalauad üle linaöliga ja seejärel suundusime koos Arpadiga ühte maja waatama, mille seintel oli seene kahjustus. Arpad wöttis möned proowid kaasa, et lasta kolleegidel ülikool neid analüüsida. Meie ülesanne oli pööning puhastada ja esimese korruse seinad seentest puhastada.

Järgmistel päewadel saime taas ühte maja nii seest kui wäljast lubivärviga uuendada. Reedel weidi meid wana sepikoja sawikrohwi seinu wärskendama. Arpad aitas meil segu walmis teha ja näitas ette kuidas töö käib. Päewa löpuks saime seinad tehtud.
Nädalawahetus möödus rahulikult, kes külastas naaberriiki, kes pealinna ja kes puhkus jalgu, igaühele oma.

Kui arhitektuurihuvilisel õpilasel on Szentendre ja Budapesti pakutavaga tutvutud, võib kasutada tööst vabal ajal oivalist võimalust sõita rongiga Budapestist 2,5 tunni kaugusel asuvasse setsessiooni sünnipaika Viini. Näiteks, lisaks muudele hingematvatele kultuuri – ja arhitektiuurielamustele,on võimalik (täiesti tasuta) vaadata suurepäraseid setsessionistlikke hooneid. Näiteks 1899 aastal Otto Wagneri poolt projekteeritud Naschmarkti äärde ehitatud kortermaju ning Wiener Sezessioni näitusehoonet, 1897, arhitekt Joseph Maria Olbrich .
Vienna sezession näitusehoone.

Otto Wagner “majoolika maja”(majolica House).Üks kuu juba möödas, Mai algas Skanzenis jällegi pidustustega, 50 tagasi asutati see muuseum. Ilm oli ilus ja rahwast palju. Lavale, mis sai meie kaasabil uue katte, oli püstitatud warikatus tantsijatele. Etendust ei jöudnud ära oodata, läksime warem tagasi kämpingusse.

Teisipäewal wööpasime lawalauad üle linaöliga ja seejärel suundusime koos Arpadiga ühte maja waatama, mille seintel oli seene kahjustus. Arpad wöttis möned proowid kaasa, et lasta kolleegidel ülikool neid analüüsida. Meie ülesanne oli pööning puhastada ja esimese korruse seinad seentest puhastada.

Järgmistel päewadel saime taas ühte maja nii seest kui wäljast lubivärviga uuendada. Reedel weidi meid wana sepikoja sawikrohwi seinu wärskendama. Arpad aitas meil segu walmis teha ja näitas ette kuidas töö käib. Päewa löpuks saime seinad tehtud.
Nädalawahetus möödus rahulikult, kes külastas naaberriiki, kes pealinna ja kes puhkus jalgu, igaühele oma.

Kui arhitektuurihuvilisel õpilasel on Szentendre ja Budapesti pakutavaga tutvutud, võib kasutada tööst vabal ajal oivalist võimalust sõita rongiga Budapestist 2,5 tunni kaugusel asuvasse setsessiooni sünnipaika Viini. Näiteks, lisaks muudele hingematvatele kultuuri – ja arhitektiuurielamustele,on võimalik (täiesti tasuta) vaadata suurepäraseid setsessionistlikke hooneid. Näiteks 1899 aastal Otto Wagneri poolt projekteeritud Naschmarkti äärde ehitatud kortermaju ning Wiener Sezessioni näitusehoonet, 1897, arhitekt Joseph Maria Olbrich.

Piltidel: Vienna sezession näitusehoone ja Otto Wagner “majoolika maja”(majolica House).

 

Malta grupp 1 2017 (vol 2)

Geido ja Kalle esimene töönädal

Esmaspäev algas siis väikse ootus ärevusega, ikkagi esimene praktika päev Maltal. Hommikul ärkamine oli paras piin ja harjumatu sest, et tööle õigeks ajaks jõuda pidime ärkama natuke enne kuute hommikul. Kohale jõudses selgus, et meie tulekust ei teadnud vist keegi. Pärast pikemat otsimist leidsime lõpuks ühe töötaja kes oli midagi kusagile kuulnud, et mingid välismaalased pidid kunagi tulema. Esimene ülesanne oli üks alusetäis käsipuid viia 4 korrusel. Saime näha Maltale omast töötempot nimelt me ootasime kraanat 3 tundi. Kogu ülejäänud nädala saimegi põhimõtteliselt sorteerida millised käsipuud kuhu sobivad. Mingil päeval tuli suurem laadung tulekindlaid uksi mis oli vaja maha laadida ja olemas oleva nummerduse järgi paika sättida.

Kairini ja Iirise esimene töönädal

Kairini ja Iirise esimene tööpäev algas objekti otsimisega, mida ei paistnud kusagil olevat. Ülemus ei vastanud kõnedele Hiljem seletas, et kartis meid olevat (võõra numbri alt helistamas) ehitusjärelvalve. Lootusetu olukord. Jalutasime Valletta linnas ringi nagu peata kanad, kuid lõpuks leidsime objekti, mis oli kogu aeg otse meie ninade all. Vastu võeti meid väga soojalt. Saime eraldi toa, kus igapäevaselt oma riideid vahetada. Esimesel päeval tutvusime objektiga ning saime ettekujutuse sellest, milliseks meie praktika Maltal võib välja kujuneda. Seintele pilgu peale visanud teadsime kohe, et keeruliseks see ei osutu. Nimelt lainetasid seinad nagu vanaema kohupiimakook, vuugiristid paistsid juba vuugitud seintelt välja ja liistud, mis teoorias pidid valged olema, nägid välja nagu Jackson Pollocki maalid. Kogu hotell meenutas otsatut labürinti. Vahetasime riided ja Kairin pandi uksi akrüülima ning Iiris aitas elektrikuid ( nülgis kaableid ja paigaldas nii mõnegi hädaolukorrad lambi), tööpäeva lõpu poole sai ka kipsplaati lõigata. Esimene päev meeldis mõlemale väga.

18.-21. Lihvisime, värvisime ja tegime muid parandusi. Palju tööd meile ei antud ja käisime tööd juurde küsimas. Olukord paranes ja saime natuke rohkem töid endale. Õppisime, et värvipotte hoiustatakse ilma kaanteta lihtsalt toa keskel, rullid visatakse lähima paberitüki peale, teipi kasutati ainult ustele siltide panemiseks ja enne värvimist pandi akendele kaardinad ette. Lühidalt – tegevuste järjekord on läbimõtlemata ja puhtus ei ole 3 oluliseima asja hulgas.

Laupäev (22.04.17) – Hommikukohvid joodud, ujumisriided välja otsitud, uuris Kalle bussiaegu, et saaksime minna Golden Bay liivaranda. Enne kui varbad liiva surusime käisime kohvikus söömas. Ranna poole liikudes märkas Iiris võrkpalliväljakut, millel mängisid noored poisid. Kalle ühines grupikaaslasega ning nad said mängida ca 1h. Peale aktiivset mängu mindi ka ujuma.
Märkasime teerada mäenõlval ja otsustasime seiklema minna (hobbit: ,, im going on an adventure”). Kõndisime mitmeid kilomeetreid läbi – oliiviistanduse, küngaste, mööda kaljuservasid, libisesime alla tundmatust materjalist üleküllatud mäest, avastasime (Iiris&Geido) veealuseid koopaid ja arvatavasti äratasime nii mõnegi kohaliku, kui Iiris möirgas kokkupuutel maailma kõige suurema ja mürgisema krabiga ( ,, Olgu. Võibolla liialdasin natukene aga ma ju ehmatasin!” ütles ta värisedes). Vedasime oma rasked kered mäe tippu ja ootasime päikeseloojangut. Seda ei tulnud teha kaua, sest päikese langemist oli palja silmaga näha. Koju jõudes said Iiris ja Geido kokku teise rühmaga ja otsustasid minna linna peale.

Pühapäev (23.04.17) – Puhkepäev!

Malta grupp 1 2017 (vol 3)

Geido ja Kalle teine töönädal

Järgmine töönädal algas juba rutiinselt. Hommikuti ärkamine oli muutunud talutavamaks. Kogu nädala saime tassida üpris raskeid tulekindlaid uksi mööda objekti laiali. Kokku tuli sobitada vanad uksed ja raamid. Õnneks olid need märgistatud mis küll väga tihti ei klappinud aga tegi töö natuke kergemaks. Põhiline asi mida me pidime jälgima oli see, et me tööd liiga kiirest ära ei teeks. Polnud harvad juhused kus lihtsalt vaadati suurte silmadega otsa ja ei saadud lihtsalt aru kuidas meil asjad nii kiiresti valmis olla saavad ning saadeti sunniviisilistele kohvipausidele.

Kairini ja Iirise teine töönädal

24.-28.04.17 Olime labürindist juba aru saamas ning hakkasime mõistma kohalike käitumisstiili. Tutvusime objektil rohkemate töötajatega ja saime uusi tuttavaid. Tulles tagasi töö juurde – parandasime väiksemaid vigu (st. lihvisime, värvisime ja käisime vuugiseguga ringi erinevates tubades üle terve hotelli ja täitsime auke) ja värvisime määritud seinu üle. Pesta neid ei ole võimalik, sest veega kokkupuutel tuleb värv seinast esimese füüsilise kontakti järel lihtsalt maha.

Laupäev (29.04.17) – Kalle ja Kairin käisid uudistamas Hagar Qim templeid, mis olid ehitatud juba 3500eKr. Imestama pani fakt, et sellised suured ehitised valmistati masinate abita. Kui templid olid vaadatud avastasime übritseva looduse ilu.

Pühapäev (30.04.17) – Päev algas varakult. Kairin, Geido ja Kalle käisid Medieval Mdina festivalil, kus etendati keskaja tegevust ja elust. Lisaks nägime ka ühte pulmpaari kes otsustasid sel päeval abielluda. Osta sai ka käsitööehteid, maiustusi ja muud sarnast kraami. Külastasid ka Natural History – ja Domus Romana muuseumi ning St. Paul`s katakombi.

Õhtul toimus The Malta International Fireworks Festival 2017 (ilutulestiku festival). Etenduse nimi oli ,,Grand Pyromusical Display”. See kestis ca 30min ja raketid lasti õhku mere pealt, publik seisis mitme kilomeetri raadiuses sadamakaldal. Festivali lõppedes oli koju saamine keeruline, sest bussijaam meenutas rohkem sipelgapesa kui tsiviliseeritud ühiskonda.

Saksamaa: München 2017 (vol 5)

Esmaspäev oli vaba. Veetsime päeva puhates.

Teisipäevast reedeni. Käisime tööl käisime linnas ringi, ostsime suveniire. Argo ja Stenver ostsid uued seljakotid endale. Reedel käisid Oliver ja Argo Allianz Arenal pimedas, areen oli punast värvi.

Laupäeval käisime Müncheni lossis ja lossi pargis, pargis käies jooksis meie eest läbi üks hirv, Oliver ehmus väga ja astus paar sammu tagasi,veel käisime Rathousis, mis on ainult paar päeva aastas inimestele täies ulatuses avatud.Öhtul käisime klubis raha raiskamas ja tantsimas.

Pühapäeval puhkasime ja käisime linnapeal uutes kohtades.