Teine nädal Soomes
11.–17.04.2016
Helsinkis
Esmaspäevase päeva veedame veel koolis, samas dekoratiivviimistluse tunnis. Raima katsetab mahagoniimitatsiooni, mina lõpetan oma marmorimitatsiooni katsetused. Tutvume koolipoolse praktikajuhendaja Markoga ning koolis vormistatakse meile töötunnuskaardid.
Teisipäeval kell 6:30 sõidutab Marko meid objektile. Kell 7 oleme kontoris ning meid vormistatakse tööle. Paberid, numbrid. Saame uued töötunnused vastavale objektile. Peatöövõtja on YIT. Meid asub juhendama maaler Eva. Eva on töötanud ehitusel 8 aastat. Sellel objektil viimased kaks aastat. Töömaa asub aadressil Teollisuuskatu 20. Esimeseks ülesandeks on värvida trepikodades käsipuud. Vahendid: liivapaber, pintsel, värv. Metall täielikult karestada ning seejärel värvida. Kokku 7 korrust ja kaks trepikoda.
Kolmapäeval jätkame käsipuude värvimist. Tutvume Mihhailiga, kellest saab meie uus otsene ülemus, kuna Eval on liialt tegemist, et meid juhendada. Mihhail räägib eesti keelt.
Neljapäeval saame ülesandeks kraapida treppidelt seinavärvi pritsmed. Raima asub värvima ühe hoiuruumi seinu ja küttetorusid 0 korrusel. Mina lihvin kohtparandusi kahes korteris.
Reedel jätkan kohtparanduste lihvimisega, misjärel saan ülesandeks korrigeerida trepikodades asuvate radiaatorite torusid: mõnes kohas on saanud värvi liiga paksult, mis tuleb maha lihvida, kohati on kehvasti värvitud. Tuleb terve trepikoda korrushaaval läbi käia ning igal poolkorrusel on midagi parandada. Raima saab oma hoiuruumi projektiga valmis. Reedese päeva puhul laseb Eva meid varem koju, neil olevat firmas komme praktikante reedeti varem vabastada.
Tööd, mis me teeme on siiani olnud lihtsad. Arvasime, et satub midagi keerukamat, kuid õnneks on kõik jõukohane, kohati isegi liigagi. Samas pole me veel seni tagasisidet kvaliteedi osas saanud ning ühtlasi näeme seda, kuidas toimib selline suur objekt. Tööd meile jagub ning igavleda ei tule. Inimesed on kenad ja viisakad, eestlasi leidub siin ka. Kolmapäeval ja neljapäeval on rohkem sagimist, kuna samaaegselt tehakse mitmeid töid: paigaldatakse trepi ja seina vahele silikooni, tasandaja teeb laeparandusi ja üldse on rohkem inimesi. Muidu on siin vaikne ja rahulik, toimetame Raimaga kumbki omaette. Omamoodi rahustav nokitsemine. Ühtlasi arendab kannatlikkust, et mitte ära väsida kui juba kahekümnendat radiaatoritoru töödelda.
Tööpäev ise algab kell 7. Mis tähendab seda, et riietusruumis oleks mõistlik olla 10–15 minutit varem. Raima lahkub kodust umbes 6:15, mina 6:25 kuna sõidan rattaga. Ostsin Vantaas taaskasutuskeskusest omale jalgratta, kuna minu kodune (Tallinna) jalgratas polnud sõidukorras. Tundus õige hetk selle soetamiseks. Pealegi peaaegu uus. Taaskasutus, säästmine ja prügi sorteerimine on siin väga tavaline. Kell 9 hommikul on 12-minutiline kohvipaus, kell 11 pooletunnine lõuna ning kell 13:30 taaskord 12-minutiline kohvipaus. Ametlikult on tööpäev kella 15:30ni, kuid maaler Eva lahkub kell 15 ning seetõttu ka meie, kuna oleme naiste riietusruumis kolmekesi ainsad ning võti on Eval.
See nädal on läinud selle nahka, et töörutiiniga ära harjuda. Loodetavasti muutub nüüdsest olemine harjumuseks ning jätkub rohkem jaksu midagi produktiivset ette võtta. Nii Raima kui mina oleme sihitult linna uudistanud, Raima seikleb ühistranspordiga ringi, mina rattaga. Rattateed on siin suurepärased, lust liigelda. Sama ka ühistranspordi kohta saab hõlpsalt ühest kohast teise.
