Erasmus+ projektiga praktikal Maltal

Malta praktika 1. nädal 14.04.-19.04.2015

14.04.

Väljalend toimus Tallinnast – Frankfurti kell kaks päeval, kus istusime ümber Malta lennule. Hilisõhtul kell 23.00 jõudsime Sliemasse oma majutusse. Olime nii väsinud, et läksime kohe magama ära.

15.04.

Kolmapäeval kell 9 sõitsime bussiga Vallettasse, sealt liikusime jala edasi EasyJob Bridge kontorisse, et kohtuda Ritaga. Tutvustati töökohti, kus keegi tööl hakkab käima. Seejärel sõitsime firmasse kohapeale, kus meid võttis vastu Fabio, kes on selle firma juht, et saada tööjuhiseid ja tööpäeva korraldusi kui ka sai üle räägitud kõik tööohutusnõuded ning pärast rääkis ka Malta ilmast ja natuke ajaloost. Peale lõunat tulime tagasi oma majutusse ja valmistusime välja Malta peale minekuks. Pärast, kui sai juba ringi liikumisest küllalt, saime ka veel tee peal poest läbi käidud, et valmistada õhtusööki. Kui ravioolid ja friikad söödud, tuli juba väsimus peale. Kuna järgmine päev oli vaja varakult tõusta, siis saigi juba kümne paiku magama mindud.

16.04.

Äratus oli juba kell 5. Kuna tööpäev algas 7, siis väga palju aega ei jäänud, sest töökoht asub ikka päris kaugel ning pidime sinna sõitma kahe bussiga. Koht, kus me töö aset leiab, asub sellises paigas nagu Birgu. Seal on suur kindlus, mille kallal tehakse restaureerimistöid. Esimene sõit sinna venis, kuna kõik teekond oli läbi tegemata ning võttis aega. Lõpuks, kui kohale jõudsime, olime tund aega hilinenud. Fabio võttis meid vastu töö juures ning tutvustas objekti. Meile anti ka siis töö kätte ning asusime siis tegutsema. Võtsime oma tööriistad ja läksime oma platsi. Tööpäevas on ettenähtud 2 pooletunnist pausi, 9 ja 12 ajal. Tööülesandeks oli 16. sajandist pärit kindluse müüri konserveerimine, mille käigus eemaldasime vuugi täite.

17.04.

Reedel ärkasime varem juba kell 4, et jõuaks kindlalt õigel ajal tööle. Lõpuks leidsime ühe kindla bussiaja, millega me jõuame täpselt õigeks ajaks kohale. Töö jätkus samaviisi, nagu eelmisel päeval. Kuna tsementi pole kerge eemaldada, siis see läks vaevaliselt ja samas pidi ka ettevaatlikult tegelema, et ei kahjustaks kivi. Tööpäeva lõpus saime tööga valmis ning asusime kodupoole. Koju jõudes tegime kiirelt linna peale minekuks ennast korda. Pärastpoole, kui oli juba ringi liigutud, käisime ka poes, et midagi head süüa saaks kodus teha. Kui söödud sai, hakkasime plaane tegema, mida õhtul teha ning otsustasime tutvuda siinse ööeluga.

18.04.

Laupäeval oli äratus umbes kella kümnest. Enne lõunat otsustasime veeta majutuses, igaüks oma asjadega tegeledes. Pärast seda pühendasime aja ja läksime Maltaga tutvuma, nähes palju uut ning kohtudes toredate, uute inimestega. Riho ja Markus käisid ka Vallettas. Villu ja Andreas käisid samal ajal oma kodulinna Sliema kaubamajas.

19.04.

Ärkamise aeg oli suht hiline, kuskil 12 ajal, sest eelmise päeva õhtu kujunes oodatust pikemaks. Pühapäeval on siin Maltal enamus poed suletud. Nii me siis seiklesime mööda linna, et leida see mõni üksik pood, mis oleks avatud ka pühapäeviti. Lõpuks leitud saime hakata kodus õhtusööki valmistama. Pärast seda olime nii väsinud, kuid sellegi poolest ei tahtnud kaua kodus passida ning läksime veel välja, et enne magama minekut üks tiir veel linna peal teha.

Malta praktika 2. nädal 20.04.-26.04.2015

20.04.

Hommikul ärkasime nagu alati hästi vara, et tööle jõuda. Keegi meie seast pole harjunud veel sellise korraga. Vähese unega peame tööl vastu pidama. Töö oli jälle nagu varemgi – vuukide puhastamine, mis võttis kogu tööaja, sest siinne kuumus võtab täitsa läbi. Töölt koju jõudes polegi muud, kui poest süüa osta ja õhtusööki valmistada. Pärast seda igaüks istub omaette ja lööb aega surnuks. Väsimus on nii suur ning seetõttu ei teegi midagi eriti, lihtsalt püüame varem magama minna, et harjutada uue rutiiniga.

21.04.

Hommikune ärkamine oli väga raske. Harjumine varajase ärkamisega võtab ikka aega. Tööl toksisime jälle vuukide vahesid terve päeva. Pärast seda käisime poes, ostsime kartuleid ja makarone varuga.

22.04.

Jätkasime vuukide puhastamisega. Tsementi olid kõik vuugid täis, mille eemaldamine oli väga raske ja kuna tehnika, oskused olid kehvavõitu veel, siis läks ka terve kolmapäev sellega.

23.04.

Hommik algab kella 4.30 äratusega. Ärkamisega läheb rohkem aega kui eelmisel päeval, kuid jõuame ikkagi õigel ajal õnneks bussi peale. Töö juures kõigepealt puhastasime ümbruse kõigest rohelisest ja mullast mis müüridel ajajooksul tekkinud oli. Seejärel asusime jälle tuttava tööga pihta, milleks nagu ikka oli vuukide puhastamine. Tööpäeva lõpuks saime enamvähem valmis vuukidega, kuna tsementi enam väga palju ei olnud ning tööhoog oli parem ja eemaldamine käis lihtsamalt ja kiiremini. Kindlasti juba tehnika selles vallas oli ka juba paranenud ning töösse hakkasime rohkem sisse elama. Pärast tööd läksime kohe koju kiiruga bussi peale, et poes käia ja õhtusööki tegema hakata. Pärast õhtusööki istusime ja olesklesime niisama, sest eks vahepeal ikka tõesti ei taha muud teha, kui niisama puhata.

24.04.

Töönädala viimane päev, ärkamine toimus juba kergemalt. Heas tujus ootasime juba millal see viimane tööpäev nädalas läbi saab. Tegime viimased vuugid ka puhtaks ja puhastasime kõik kivid samblast ja mustusest. Pärast tööpäeva lõppu tegime nädalavahetuse plaane, et tähistada ühe tööetapi lõppu. Andreas ja Riho aga jäid koju, kuna nad olid liiga väsinud ega suutnud enam peale õhtusööki välja minna. Villu ja Markus käisid linna peal tutvumas Malta pidutsemise paikadega.

25.04.

Laupäeval peale lõunat otsustasid Villu, Riho ja Markus tutvuda Malta randadega ning sai otsus tehtud, et võiks minna Golden Baysse. Golden Bay asemel jõudsime hoopis teise, Mellieha Baysse. Sinna jõudes oli ilm pilves ja tuuline ning väga ei tahtnud sinna jääda ning tulime kohe sealt tagasi. Villu ja Markus läksid õhtul veel välja, et mõned tiirud teha linna peal.

26.04.

Hommikul kell 11.00 üles tõustes paistis päike, taevas oli selge ning otsustasime seekord kõik koos uuesti proovida, seekord ikka Golden Baysse minna, kuid siis otsustasime sinna Mellieha Bay randa tagasi minna, sest sinna oli nüüd tee teada ja aega polnud enam raisata. Peale lõunat jõudsimegi kohale. Ilm oli seekord väga hea päike paistis ja kerge tuul ning mõnusalt paras soe oli. Vesi oli ainult natuke jahedavõitu, aga võrreldes tavapärase Eesti suvise mereveega oli temperatuur juba sarnane, kuskil 17 kraadi. Vesi oli väga selge ja erksinine. Rannas olime paar tunnikest ning hakkasime siis õhtusöögiks tagasi koju sõitma.

Malta praktika 3. nädal 27.04.-03.05.2015

27. 04.

Hommikul ärkasime raskelt kuna nädalavahetus läks pikalt. Tööle minnes oli tuju juba parem, sest vuukide puhastamisega hakkasime lõpuks ühelepoole saama. Vuugid saime natuke enne lõunast pausi puhastatud, aga müüri oli vaja veel pritsida kemikaalidega, siis see ülesanne jäi Markuse teha ning Villu Ja Andreas läksid kive tassima, mis läksid lõikumiseks masina juurde. Markus pidi pärast veel müüri puhastama. Päeva lõpuks, kui suurem osa kive sai valmis tassitud, sai Markus ka oma ülesandega ühelepoole. Pärast tööd olime väsinud, aga rahul, et saime midagi uut teha. Õhtul läksime varem magama.

28.04.

Hommik algas reipa ja hea olekuga. Saime hea tundega tööle minna, et tuleb põnev ja töökas päev. Seekord sai Markus ka Villu ja Andreasega liituda kivide vedamisega. Esimesed tunnid läksid kiiresti. Lõunast hakkas aeg venima, kuna tööd teeme väljas ja päikse käes, siis sellest ajast läks päris kuumaks ning väsimus hakkas võimust võtma. See oli esimene kord, kus kuumus hakkas mõju avaldama. Kuigi see pole veel midagi võrreldes sellega, mis võib nädala pärast tulla. Iga päevaga läheb ikka aina kuumemaks. Tööpäeva lõpuks olime väsinud ja tülpinud olemisega, kuna terve päeva tassisime lihtsalt kive. Õhtud mööduvad nagu alati. Koju jõudes peale pesus käiku, lähme poodi ostame õhtuks süüa. Sööme suhteliselt hilja, kuna peale poest tulemist teeme tunnise olesklemise pausi. Õhtusöök on tavaliselt kuskil üheksast. Kui söödud, siis polegi muud teha, kui varsti magama minna ja nii iga päev.

29.04.

Hommikune ärkamine käis raskelt. Kõik olid väsinud eelmisel kahel päeval töö rügamisest. Samas lohutas teadmine, et see töönädal tuleb lühem ning ootasime juba reedest päeva. Töö käis endistviisi – tassisime kive, kuid lisaks sellele saime ka seekord ise kive masinaga lõigata.

30.04.

Selle nädala viimane tööpäev! Suurepärane on tööle minna selle teadmisega, et homme on vaba päev. 7.15 alustasime tööga. Kõigepealt tassisime vett ning pesime kive ja tassisime veel vett. Markus ja Riho läksid õhtul välja, Villu ja Andreas jäid koju.

01.05.

Käisime rannas mille nimi oli Golden Bay. Bussisõit randa oli huvitav, sest nägime palju ilusaid kohti. Rannas oli väga palju inimesi. Arvasime alguses, et rand on natukene suurem kui see tegelikult oli, selle eest oli rand liivane. Käisime ka vees, kuid vesi oli kahjuks natukene külm. Tagasisõit venis pikale, kuna bussid ei tule peatusesse õigeks ajaks ja vahepeal ei mahu bussi, kuna buss on lihtsalt inimesi täis. Õhtul käisime väljas.

02.05.

Hommikul ärkasime suhteliselt hilja, kuskil 12 ajal.
Päeval käisime supermarket Lidl-is, mis on nagu säästumarket – kõik on väga odav ning ostsime suure laari toitu kokku. Õhtul käisime Pacevilles.

03.05.

Pühapäeval ärkasime eilsest veidi varem üles ning otsustasime, et läheks kohe randa. Riho, Villu ja Andreas sõitsid Melieha Baysse, Markusel oli kõhuvalud ning ta jäi koju. Kõik saime päiksepõletuse. Kui teised rannas naasesid oli ka Markusel parem olla.

Malta praktika 4. nädal  04.05.-10.05.2015

04.05.

Uus töönädal oli jälle alanud, vähemalt Andrease, Villu ja Riho jaoks. Markus oli saanud nädalavahetuse jooksul külmetuse, mille pärast tervis teda esmaspäevaks enam tööle ei lubanud. Esmaspäevane varajane ärkamine oli jälle kõigile raske, sest vahepeal oli olnud nädalavahetus, mil kõik olid saanud korralikult välja magada. Andrease ja Villu jaoks hakkas nädala esimene tööpäev kell 7  samas kohas ja sama tööülesande täitmisega, millega neljapäeval oli alustatud. Ehk müüri pesemisega küljelt, pritsitud mürkainetest ning mustusest vabanemiseks. Riho oli endiselt omale määratud objektil. Villu ja Andreas töötasid kuni kella neljani, millal lõppes tööpäev. Kuna terve päev oli saanud kannatada kuuma päikese käes, mis varjus andis 31 kraadi sooja, siis otsustasid Villu ja Andreas  tööpäeva lõpus osta objekti ligidal olevast kioskist endale jahutuseks mõnusa ja jaheda piimakokteili. Suvi oli alanud Maltal laupäevast, millal päike näitas oma jõudu ja võimu ning seda ka järgmistel päevadel. Ja nagu meie kohalik juhendaja objektil esmaspäeval ütles, siis suvi Maltal oli alanud. Kohalikud oskasid meile rääkida, et kõige kuumematel päevadel, umbes  juulis, pidi olema kuni 46 kraadi varjus.
Koju jõuti umbes kolmveerand kuus, mille järel sai käidud pesus ning siis hakati tegema süüa. Kokaks oli Andreas, kes otsustas teha midagi eestimaist, milleks oli kartulid, vorstikaste ning tomati-kurgi salat. Kui mõnus pidusööming oli ära söödud, tegelesid kõik oma tegemistega kuni magama minemiseni.

05.05.

Algamas oli uus tööpäev,  kella  viiese äratusega ikka sama koosseisu jaoks nagu esmaspäevalgi, sest Markus oli endiselt haige ning tööle ei saanud endiselt tulla. Tööpäev algas kõigil ikka samal ajal ja samades kohtades. Villu ja Andreas pidid lõpetama müüri pesemise, millega eelmine päev olid tegelenud. Tööpäev lõppes ikka samal ajal, sest tööajaga ollakse karmid. Kell 7 peab olema kindlasti tööl ja kell 4 õhtul peab kindlasti juba lõpetama.  Koju jõuti umbes veerand kuuest õhtul, veidikene varem kui eelmistel päevadel, põhjuseks oli vähene liiklus, tänu millele oli transport kiirem. Kui koju jõuti, tegelesid kõik omade tegemistega juba, kes käis pesus, kes niisama logeles ning  kes uitas linnas. Õhtul hiljem sai valmistatud õhtusöök, vahelduseks omadele tegemistele. Päev lõppes umbes kell 10 õhtul magamaminekuga. 

06.05.

Kolmapäev oli veidi rahulikum tööpäev meie jaoks ning Markusele oli nädala esimene tööpäev.  Saime vaadata üle poole päeva, kuidas pannakse uued müürikivid vanade asemele, selle samale müürile, millel olime varem kivid eemaldanud. Kui enam ei olnud midagi uut vaadata ja selle töö juurde meie käsi ei usaldatud, siis otsustasime niisama objekti puhastada ning olla teistele töömeestele abiks. Ulatades tööriistu ning  valmistades segu. Koju jõudes tegutsesime ikka samade asjadega nagu varem, mida ei hakka enam siinkoha peal uuesti ära loetlema.

07.05.

Neljanda nädala neljapäev oli jälle päev, kus saime ise juba käed külge panna ja teha.  Nimelt saime täita vuugid vuugisegudega ning hiljem need üle pesta. Tööpäeva lõpupoole aitasime tassida kiviplaate ühelt aluselt teisele.

08.05.

Käes oli jällegi töönädala lõpp, mis kujunes füüsiliselt üheks raskeimaks päevaks. Pidime jätkama sellega, millega lõpetasime töönädala ehk kiviplaatide vedamisega ühelt aluselt  teisele. Tegime seda kogu päeva. Ühtlasi võitlesime ka suure kuumusega, mis tegi töö tegemise raskeks. Temperatuur  küündis kuni 40 kraadini. Tööpäeva lõpus puhastasime territooriumi ning suundusime koju.  Õhtul hiljem sai käidud poes.

09.05.

Käes oli nädalavahetus, et puhata raskest töönädalast, mida kasutasime enamjaolt nö logelemiseks. Õhtul  hiljem otsustasid Markus, Riho ja Villu minna välja  linna peale.

10.05.

Pühapäeval puhkasime ja vaatasime vormelit. Õhtul tegime väikse filmiõhtu ja õhtusöögi. Ning oligi aeg siis magama minna, et minna uuele töönädalale vastu suure värskusega.

Malta praktika 5. nädal 11.05.-17.05.2015

11.05.

Uus töönädal algas kella  5 äratusega, tööpäev algas juba tuttavaks saanud tööga ehk vuukide  täitmisega ning nende pesemisega, mille peale kulus kogu päev.  Töö ja kuumus pand meid ikka kenasti proovile.

12.05.

Teisipäeval jätkasime eelmise päeva tööga, milleks oli vuukide täitmine ja pesemine, millega päeva teisel poolel jõudsime lõpuni.  Peale seda tuli juba minna tagasi oma esimese nädala müüri juurde, millega olime kaua ja palju vaeva näinud ning tuli ka see nüüd ilusti vuugiseguga ära täita.

13.05.

Päeva esimesel poolel tegelesime eelmise päeva töö lõpetamisega ehk trepi müüri vuugivahede seguga täitmise. Päeva teisel poolel anti meile uus ülesanne kindluse teises otsas. Arheoloogiliste kaevamiste järel välja tulnud müür, mis oli vaja juurestikust ja mullast ära puhastada.

14.05.

Täna tehti tööl peamiselt uue müüriosa kallal puhastustöid. Hommikul eemaldasime müüri pealt lahtiseid kive ja mulda. Peale lõunapausi kühveldasime mulla labidatega laiali müüri ees olevale alale. Pärast puhastasime müüri ja selle ümbruse puhtaks. Tööpäev lõppes täna varem, juba kell kolm saime oma postilt tulema. Koju jõudsime veidi peale kella nelja. Õhtusöök oli seekord väga varajane – juba kuskil kella veerand kuue ajal. Peale poolt kuut tegid kõik omi asju.

15.05.

Täna jätkasime eilse päeva tööga ning tegelesime sellega kogu päeva.  Tööpäev lõppes kell neli ning Andreas ja Villu otsustasid minna töölt otse Lidl poodi, et aega rohkem säästa,  Markus ja Riho läksid sinna hiljem majutusest.  Õhtul tegime õhtusöögi ning väikse filmiõhtu.

16.05.

Tänase päeva otsustasime pühendada Gozole minekuks ja sellega tutvumiseks.  Ärkasime kella seitsme paiku, sõime hommikust ning kaheksa paiku alustasime minemisega Gozole.  Tund aega oli sõitu bussiga  sadamasse praamile. Sadamasse jõudes oli väga pikk järjekord praamile minekuks, kus pidime vähemalt tund aega ootama, et praamile pääseda.  Gozole jõudes tutvusime Ghari linnaga, kus nägime ilusaid vaatepilte arhitektuurist ning ilusaid taimedega kaunistatud kohti. Külastasime veel Victoria linna, kus käisime kaubanduskeskuses ning turismipoodides ostmas suveniire, lõuna ajal käisime söögikohas söömas. Külastasime veel Rabbati linna, kus sai külastatud Gozo katedraali ning selle kõrvalehitisi. Ramlas sai külastatud Ramla randa, mis on tuntud oma punase liiva järgi. Soovisime  ka külastada hiiglaslikku Kristuse kuju aga sinna me ei jõudnud, kuna sõitsime bussiga mööda.  Õhtul kuue paiku jõudsime tagasi sadamasse, et sõita tagasi Cirkewa sadamasse, teisele saarele, kus istuda ümber bussile. Muidugi läks buss jälle täis, nagu alati Malta transpordis. Õhtul kaheksa paiku jõudsime tagasi majutusse, kus valmistasime õhtusöögi ning tegime jälle väikse filmiõhtu.

17.05.

Täna oli aega minna randa, aga kuna mõned grupikaaslased ärkasid liiga hilja, siis otsustasime mitte minna ning toimetada oma toimetusi majutuses. Päeva ajal läksid Riho ja Villu pealinna, et otsida seal veel väikeseid meeneid Eestisse.

Leonardo da Vinci projektiga praktikal Ungaris

Ungari praktika 1. nädal 13.04.-19.04.2015

Esmaspäev, 13. aprill

Saabusime ilma vahejuhtumiteta kell 18.20 Ungari lennujaama, kuhu oli Arpad ja Janoš meile vastu tulnud. Sealt sõitsime kahe autoga Szentendre kesklinna majutusse, kuhu me jätsime oma asjad ning Arpad tegi meile Szentendre linnas väikese ringkäigu, kus ta näitas paari söögikohta ning toidupoodi. Seejärel sättisime oma asjad lahti, tegime voodid ära ning hakkasime toitupoodi liikuma toidukraami järgi. Toidupoodi kohale me jõudsime kell 20.05, aga kuna kell 20.00 oli toidupood kinni pandud, siis läksime lähedal asuvasse pitsarestorani sööma. Kuna hinnad olid võrreldes Eestiga väga odavad, siis polnud sellest hullu. Umbes kell 23 läksime magama.

Teisipäev, 14. aprill

Hommikul, täpselt kell 7, kõlas äratuskell ja kõik ärkasid ilusti üles, tegid kerge hommikusöögi ning seejärel saime kokku enda siinse koordinaatori Arpadi ja teise muuseumi töötaja Janošega. Istusime autode peale ja algas sõit vabaõhumuuseumisse. Tutvusime vabaõhumuuseumiga, territoorium oli väga suur ja sealsed hooned  väga-väga ilusad ning huvitavad. Saime Arpadilt palju nõuandeid, kuidas siin ühistranspordiga liikuda ning samuti kaardid, kus peal kohalikud vaatamisväärsused ja muu selline. Päeva teisel poolel liikusime tagasi enda majutuskohta, sõime vanalinnas lõunat ning suundusime rongijaama, sealt edasi Budapesti. Tutvusime vähekene Budapestiga ning seejärel sõitsime tagasi Szentendresse. Ilm oli väga kuum ja seega meie jaoks ka kurnav, päev lõppes nagu alati – magama minekuga kell 23.

Kolmapäev, 15. aprill

Kolmapäev tähendas grupi jaoks juba tööpäeva. Teisipäeval saime juba enam-vähem aimu, milliseid töid teha vaja on, seega suurem ärevus puudus.  Tööjuurde saabudes vahetasime tavariided tööriiete vastu ja seadsime sammud oma tööplatsi poole.  Esimeseks tööülesandeks oli okste puhastamine uue aia jaoks.  Tööd alustasime agaralt ja juba kell 12 oli vaja sammud seada köögi poole, kus saime oma lõunaeinet süüa. Pärast tunniajast pausi jätkasime okste puhastamist. Tööpäev lõppes 15.30. Koju jõudes otsustasid osad puhata ja osad oma uut ümbruskonda avastama minna.

Neljapäev, 16. aprill

Neljapäeva hommikul ärkasime kell  7, tegime süüa  ja valmistasime minekuks. Jõudsime õigeks ajaks bussi peale, et saada tööle. Meie töö algas kell 8:30, kõik koos läksime platsi peale, kus lõikasime oksi kolmapäeval. Siis tuli meie juurde Arpad, ta pani meid 3-e gruppi –  1 grupp hakkab roost katust ehitama, 2 grupp oksi lõikama ja 3 grupp aeda ehitama okstest. Kell 12 oli nagu ikka  lõuna. Lõuna kestis tund aega ja hiljem kõik läksid oma kohtadesse, kus keegi peab olema. Peale tööd saime rattad, et minna ratastega koju ja ei peaks bussipiletite eest maksma. Jõudsime koju ja kõik olid algul muidugi väsinud ja siis hiljem õhtupoole läksime kohvikusse sööma.

Reede, 17. aprill

Hommik algas nagu ikka umbes 7 läbi natuke. Pärast kerget hommikusööki sõitsime ratastega tööle. Kohale jõudes jätkus töö gruppide. Ülesanded olid järgmised: okste puhastamine ja aia ehitamine, katuse panemine ning vanade telliskivide puhastamine koolituse tarbeks, mis pidi laupäeval toimuma. Lõuna oli nagu ikka tunnike, pärast mida jätkati oma tegevusi. Õhtul sai bussiga tagasi koju tuldud, sest rattad pidime hommikul ära andma, et neid saaks nädalavahetusel külastajad kasutada.

Laupäev, 18. aprill

Ärkasime ülesse puhatuna umbes kella 9 aegu. Päeval umbes kella kahe aegu läksime Szentendre peale jalutama, et tutvuda rohkem ümbrusega. Käisime vanalinnast väljaspool, et näha mida huvitavat leidub.

Pühapäev, 19. aprill

Puhkasime end välja ja vahepeal käisime mööda vanalinna. Margo ja Kaarel K. käisid Budapestis linnaga tutvumas. Teised olid Szentendres.

Ungari praktika 2. nädal 20.04.-26.04.2015

Esmaspäev, 20. aprill

Hommik algas äratusega tavapärasel ajal, kella seitsmest, kes ärkas üles, kes pikutas edasi poole kaheksani.  Peale hommikusööki hakkasime bussipeatuse poole liikuma, otsustasime minna peale peatusest, kust me kunagi varem polnud bussile läinud. Buss tuli ja arvasime, et see ei ole õige, kuid siiski oli ja jäime bussist maha. Edasi hakkasime jala vabaõhumuuseumi poole liikuma, meie õnneks võttis üks muuseumi töötajatest meid auto peale. Vahetasime tööriided ja tööpäev võis alata. Margo Ja Kaarel K. tegid okstest aeda ja hiljem läksid appi Raunole ja Kaarel N-le oksi lõikama. Geido ja Erik olid töömeestel abiks rookatuse tegemisel. Tööpäev lõppes kell pool neli nagu alati. Liikusime koju, sõime, vaatasime filme ning läksime magama.

Teisipäev, 21. aprill

Teisipäeval tõusid kõik juba virgalt üles kella 7-ks. Kell 8.30 algas tavaline tööpäev. Sellel päeval töötas kogu grupp katuse peal. Maha oli vaja võtta vana rookatus ja hiljem vana materjal ära koristada. Tööpäev sujus väga hästi ja kiirelt, kuna tegevust jätkus terveks päevaks. Peale tööd saime rattad kätte ja kõik väntasid kõik suure tuhinaga koju sööma ja puhkama.

Kolmapäev, 22. aprill

Hommikul ärkasid kõik korralikult ülesse ja sõitsime rahulikult töö juurde. Töö juures sai tööd ära jaotatud, kes mida teeb.  Sai rookatuse maha võtmine lõpetatud ja peale seda sai jätkata ümbruse koristamisega. Laadisime maha roogu, mis toimetati kohale rookatuse tegemiseks uuele küünile. Peale lõunat sai jätkata tööga. Peale väsitavat tööpäeva läksid kõik koju, kes käis vahepeal poest läbi, kes läks otse koju endale süüa tegema.

Neljapäev, 23. aprill

Hommikul ärkasid kõik kell 7. Paraku oli Kaarel K haigeks jäänud ning ei saanud tööle tulla. Samuti oli puudu ka meie koordinaator Arpad, kes määras jaoülema kohustused Erikule. Grupid jagunesid järgenavalt – Erik ja Geido  lõikasid aia tarbeks oksi, Kaarel N ja Rauno kaevasid edasi kraavi ja Margo pani katust. Õhtul, peale tööd, kõik puhkasid ja läksid väsinult magama.

Reede, 24. aprill

Hommikul oli äratus umbes pool kaheksa. Pärast väikes söömingut alustasime jalgratta rännakut tööle. Kohapeal selgus, et päevased tööd on punutud aia ülemise ääre sirgeks lõikamine ja katuse panemine uuele majale. Hommikul kuulsime ka rõõmu-uudist, et päev lõpeb pärast lõunat. Pärast lõunat jalutasime koju ja ja otsustasime puhata.

Laupäev, 25. aprill

Hommikul tõusime ülesse, sõime ja hakkasime liikuma koos Kaarel. N, Rauno, Eriku ja Geidoga Budapesti. Plaanis oli meil, et lähme Vabaduse kuju juurde ja edasi läksime Buda kindluse juurde metrooga. Hiljem läksime Kangelaste väljakule, seal tegime pilte ja käisime ümbruskonnas ringi. Kaarel K ja Margo otsustasid koju puhkama jääda.

Pühapäev, 26. aprill

Hommikul kõik koos ärkasime, sõime ja hakkasime liikuma koos Kaarel. N, Erik ja Geido-ga Budapesti. Margo, Rauno ja Kaarel K otsustasid jääda kodusteks.  Plaanis meil oli minna loomaaeda ja kuumaveeallikatesse (Szechenyi Thermal Bath And Swimming Pool).  Olime seal terve päeva. Õhtul jõudsime koju ja läksime magama.

Ungari praktika 3. nädal 27.04.-03.05.2015

Esmaspäev, 27. aprill

Hommikul ärkasime vaevaliselt kell 7 üles. Kuna Kaarel K oli ikka haige, siis tegime kaks gruppi. Erik, Margo ja Geido ehitasid iseseisvalt õlgkatust. Rauno ja Kaarel N sorteerisid telliskive ja peale seda hakkasid kaevu ehitama. Kuna õhtul oli ilm vihmane ja võrdlemisi jahe, siis  otsustasime koduseks jääda.

Teisipäev, 28. aprill

Teisipäeval sadas vihma. Kaarel K sai ka terveks ja liitus tööle minejatega. Tööle jõude öeldi meile, et tänu halvale ilmale proovitakse meile leida sisetöid. Nendeks oli vanade puidust ämbrite ja vanni taastamine. Töö käik oli lihtne. Võtad ämbri lahti ja liimid kokku tagasi. Ainukesena sai teise ülesande Kaarel N, kes läks savist telliskive tegema. Peale tööd saime jalgrattad kätte ning liikusime nendega rõõmsalt koju tagasi.

Kolmapäev, 29. aprill

Hommikul  ärkasime rahulikult ülesse ja hakkasime  kella kaheksa aegu ratastega tööle minema. Ilm oli väga jahe ja tuuline. Alustasime katuse tegemisega. Päeval hakkas ilm soojemaks ja ilusamaks minema. Saime ilusti katuse külje kambaga ära tehtud. Sai päeva lõpus tulemusega rahule jäädud, kuid kõik olid väsinud. Peale tööd läksime rahulikult koju.

Neljapäev, 30. aprill

Neljapäeval jätkasime vanale viljakuivatushoonele katuse tegemist. Kõigil olid tööülesanded selged ja töö sujus grupis väga hästi. Selle tulemusena läheb tööpäev väga kiiresti ja kuna terve päev sai korralikult rabatud, siis peale tööd otseselt midagi teha enam ei jõudnud.

Reede, 1. mai

Kuna 1. mai on ungarlaste jaoks suur riigipüha, siis tööle minema ei pidanud. Päev oli rahulik. Kaarel. K oli vaadanud, mis üritused toimuvad Budapestist. Seal oli kirjutatud, et tuleb lennukite trikitamine, vormeli, ralliautode ja rekkade sõidud ning läksime seda vaatama. Teised lihtsalt puhkasid ennast välja.

Laupäev, 2. mai

Õhtul käisid Margo ja Kaarel K öist Budapesti avastamas, teised otsustasid kodus puhata.

Pühapäev, 3. mai

Olid halvad ilmad, olime enamus ajast toas. Siiski käisime ka väljas, tutvusime uute söögikohtadega, istusime väljas ja rääkisime juttu.

Ungari praktika 4. nädal 04.05.-10.05.2015

Esmaspäev, 4. mai

Eelviimane esmaspäev algas meie jaoks  kell 7 äratusega.  Tööle sõitsime bussiga ja 8.30 hakkas juba tööpäev. Arpad selgitas meile selle nädala tööplaani ära ja seejärel jagasime grupi kaheks. Üks grupp, kuhu kuulusid Margo, Kaarel K ja Rauno, tegeles küüni katusega ja teine grupp, kuhu kuulusid Geido, Erik ja Kaarel N, värvis lubivärviga maju.  Pooleteise nädala järel oleme saanud küünile pool katust peale ja selle kvaliteediga  jäid muuseumi töötajad vägagi rahule. Lubivärvimise esimene päev lõpes hästi ja koolimaja sai omale uue värvikihi. Peale väsitavat tööpäeva otsustasime puhata ja õhtusöögi otsustasid kõik teha kohalikus restoranis.

Teisipäev, 5. mai

Ärkasime ülesse nagu ikka peale 7. Sõime kõik kõhud täis ja läksime tööle nagu ikka. Erik,Geido ja Kaarel N värvisid kahe päeva jooksul lubjavärviga 2 maja, saime kiita kohalike käest, et olime tublid. Kaarel K, Margo ja Rauno ehitasid roost katust. Õhtul peale tööd olime väsinud nagu alati. Ja hiljem tegime köögis süüa ja peale seda kõik olid omaette, kes telefonides ja kes arvutites.

Kolmapäev, 6. mai

Ärkasime ülesse, kes varem kes hiljem, aga kella kaheksaks olid kõik üleval. Hammaste pesu, söök, jook ja asusime jalgratastega teele. Kella poole 9ks olime vabaõhumuuseumis. Kellel oli vaja riideid vahetada, vahetasid riided. Ootasime Arpadi ära, saime käsud kätte ja asusime töökoha poole liikuma. Erik, Geido ja Kaarel N tegid seekord katust. Kaarel K, Margo ja Rauno hakkasid lubivärviga maja värvima. Väikse vahejuhtumina avastas Margo enda jalast puugi, kuid see sai sealt lihtsa vaevaga eemaldatud ja õnneks midagi hullu ei juhtunud. Tööpäeva lõpus saime uuesti jalgrattad ja sõitsime majutusse tagasi. Vaatasime filme, käisime söömas ja pikutasime niisama ning hiljem läksime magama ja oligi päev läbi.

Neljapäev, 7. mai

Hommikul peale söömist sai päris tugeva tuulega mäest ülesse tööle sõita. Seal läks juba suht rutiinselt edasi.  Erik, Geido ja Kaarel N tegid katust ja Kaarel K, Margo, Rauno lubivärviga maja. Õhtul koju tulles olid kõik suht väsinud ja väga midagi erilist ei toimunud. Kes vaatas seriaali ja kes magas.

Reede, 8. mai

Läksime tööle rahulikult ja alustasime töödega. Erik, Geido ja Kaarel N tegid lubivärviga maja ja Kaarel K, Margo ja Rauno tegid katust. Tööd sai tehtud kella 11-ni ja siis saime kokku Arpadiga, kes lubas meile valmistada kohalikku toitu. Toiduvalmistamise ajal oli meil hea võimalus küsida küsimusi kohaliku elu-olu kohta ning ka rääkida elust Eestis kohalike töötajatega. Arpad tegi  guljašši, mis oli väga hea. Kuna nädalavahetusel oli külaliste tõttu köök kinni, siis küsisime Arpadi käest grilli, et saaks ise süüa teha. Õhtul, peale grillimist, läksid Geido, Kaarel K ja Kaarel N Szentendre peale jalutama.

Laupäev, 9. mai

Ärkasime suhteliselt hilja, kella 12 ajal päeval. Kuna ilm oli ilus, siis oleks olnud patt koju jääda ning Erik, Geido, Kaarel N ja Rauno otsustasid Budapesti minna. Kuna linn on suht suur ja kohti palju kuhu minna, siis otsustasime kahte kohta minna. Enne House of Terror (tegemist on Ungari okupatsioonimuuseumiga) ja siis kinno. Aga Ungaris olevate kinodega on see mure, et enamustes kinodes on filmid dubleeritud ungari keelde ja seetõttu sai päris tükk aega otsitud Budapestis mingit kino, kus on filmid inglise keeles. Lõpuks leidsime MOM Parkis asuva kino, mis paistis olevat Budapesti ainuke kino, kus ei loeta filmile peale. Käisime muuseumis ära (pilet oli õpilasele 1000 forintit ehk 3,3 eurot) ja kinos Avenger 2-te vaatamas (õpilasele pilet 1300 forintit ehk  4,3 eurot). Õhtul jõudsime kell 23 paiku koju ja hakkasime jälle grillima.

Pühapäev, 10. mai

Ärkasime hommikul jälle suhteliselt hilja. Erik, Geido, Kaarel N ja Rauno läksid AquaWorldi. Esialgne pilet oli 4500 forintit ehk 15 eurot. Sellele lisandus saunakülastus ja kerge söök ehk 1500 forintit, mis on 5 eurot. Tegevust oli seal väga palju. Palju basseine, liumägesid ning mullivanne. Saunade osas oli tulemus sama – palju saunasid. Kahjuks enamikes ei tohtinud leili visata ja kohati oli saunas eestlase jaoks ehk külm olla. Ainuke saun, kus võis leili visata, oli vene saun. Muidu oli külastus väga meeldiv ning ostetud päevapilet tasus ennast küllaga ära. Õhtul koju jõudes oli köök ikka kinni ja pidime jälle liha grillima.

Ungari praktika 5. nädal 11.05.-17.05.2015

Esmaspäev, 11. mai

Viimane töönädal algas meie jaoks kella 7. paiku äratusega. Sõitsime bussiga kella 8:30 tööle. Nagu ikka jäime Arpadi ootama, et ta selgitaks meile päeva tööplaani. Paraku aga ta helistas ja teatas, et ta on haigeks jäänud ning ei saa tööle tulla. Telefoni teel selgitas, et vaja jälle teha katust ning lubivärviga seinu värvida. Moodustasime siis jälle kaks gruppi, mille järgi  Erik, Geido, Kaarel N värvivad ja Margo, Kaarel K, Rauno teevad katust. Aeg-ajalt käisid meie tööd kohalikud muuseumi töötajad ka vaatamas, kes jäid meie tööga vist väga rahule. Õhtul pikutasime vaikselt kodus ning tegime köögis süüa.

Teisipäev, 12. mai

Teisipäeval tõusid kõik juba vapralt üles kella 7-ks. Kell 8:30 algas tavaline tööpäev. Kuna Arpad oli ikka haige, siis sai paika pandud kaks gruppi – Erik, Geido ja Kaarel N katusel ja Margo, Kaarel K ning Rauno lubivärvimist tegemas. Kuna muuseumis said muud tööd tehtud, siis liitusid katuseehitajatega ka muuseumi põhitöötajad. Kuna katusemeeskonnas oli liiga palju liikmeid, siis otsutas Erik liituda lubivärvijatega, et nende töö kiiremini sujuks ning päeva lõpuks said kõik värvimiseks etteantud majad värvitud.  Samuti sai koos kohalike katuseehitajatega märkimisväärne osa katusest paika panud. Päeva lõpus olid kõik tööst väsinud ning puhkasid kodus.

Kolmapäev, 13. mai

Kolmapäeva hommik algas rahulikult. Muuseumisse jõudes läksime koos Arpadiga puidust kirikut vaatama. Suuremat tähelepanu sai pöörata katusele. Vaatasime, millised seisus katusetalad on ning sai määrata ära puidu kahjurite poolt kahjustatud kohad. Oli näha kahjustusi ja sai ära märgitud kriitilisemad kohad. Oli huvitav seda uurida. Peale tööpäeva läksime ära koju. Õhtul sai grillitud ja peale grillimist läksid Margo, Erik, Geido ja Kaarel N kohalikku  restorani jalgpalli vaatama.

Neljapäev, 14. mai

Hommikul sõitsime bussiga tööle nagu ikka. Algselt räägiti, et hakkame kiriku katust puhastama, aga kahjuks olud muutusid ja Kaarel K, Margo ja Rauno jätkasid katuse panekut. Samaaegselt tegelesid Erik, Geido ja Kaarel N uue maja koristamisega katuse paneku jääkidest ja maja lupjamisega. Pärast lõunat otsustasime, et vahetatakse tööd. Õhtu möödus juba suht rutiinselt ja mõttetes oldi kaugel kodus- Eestis.

Reede, 15. mai

Hommik algas jällegi äratusega, raske oli, aga kõik said siiski lõpuks maast lahti. Algne plaan oli minna Budapesti Buda lossi ja muuseumeid vaatama, kuid Arpad siiski otsustas, et ta ei ole veel haiguse tõttu valmis sinna minema. Seega läksime jällegi tööle, kell 8:20 bussiga. Kuna Margol tuli üks ootamatu ja kurb sündmus vahele, lendas tema kell 10:40 lennukiga tagasi eestisse. Tööle jõudes kohtusime Arpadiga, ta andis meile tööülesanded kätte. Pidime puhastama vanu aknaraame, sorteerima vana puitmaterjali hunnikut, et seal natuke korda luua ning Erik ja Rauno olid töömeestel abiks vanade väravate vahetamisel ja samuti aitasid eest ära võtta vanu küüniuksi. Tööpäeva lõpus sõitsime muuseumis rongiga. Peale seda läksime jällegi bussi peale ja sõitsime tagasi enda majutuskohta. Õhtul käisime väljas söömas, hiljem vaatasime filme, passisime niisama internetis ja läksime magama.

Laupäev,  16. mai

Hommikul ärkasime kõik koos ja suundusime Budapesti. Käisime vaatamas parlamendihoonet ja läksime suurde kaubanduskeskusesse West Endi sööma. Hiljem Kaarel.K läks koju Szentendresse tagasi, aga ülejäänud läksid kuumaveeallikatesse uude kohta. Õhtul peale veeallikat olid kõik näljased, seetõttu tegime kodus viinereid, et süüa saaks ja hiljem läksime magama.

Pühapäev, 17. mai

Nagu ikka ärkasime hommikul kõik koos. Sõime ja läksime linna peale suveniire aja meeneid ostma. Kui asjad ja külmkapimagnetid said ostetud, siis läksime õhtul laevaga kruiisile Szentendrest Budapesti  koos Kaarel.N, Erik ja Geidoga. Kõik oli nii ilus, kõik tähtsad muuseumid, parlament ja kindlus olid täistuledes. Sõit kestis 1,5 tundi ja kõik olid rahul sellega. Muidugi hakkas kurb ära minna, kuna oli viimane päev Budapestis. Kõik olid juba harjunud kohaliku Ungari eluga. Peale koju tulemist hakati kohe grillima ja pakkima asju järgmise päeva lennuks.

Leonardo da Vinci projektiga praktikal Maltal

Malta praktika 1. nädal 07.04.-12.04.2015

Jõudsime Maltale teisipäeva, 7. aprilli õhtul ning jõudes oma kahe tärni hotelli jagati meie viiene seltskond kaheks. Siim ja Kalle kolisid ühte korterisse, mis asub trenni mõttes neljandal korrusel ning Alari, Sander ja Kris said omaette apartemendi, mille eraldi sissepääs asub küll esimesel korrusel, kuid treppidest ei pääse ka nemad, kuna magamistuppa saamiseks tuleb minna teisele korrusele. Korterid on varustatud magamistoa, köögi, elutoa ning wc ja duširuumiga.

Töö osas jagati meid algselt kahte gruppi. Siim ja Sander peavad igal hommikul kella 7se bussiga tund aega ühte villasse sõitma, kus nad korrastavad oma tööandja elupaika. Seni on puhastatud ja õlitatud aknaluugid ja aknaraamid ning puhastatud ja puidukaitsevahedniga immutatud puidust paviljon. Ülejäänud kolm aga saavad kauem magada, sest tööle jõudmiseks tuleb vaid oma toast välja saada. Nimelt on tööandjaks sama hotell, kus elame. See grupp aga löödi põhimõtteliselt veel kaheks, mis tähendab, et Alari ja Kris on praeguseks krohvinud, pahteldanud ja värvinud ühe koridori seina, mis algselt tuli ka vanadest kihtidest puhastada ning ühe korteri pooleldi hallitanud seinad on sama protsessi poole peal. Kalle moodustab omaette grupi, olles seni parandanud korteriust, kuhu pahatahtlikud külalised olid ilmselt jalaga augu löönud, samuti korteri siseustelt värvi maha võtnud ning uue kihiga katnud ja köögimööbli ustelt-sahtlitelt eemaldanud kandispooni ning asendanud selle uuega.

Praeguseks on olnud ka 3 vaba päeva, kuna kolmapäeval oli sisseelamiseks vaba ning ka esimene nädalavahetus on edukalt mööda saadetud. Elame Vahemerest paariminutise jalutuskäigu kaugusel St. Julians’ linnas. Siinne linnadesüsteem on üldiselt väga keeruline ja imelik, kuna on üsna keeruline vahet teha, kus üks lõpeb ja teine juba algab. Igatahes oleme vabal ajal ka ümbruses ringi luusinud, näiteks naaberlinnades Sliema, Paceville ning üsna lähedal asuvas pealinnas Vallettas. Nädalavahetusel võtsime ette bussisõidu Rabati ja Mdina ajaloolistesse linnakestesse. On mida vaadata ja uurida. Arhitektuuriajalooliselt on Malta igatahes väga huvitav.

Malta praktika 2. nädal 13.04.-19.04.2015

Esimene nädalavahetus, mis veel kirjeldamata, möödus meil jällegi ringi rännates. Laupäeval käisime Bugibba nimelises linnakeses, kus asub väidetavalt 15,6 miljonit eurot maksma läinud üsna uus akvaarium, mis enamusele meist üsnagi pettumuse valmistas. Selle raha eest oleks saanud ikka midagi enamat pakkuda. Pühapäeval otsustasime külastada siinset kõige kuulsamat kaluriküla Marsaxlokk, kus pühapäeviti pidi olema uhke kalaturg. Seadsime siis suhteliselt hommikul vara sammud ja bussid sinnapoole. Kohale jõudsime 10 ajal, aga mida polnud, oli kalaturg ja kalamehed. Küll aga ootas ees armas linnake rohkete värviliste paatide ja mõnusa atmosfääriga. Sõime seal lõunaks oivalise mereandide kombo, mis viis tõesti keele alla ja tekitas kogu nädalavahetusest seega parema tunde.

Malta praktika 3. nädal 20.04.-26.04.2015

Päevad lähevad siin kiirelt, nädala sees pole töö  tõttu eriti vaba aega, seega mööduvad nädalavahetused Malta avastamisele ja vaatamisväärsustega tutvumisele.

Siim ja Sander töötavad endiselt villas, kus puidutöödega varsti ühele poole saab.

Senimaani on nad lihvinud, puhastanud ja õlitanud 9 aknaluuki, 3 ukseluuki, akende raamid ja välisukse. Veel on vaja teha 1 aknaluuk ning siis vaja kogu krempel mitu korda üle õlitada (vähemalt 6 korda). Samuti oli vaja puhastada hinged, riivid, käepidemed jm. metallist kraam, algselt asuti hoolsalt vana värvi metallilt eemaldama kuid puuduvate vahendite tõttu (olemas vaid 2 pahtlilabidat ja lihvpaber selleks tarbeks)  osutus see väga aeganõudvaks ja ebaproduktiivseks. Õnnistus saabus omaniku näol, kes ütles, et ei ole vajagi neid puhastada, “värvige lihtalt üle”. Niisiis sai “Hammerite” värviga metallist jubinad mustaks võõbatud ja sama värviga läksid mustaks ka 2 metallist jalgväravat.

Järgnevaks tööks on plaanis suuremat sorti maalritööd: elutoa, keldri seinte (kus on uputuse tõttu seinad koledaks läinud), vannitoa ning köögi (osaliselt) värvimine.

Õnneks on maalri kogemus Siimul ja Sandril juba olemas, sest kahel päeval käisid nad tööandjale kuuluva firma kontoris, kus talle kollane kabinet vastukarva oli ning seda valgeks soovis saada… seda ta ka sai ning tulemusega olevat väga rahul olnud.

Kalle nädal:

Minu nädal on möödunud nii, et alguses tegin hallitusega korteris kraanikausi kapi korda või siis tegelikult ei teinud korda, vaid tegin ta uutele elanikele seeditavaks – vähemalt mõneks ajaks. Seejärel sain oma esimese töö puiduga, milleks oli 2 tammevaati, mis olid mõned head aastad saanud välitingimustes kõvasti nii vihma kui ka päikest. Kõigepealt vana viimistluskiht koos aastatega kogunenud kõntsaga maha ja siis tiigipuuõliga 3 kihti kaitseks peale. Peale seda sain tööks 3 pargipingi korrastamise, mis küll olid eelmisel aastal värvitud, aga kuna siin pole kombeks asju väga korralikult teha ning ka ilmastikutingimused loomulikult mängivad mingil määral oma rolli, siis vajavad nad juba uuendust. See jäi mul aga poolikuks, kuna haigus murdis mu maha.

Alari ja Krisi nädal:

Esmaspäeval, 20.04, anti meile kätte uus töötamise asukoht hotellis. Meid viidi basseini juurde, kus oli vaja ümber ehitada suurtest plokkidest laotud müüritis, mis ümbritses mingisugust puudeistandust. Kuna puud seal sees kasvasid, olid juured seal kõik kivid paigast lükanud. Nädalat alustasime sellega, et võtsime lahti kõik plokid, mis olid paigast nihkunud. Puhastasime hoolikalt ka need vanast segust, mis seal oli. Järgmisena eemaldasime kõik liigsed juured, mulla jms, mis seal ees oli. Segasime segud kokku, et alustada plokkide uuesti paigutamist. Lõpuks, kui kõik plokid olid ilusti paigas, looditud ja korralike vuukidega, hakkasime tasandama kõiki blokke ilusaks tasaseks. Peale tasandustööde tegemist segasime valmis ka endale pahtli ja pahteldasime üle kogu ploki müüritise, et oleks uuele värvile hea aluskiht olemas. Värvimiseni me aga esimesel nädalal ei jõudnud.

Nädalavahetusel sai ette võetud retk lõuna poole, kus tahtsime külastada iidseid Mnajdra ja Hagar Quim  templeid ning ära käia Blue Grottos, mis kujutab endast kunagist koobast mis on kokku varisenud ja nüüd seisab meres nagu hiiglaslik värav, kuhu saab ka paadiga sõita ning sealseid koopaid uurida.

Paadisõitu tol päeval küll ei toimunud, kuid ära nägime selle sellegipoolest. Blue Grottost tuli kuskil kilomeeter templiteni kõndida. Templite juurde on ehitatud muuseumihoone, kus käisime vaatamas 4d animeeritud lühifilmi templite ajaloost, samuti on väljapandud erinevad väljakaevamistel leitud esemeid. Templitele endile on kaitseks otsese päikesevalguse eest peale ehitatud varikatused nii, et kaugelt näevad välja nagu suured peotelgid kuskilt festivalilt.

Templid ise on vinged, ikka 10tonnised (suurim vist 20t kui mälu ei peta) kivirahnud on püsti vinnatud omal ajal ja need on maailma vanimad nn vabalt seisvad (ilma toestuseta, mördi jm taolisega) hooned, millel vanuseks 5000a.

Templid nähtud kõndisime pikki rannikut mööda loodusrada tagasi sissepääsu poole. Otsustasime muuseumi kõrval asuvas restoranis pitsa näol kõhtu kinnitada.

Edasi otsustasime minna 3 km kaugusel asuvasse Ghar Lapsi´sse, mis on kohalike seas populaarne supluskoht. Ootasime 20 minutit bussi, kuid selgus, et buss mäest alla Ghar Lapsisse ei sõida, vaid peatub 2 km kaugusel ringtee ääres. Bussijuhi sõnul saaks tagasi teise bussiga, mis ka alla välja sõidab, seega võtsime selle jalutuse ette ja kõmpisime mööda looklevat teed alla. Ghar Lapsi kujutab endast 4 hoonet, millest üks on restoran, ning lähedal asuvat veepuhastusjaama. Tõmbenumbriks on väike lahesopp, mis on osaliselt kalju serva all, nii tekib  koopa taoline moodustis. Sander tegi ka kiire supluse, kuid vesi oli ikka veel külm, meenutades rohkem meie Läänemerd.

Tagasi sättides ilmnes tõsiasi, et buss hakkab alla välja sõitma alles suvehooajal, seega pidime ette võtma retke mööda tuldud teed mäest üles ringtee juures asuva bussipeatuseni. Kosutuseks ostetud jäätised naha vahel ja külmad veepudelid kotis tegime kõrvetava päikese käes selle matka ära.

Pärast poolt tundi bussi ootamist saime alustada sõitu, siis juba suunaga kodu poole.

Nii lihtsalt aga Malta ühistranspordiga ei lähe- Rabati linnas pidime tegema ümberistumise, kuid õige buss ei võtnud meid peale, mis iganes põhjustel, täis ei tundunud igatahes olevat, seega võtsime teise bussi, mis tähendas sõitu pealinna Vallettasse ja sealses terminalis ümberistumist järgmisele bussile (mis on alati tuugalt rahvast täis), mis seekord meid ka koju St. Juliansi viis.

Malta praktika 4. nädal 27.04.-03.05.2015

Tehtud töödest
Sander ja Siim: Lõpetasime villas viimaste puidust luukidega, edaspidi õlitame need ehk mõned korrad veel üle, aga muidu on valmis. Veel on teha 2 autoväravat, kerge lihv ja linaõliga üle.

Kuna meie tööandja sõitis 5 päevaks Lõuna-Ameerikasse, siis tegime tema firma kontoris maalritöid… ja “maalimist” oli palju. Alustasime nö “esikust”, välisukse ja siseukse vahelisest  väikesest ruumist (kus on ka väike nurk mullaga lilledele) ning edasi fuajee ning sealt edasi trepikoda läbi 3 korruse pluss kelder. Seinad olid juba enne valged, aga värvisime need üle, kuna olid kohati määrdunud ja tuhmunud. Värvi tuli segada veega, kuid sellegipoolest läks seda palju. Oli näha, et varem polnud igal pool värvimisega palju vaeva nähtud ja aluspinna viimistlus andis soovida – vana värv koorus ja pragunes, krohv oli lahtine jne. Niisiis tuli teha ka palju pahteldusi, selleks saime  polyfilla pahtlit, mida läks ikka üsna mitu pakki. Tuleb välja, et seda kasutatakse neil ka siis, kui tegelikult oleks krohvida vaja, nagu selgus keldris ühte seina uurides, kus sai näpu vuukidest sisse lükata ja krohv oli igalt poolt maha pudenenud. Pahtlit aukudesse, lihv ja värv peale, jääb üsna kaugele siledast pinnast, aga siiski parem kui enne. No kui nii öeldakse, mis siis ikka.

Kui trepikoda sai värvitud oli järgmiseks ülesandeks värvida ära laojuhataja kabinet, mis osutus küllaltki keeruliseks ülesandeks, kuna kabinet oli kaste ja jm kraami täis ning ega siis juhataja tööd pooleli ei saanud jätta seepärast, et me seal värvime ning nii ta siis istus arvuti taga, tegi tööd, printis pabereid, helistas jne samal ajal kui me ta seljataga pahtlit lihvisime ja rulliga ettevaatlikult üle ta pea värvi võtsime. Töö tegi keerulisemaks veel asjaolu, et seinte värvi seisukord andis kõvasti soovida, sest peaaegu igalt poolt tuli koos rulliga lahti vana värvi tükke ja krohvi. Nii palju kui oli pahtlit, niikaua täitsime augud ära ja värvisime üle, kuid kui pahtel otsa sai, siis värvisime pintsliga kahjustatud kohad lihtsalt üle.

Järgneval päeval saime kabineti lõpetatud ning siirdusime kõrvalruumi, kus asub firma pood (antud firma tegeleb toodete impordiga, kaupa on alates švammidest ja sussidest, lõpetades tööriistade ja autotarvikuteni), kus oli vaja värvida üks sein ja 4 sammast.

Sai veel värvitud 2 ruumi ning värvimist on veel oi kui palju (4 kabinetti, suur administraatori/sekretäride tuba, köök, üks laotuba jne), aga meie seda tegema enam ei hakka, sest bossil vaja villas asjad korda saada, küsiti veel, et palju värvi ostma peab (et kui hiljem keegi tegema hakkab), ütlesime et ca 140 liitrit, ehk veab välja…

Kris ja Alar: Nädal algas sellega, et värvisime eelmisel nädalal tasandatud ja pahteldatud müüritist.
Kui olime värvimise lõpetanud anti meile uus ülesanne, milleks oli fassaadilt lahtise värvi eemaldamine ja õõnesplokkidest piirde ladumine. Oma töödega jõudsime nii kaugele, et saime ühe rea õõnesplokke laduda, seinad tasandatud, pahteldatud ja värvitud peale ühe rõdu aluse, mis ei olnud just kõige paremas korras. Ootame põnevusega juba uusi väljakutseid!

Kalle: Kuna eelmise nädala 3 viimast päeva vedelesin haigusega toas, higistades ja külmetades kordamööda, siis jäid pargipingid poolikuks, mida siis saigi eelmisel nädalal tehtud. Puhastasin neid liivapaberi ja enda poolt aretatud kaabitsaga, milleks leidsin vana kraanikausi sõela. Seejärel katsin puitosad kruntvärviga, mille omakorda peale vahelihvi katsin kolmekordse rohelise värvi kihiga. Metallosad sai kaetud peale väikest puhastust musta metalli värviga. Kuna poldid ja mutrid olid kõik väga roostes ning lahti keerata neid polnud võimalik, aga pidin tõstma ühelt pingilt ühe lipi teisele (sest ega ometi uut materjali siis kuskilt võtta pole), siis pidin poldid ja mutrid relakaga pooleks lõikama ning uutega asendama. Samuti need poldid, mida pidi kõvemini kinnitama.

Olen juurde saanud ka 2  vana ukse parandust ning täna sain tööülesandeks vana mööblikomplekti puhastamise ja õlitamise.

Viimane nädalavahetus oli nagu Eestiski tänu 1. maile pikk nädalavahetus. See algas meil juba neljapäeva õhtul, kui kohaliku Anvil Pubi omanik kutsus meid õhtusöögiks seapraadi sööma. Muidugi teatud tasu eest, aga see raha läks küll täie ette (Kalle oli enda portsu eest juba tasunud pubile tammevaatide korrastamisega). Siga oli maitsev ja portsud väga suured, lisaks sai võtta ka veel järelportsu, mis meil kõigil kõhud rohkem punni ajas, kui jõulude ajal. Samal õhtul toimus ka veel Vallettas rahvusvaheline ilutulestiku festival. Siim käis kohapeal ja sai vägeva elamuse, teised lootsid seda kaugemalt näha ja jäid elamusest ilma. 1. mail otsustasime sõita Golden Bay randa, mis on Malta saare väidetavalt kõige populaarsem ja ilusam liivarand. Väga tore ja kuum päev oli, mis aga tähendas seda, et enamus meist põlesid ikka üsna korralikult päikese käes ära. Ülejäänud nädalavahetus kulges rahulikult, õhtuti mängisime kaarte. Kel jaksu rohkem käis niisama päeval jalutamas pikemalt või lühemalt, õhtuti tutvusime ka kohalike meeleolukate lokaalidega Paceville’is.

DCIM110GOPRO

DCIM110GOPRO

DCIM110GOPRO

DCIM108GOPRO

DCIM108GOPRO

DCIM108GOPRO

DCIM108GOPRO

DCIM108GOPRO

Leonardo da Vinci projektiga praktikal Itaalias

Itaalia praktika 1. nädal 06.04.-12.04.2015

06.04.

Kõik algas lennujaamast, saime kell 9 kokku ning juba kell 11 läks meil lennuk. Poistel oli ärevus suur kuna me ei olnud varem lennukiga lennanud. Algul sõitsime Riiga, kus pidime ootama 4 tundi järgmist lendu Rooma. Riiast  Rooma kestis lend ca 3 tundi. Roomas pidime jällegi 3-4 tundi ootama. Otsustasime aega sisustada ning vaadata lennujaamas ringi. Rooma lennujaam on hästi suur – nii palju kauplusi. Kuna kellegil süüa kaasas polnud siis otsustasime süüa lennujaamas. Ostsime kõik võileivad, mis maksid 4.50€ – natuke kallid olid, aga kõhud olid tühjad ja midagi odavamat ka ei leidnud. Hiljem, kui Reggio di Calabriasse jõudsime, võttis autojuht meid peale, kes viis meid Nicoterasse. Kohale jõudsime umbes pool 1 öösel. Avastasime, et meie eluasemeks on hoopiski maja- 3-korruseline, 2 vannituba, kõik poisid said omale toa, Doris ja Stella peavad aga leppima ühise toaga, kus on suur ja lai voodi. Kuna päev oli olnud pikk, siis otsustasime heita magama.

07.04.

Ärkasime hommikul poole 9 paiku, kuna kell 11 pidime kokku saama meie kohaliku kontaktisiku Fransescaga. Enne seda otsustasime üles otsida mõne toidupoe, kuid kahjuks ei leidnud. Ostsime hoopiski banaane ja õunu, millega saime suurema nälja kustutatud. Kell 11 tuli meile ukse taha Fransesca, kes viis meid meie töökohtadesse. Kusjuures puidutöökoja masinapark oli väga kaasaegne- täpselt nagu meil kooliski. Meie maja läheduses on kõik vajalikud poed olemas apteegid, supermarketid, riidepoed ja restoranid.

Itaallased on väga sõbralikud, linnas ringi jalutades tervitavad siin kõik kõiki, nii ka meie: “Buongiorno!“ Nicotera on päris väike linn ca 6500 inimest pidi siin elama.

Pärastlõunal läksime kohalikku suurde supermarketisse, mis on Eesti mõistes tavaline külapood. Ostsime kogu vajaliku toidukraami ning kodus valmistasime üheskoos esimese ühise söögikorra. Pärast sööki läksime linnaga tutvuma- ronisime kõrgele mäetippu, kuhu matk oli väga pikk kuid see oli seda väärt- vaade oli võrratu.

Koju jõudes koristasime Alekseiga köögi ära ning läksime välja poodlema. Läksime ka pitsat sööma. Itaalia keeles on kohalikega küllaltki raske suhelda, kuid saame hakkama. Õnneks on itaallased ka väga kannatlikud ja abivalmid.

Tagasi majja jõudes, istusime kõik toas ning mängisime kaarte ja rääkisime niisama juttu ning üsna varsti läksime ka magama, sest homme on meil esimene tööpäev!

08.04.

Esimene tööpäev. Aleksei ja Stella läksid kella 7 tööle ning meie tööpäev algab kell 8.30. Tööpäev möödus suhteliselt sisukalt, saime palju erinevaid asju teha- minule ja Dorisele anti kätte restaureerimiseks suur raamatukapp ning Villi hakkas oma töökaaslase Nicolaga valmistama kirikupinke. Kuna ma ise olen tisler, siis oli väga huvitav restuareerida mööblit, kuna seda pole ma varem teinud. Saime ka Dorisega püstolpihustiga viimistleda. Töökoja seltskond on ka väga hea, meiega koos töötavad 2 meest- Maurizio ja Nicola, kes on väga sõbralikud ning abivalmid.

Stella ja Aleksei läksid hommikul tööle, neid võeti maja lähedalt autoga peale ning viidi objektile. Tööks oli elumaja kanalisatsioonitoru välja kaevamine. Abimeesteks vasar, labidas ja käru.

Peale tööd tulime koju, sõime, rääkisime juttu ning läksime linna peale süüa varuma. Itaallased teavad meid kõiki juba nägupidi ning tervitavad meid koguaeg, kui neist möödume. Itaallastel on kombeks autosignaali vajutada pidevalt, kui tuttavaid näevad või autodega üksteisest möödudes. Koju tulles tegime kõik veidi süüa endale ning istusime köögis ja rääkisime juttu ning mängisime kaarte. Pärast rahulikku istumist otsustasime magama minna ning homseks päevaks end välja puhata.

Arrivederci!

09.04.

Hommikul sama rutiin nagu eilegi- Stella ja Aleksei kella 7 tööle ning meie Dorise ja Villiga kella 8.30ks. Tööl pakuti meile magust apelsinisaia, sest täna oli itaallastel mingi paastuaja viimane päev. Siis on kombeks küpsetada saia, nii toodi ka meile seda proovida. Mina ja Doris restuareerisime raamatukappi edasi ning Villi lõikas šablooni järgi pingijalgu lintsael. Stella ja Aleksei jätkasid kraavitöödega. Uus kanalisatsioonitoru kaeti liiva ja mullaga ning seejärel paigaldati uus teekate tsemendi, liiva, killustiku ja vee seguga.

Peale tööd tulime koju ning Alekseiga otsustasime välja pitsat sööma minna. Läksime kohalikku pitsabaari, kus ostsime kahepeale pitsa, mis oli vapustav. Eelroaks saime riisist ja juustust valmistatud kotlette ning vürtsikaid praesaiu. Meid söödeti nii täis ja seda vaid 5 euro eest kahe peale.

Tunne on selline, et meid on väga hästi vastu võetud siin linnas. Tänaval kõndides kõik tervitavad meid, autod sõidavad mööda ning annavad signaali ning hõiskavad: „Hola amigos!” ehk Tsau sõbrad!

Kodus tegid Doris ja Villi endale pastat, mis nägi väga isuäratav välja. Käisime Alekseiga ka jõusaale uurimas, kus võeti jällegi meid väga sõbralikult vastu ning esmaspäevast saame hakata jõusaalis käima.  Õhtu lõppes taas väikse kaardimänguga ning jutuajamisega.

10.04.

Täna tööl restaureerisime Dorisega jällegi raamaturiiulit, mis meil sai ka päeva lõpuks valmis. Maurizio valmistas ise pahtlit, millega täitsime kõik augukohad ära, raamatukapp oli täis ussiauke, mille pidime kõik kinni katma. Nüüd on ainult vaja ära peitsida ning lakkida. Villi saagis, hööveldas ning lõikas šablooni järgi jällegi pingijalgu. Aleksei ja Stella alustasid välisfassaadi krohvimist kohalikus matusebüroos, kus graveeritakse hauakivisid ning valmistatakse kirste. Kasutasime lubi, tsement, liiv ja vee mörti.

Alekseiga käisime jällegi pitsat söömas, kus kohalikud võtsid meid väga lahkelt vastu. Teised käisid poes ning tegid kodus süüa. Meilt kõigilt küsiti ka tööl, et kas me homme mere äärde ka lähme- ehk ongi see mingi kohalik traditsioon, käia laupäeviti rannas. Õhtu lõppes taas kaardimängu ning jutuajamisega.

11.04.

Käisime uurimas randa, Fransesca ütles et lühemat teed seletada on meile raske, nii et läksime mööda maanteed. Kõndisime poolteist tundi, linn oli väga vaikne Nicotera Marinas- lõunapausi pärast arvatavasti. Enne randa jõudmist võtsime kõik endale ühe jäätise gelateriast (jäätisekohvik). Jäätisemüüja oskas ka väga hästi inglise keelt, mis oli väga lahe, arvestades seda, et inglise keele rääkijaid oleme me kohanud vaid nelja. Ilm oli väga soe, päikese käes võis vabalt 30 kraadi olla, rannast oli supervaade. Kahjuks rand oli igast nurgast prügi täis. Sõime jäätised ära ning läksime uurisime linna. Tagasi koju läksime mööda otseteed, mis oli sisuliselt 45 kraadine tõus mäkke, see oli tõesti lühike, kõndisime ainult 30 minutit. Osadel meist olid näod ja käed kõik päikest saanud. Hiljem läksime ka välja sööma Villi, Dorise ja Alekseiga külastasime taas meie lemmik pitsabaari. Tagasi koju jõudes istusime köögis ja rääkisime juttu ning mängisime kaarte.

12.04.

Ärkasime kell 10, sõime ja jõime kohvid ära ning Aleksei käis meile gelateriast jäätist ostmas. Jäätis Itaalias on superhea, seda on selliste soojade ilmadega lausa super süüa. Päeval kolasime taas linna peal- leidsime ka turu, kus müüdi igasuguseid riideesemeid, osad meist ostsid ka endale midagi. Mina ja Aleksei käisime pitsat söömas ning Doris ja Stella sõid einevõileiba ehk paninisi. Täna oli meil ka elektrikatkestus, õnneks saime selle tagasi traditsiooniliseks kaardimänguajaks.

Danver

Itaalia praktika 2. nädal 13.04.-19.04.2015

13.04.-15.04.

Esmaspäev on siingi sinine, inimesed ei suuda end tööle häälestada. Kui muidu on elutempo siin Itaalias aeglane, siis esmaspäeviti eriti. Suure üllatusena tuli, et ka linna ainus toidupood on sel päeval suletud. Seega taas pitsat sööma meile juba armsaks saanud pitsabaari. Ka seekord tehti allahindlust ja pakuti tasuta proovida kohalikke jooke.

Tööl läheb mööblirestauraatoritel väga hästi. Päevad on sisustatud rohke tööga. Käte, jalgade ja sõnaraamatu abiga suudame end üksteisele arusaadavaks teha. Meie tehtud tööga ollakse siin väga rahul.

Ehitajad tegelevad välisfassaadi krohvimistöödega. Kasutatakse tsement, lubi, liiva ja vee mörti. Peamisteks tööriistadeks on kellu ja hõõruti. Esimesena visatakse kelluga õhuke vedelam kiht mörti seina ning seejärel 2 paksemat. Töönädala tipphetkeks kujunes see, kui kohalikud töömehed järsku majja sisse tormasid ning Stellale ja Alekseile hiljem selgitasid, et maksupolitsei olevat mööda sõitnud:)

16.04.

Neljapäeva õhtul korraldati vastuvõtva organisatsiooni poolt tervituspidu. Siia on tulnud õppima erinevate programmide raames türklased, soomlased, leedukad ja hispaanlased. Saime praktiseerida nii inglise kui ka vene keelt. Õnneks saime reedese päeva töölt vabaks ja võisime rahulikult pidutseda.

17.04.

Reedene päev möödus puhates ja Nicotera kitsaste ja mägiste tänavate peal jalutades. Ilm oli tõeliselt suvine. Loomulikult sai söödud ka kohalikku jäätist, mis on tõeliselt maitsev.

18.04.

Laupäeva hommikul võtsid Stella, Doris ja Villi ette bussireisi lähimasse suurde linna- Vibo Valentiasse. Uskumatu, et siinsetele kitsukestele tänavatele mahuvad sõitma suured liinibussid. Mõned tänavad on bussist vaid paarkümmend sentimeetrit laiemad ja ristmikel pöörates jäi tihti vaid mõni sentimeeter majaseintest puudu. Vibo Valentia on umbes Pärnu suurune linn, kus elab ca 36000 inimest. Otsustasime esialgu üles otsida turismiinfopunkti. Teel sinna hakkas meiega rääkima vanapaar, mees ja naine, kes olid elanud pikka aega Austraalias. Nad kuulsid võõrast keelt ja kohe hakkasid uurima, kus riigist me pärit oleme. Koos nendega jalutasime infopunkti, mis oli aga laupäeval suletud. Seejärel juhatasid nad meid linna peatänavale, kus parajasti oli turupäev ja ka bussijaama. Viimast me üles ei leidnud, seega polnud meil aimugi, kus kohast buss Nicoterasse tagasi läheb. Leidsime ühe peatuse, millest buss enne mööda sõitis- jäime lootma parimat, et buss ka seekord sealtkaudu läheb. Me ei pidanudki kaua ootama, kui meid võttis oma auto peale Nicotera matusebüroo omanik, mille fassaadi krohvimistöödel on abiks Stella ja Aleksei. Saime surnuautoga kenasti koju, istudes neljakesi kolmekohalisel esiistmel. Õhtul hiljem saime teada, et buss ei sõitnudki õhtul tagasi Nicoterasse.

19.04.

Pühapäeval korraldati meile ühisreis koos teiste õpilastega Reggio di Calabriasse. Kahjuks jõudsime me sinna siesta ajaks, mil enamik poode ja kauplusi on kinni. Seevastu saime aga jalutada imeilusal rannapromenaadil ja süüa taas jäätist.

Itaalia praktika 3. nädal 20.04.-26.04.2015

Ehitajad jätkavad tööd matusebüroos. Sellel nädalal liigutakse sisse ja hakatakse pihta seinte ja lagede pahteldamisega. Krohvitud aluspind niisutatakse veega ning seejärel kantakse 2 kihti pahtlit seinale hõõrutiga ning kolmas õhuke kiht pahtlilabidaga. Samuti tuli ette ka vana pahtli eemaldamist meisli ja haamriga.

Kuna kohati on lagi umbes 6 meetri kõrgusel, siis kasutati töö tegemisel tellinguid. Õpilased nende peale kahjuks minna ei saanud, sest tellingud olid ebaturvalised. Puudusid piirded, tellingud olid seinast rohkem kui 30 cm kaugusel ning aluspinnaks olid lahtised lauad.

Neljapäeval said Stella ja Aleksei vahelduseks minna Nicotera vanalinna 2- toalisest korterist ehitusprahti eemaldama. See visati rõdult otse autokasti. Põnevaks kujunes objektilt ärasõit, kui kitsal tänaval puudus auto küljepeeglist ning majaseinast paar millimeetrit.

Restauraatoritel on käsil endiselt kirikupinkide valmistamine. Pidev saagimine, hööveldamine ja lihvimine täidab meie päevi. Kuna tööd on palju, siis mööduvad päevad kiiresti.

Laupäeval toimus väljasõit rongiga kohalikku kuurortlinna Tropeasse. Kõigest 26 km kaugusel asuv linnake üllatas puhtamate tänavatega ning mõningate söögikohtadega, mis olid ka siesta aeg lahti. Kui Regio Calabria tekitas seltskonnas vastakaid arvamusi, siis Tropea meeldis kõigile. Selles linnas oli kõike parajas koguses. Heleroheka ja sinaka veega rand, mäed, väike vanalinn pisikeste armsate poekestega. Tore oli ka see, et autod ei signaalitanud tuttavaid nähes ning seega sai rahulikult ringi vaadata, ilma pidevalt võpatamata 🙂

Itaalia praktika 4. nädal 27.04.-03.05.2015

Ehitajad Stella ja Aleksei on jätkuvalt nädala alguses matusebüroos, kus läks lahti eespool tegemata seina krohvimine. Krohv peale visatud, siis hakati pahteldama ja kanti ka peenpahtel peale. Mööblirestauraatorid Doris, Villi ja Danver aga jätkasid kirikupinkide valmistamist. Viimaste töökaaslane Nicola pakkus teisipäeval neile, et ta võiks looduskauneid kohti näidata, peale tööpäeva läksid nad neid avastama.

Nädala meeleolukamaks sündmuseks kujunes väljasõit Sitsiiliasse. 1. mai hommikul sõitsime kõik poole seitsmese  rongiga Villa San Giovannisse, kus viis praam meid edasi Messinasse. Messinas pikka jalutuskäigu järel ja bussi/rongijaamas pärast tund aega ootamist viis meid buss edasi Cataniasse. Sinna sõites möödusime ka kuulsast vulkaanist Etna, mis näeb väga hirmus ja kurjakuulutav välja. Cataniasse jõudes ootas väljas meid palavus. Hosteli otsides nägime, et tänavad on meeletult räpased, näha on ka palju vaesust. Peale pikka otsimist, leidsime kõrvaltänavasse peidetud hosteli, kus olid meie poolt 2 tuba broneeritud. Peale väikest puhkust hostelis otsustasid Danver ja Aleksei otsida mõne söögikoha ja Villi, Doris ning Stella läksid linna avastama. Laupäeva hommikul aga tabas Alekseid väike tagasilöök, sümptomite järgi tundus, et kõrvapõletik, niisiis otsustas ta tagasi Nicoterasse sõita, kus Francesca viis ta arsti juurde. Haiglas selgus, et ongi kõrvapõletik ja talle kirjutati välja antibiootikumid. Teistel aga oli järgmiseks sihtkohaks Palermo. Alekseiga hüvasti jättes sõitsidki neli eestlast Cataniast minema. Bussi teekond oli pikk, kestes ca 2 tundi ja 45 minutit. Eestis on kõik teed sirged ning ilma oluliste languste ja tõusudeta, aga see tee oli sinka-vonka, iga 20m tagant üles-alla. Tagumikud valusad jõutigi ilusti Palermosse. Seal ootas meid ees põhimõtteliselt nagu Catania. Mastaapselt on Palermo Cataniast kõvasti suurem, hooned olid kõrgemad ja uhkemad. Mööda peatänavat läksime otsima hotelli. Hotell leitud, otsustasime pikast sõidust natukene puhata. Peale puhkamist läksime süüa otsima, märkasime Burger Kingi ja otsustasime pitsale, pastale ja jäätisele vahelduseks süüa burgereid. Peale söömist otsustasid Stella ja Villi minna Palermot avastama, Doris ja Danver seevastu suundusid poodlema. Stella ja Villi naasesid peale pikka seiklemist hotelli, kus ootasid neid Doris ja Danver. Natukene puhanud läksid nad õhtusööki otsima. Pühapäeva hommikul lahkusid Stella ja Villi hotellist juba 10-ne paiku, et Palermost viimast saada. Doris ja Danver võtsid veel hotellist viimast ning siis läksid ka linna peale. Palermost tagasi Messinasse läks buss kell 4 ja ees ootas jälle 2 tunni ja 45 minuti pikkune sõit Messinasse. Peale seda ootas ees praamisõit tagasi Villa San Giovannisse. Sealt edasi rongi peale ja kella poole 12-ne paiku õhtul jõudsid väsinutena, kuid õnnelikena koju tagasi neli seiklejat.

 

Itaalia praktika 5. nädal 04.05.-10.05.2015

04.05.

Sitsiilias käidud ning pikk nädalavahetus seljataga algab uus nädal uue hooga. Esmaspäeva hommik tervitab meid juba varakult kõrge õhutemperatuuriga (nii üle 30 kraadi ;)). Stella ja Aleksei on võtnud endale vaba päeva ja ükskordki saavad nad magada meist kauem! Las siis naudivad. Meie aga sätime end kolmekesi peale tavapärast hommikusööki jälle töökoja poole teele. Maa on küll lühike, paari tõusu ja langusega, kuid oi, kuidas jalad valutavad ning iga samm on eelmisest järjest raskem. Sellegipoolest jõuame kenasti kohale ning igahommikune CIAO! kõlab kõigi suust juba nagu ühel õigel itaallasel ;)! Tööpäev venib ja päev tundub lõputu, oma osa on ka lämmataval kuumusel. Oleme siiski õnnelikud, et töötame sees ja see laseb end siiski inimesena tunda. Kuna töös on endiselt peaaegu 50 kirikupinki, siis saame Danveriga taaskord lihvida ja  Villi masinatel saagida uusi detaile.

07.05.

Järjekordne kuum päev on tulemas. Õhk on lämbe ja nädalavahetuse väsimus annab endiselt tunda. Veame end siiski hommikulauast püsti ning jalutame taaskord töökoja poole. Stella ja Aleksei on muidugi juba tööl. Hüüame kohale jõudes Buongiorno! ning asume tööle. Täna saame uksi lihvida. Uksed valmistatud MDF plaadist  (puit vist liiga kallis), kuid peale viimistlust (mis itaallaste eelistuse kohaselt on enamasti tumepruun peits) uksele peale vaadates ei ütleks seda iialgi. Ja kuna klient on kuningas, siis pole mingi probleem järgmiseks värvida kaunis intarsiatehnikas mustritega kummut üleni valgeks! Tehtud (mis siis, et raske südamega :(). Palavust aitab leevendada asjaolu, et Maurizio isa, Salvadore, on käinud jäätisekohvikus ja toonud meile maailma parimat jäätist. Teeme väikese pausi ja jätkame siis tööd. Õhtul jõuame taaskord kuskil poole 6 paiku koju, sööme kõhud täis ning seame sammud poodi. Õhtul võtame asja vabalt ning arutame üheskoos päevasündmusi.

06.05.

Täna tõotab tulla hea päev, kuna Doris on juba eelmisel õhtul pannkoogitaigna valmis teinud ning poisid saavad hommikul pannkooke mustikamoosiga (Danver, meie kõige suurem maiasmokk, ei näe probleemi moosile veel ka Nutellat lisada). Kõhud täis, hakkame jälle töökoja poole astuma, mis on suur katsumus, sest õues on täielik leitsak (üle 36 kraadi). Päev venib ja nädalavahetuse väsimus annab ikka veel tunda. Töökoja aknad on lahti, kuid õhk ei liigu, seega iga liigutus võtab otsaesise niiskeks. Sellegipoolest jagub meil tööd ning kuidagimoodi jõuab päev taaskord õhtusse.

07.05.

Taevas on pilves ja hommik tervitab meid tavapärasemast jahedama ilmaga. “Hea vaheldus sellele kuumusele” jõuame me ühtsele arvamusele, kuid päeva peale, tüüpilisele eestlasele kohaselt, muutume rahulolematuks ja ootame jälle päikest. Villi saab taaskord saagida, Danver veidi restaureerimistööd teha ja Doris käib Maurizioga keerdtreppi paigaldamas noore pere kodusse, mille olime eelnevalt töökojas valmistanud ja viimistlenud.

08.05.

Nädala viimane tööpäev.Oleme Villiga kahekesi, kuna Danver vigastas eelmisel päeval õnnetul kombel kätt. Õnneks ei midagi hullu. Stella ja ja Aleksei samuti tööl, seega Danver üksi kodus. Meil Villiga möödub päev töökojas masinatel tööd tehes. Kuna läks õnneks ja sel nädalal saabus lõpuks oodatud puitmaterjal, siis saime viimaks kirikupinkidele uusi detaile välja saagida. Päev möödub kiirelt ning suures tööhoos ei panegi tähele, kui kell saab juba pool 6. Räägime veel viimased jutud saabuva õhtusöögi kohta ning seamegi sammud kodu poole.

09.05.

Juba eelmisel õhtul panime plaani paika, et laupäev on rannapäev. Algne plaan Tropeasse rongiga sõita lendas vastu taevast, kui oodatud rong ei saabunudki. Kuna aga ilm oli ülemõistuse soe, siis väike jalutuskäik oma kohalikku randa, Nicotera Marinasse, tundus samaväärsena. Kuna otsetee randa oli meil juba selgeks saanud, siis ei võtnud see kaua aega (nii umbes 20 min.) ning tee peale jäänud kauplusest ARD võetud hea ja paremaga suundusimegi ranna poole.  Kuigi rannast võib leida kõike ja üks prügihunnik seisab kõrvuti teisega, siis sebisime endale siiski mõnusa koha ja viskasime varbad taeva poole. Stella muidugi käis jälle uusi kohti avastamas ja otsustas meiega mitte liituda. Danveril ja Alekseil läksid aga peagi kõhud tühjaks ning nii otsustati minna söögipoolist otsima. Leppisime kokku, et kohtume kodus. Meie Villiga jäime aga veel kaheks tunniks peesitama. Koju tagasiminek oli vaevaline, kuna päike oli teinud oma töö ja seda oli näha ka mitme tunni möödudes kodus, kui ärapõlenud nägudega tuli end bossi juurde perekondlikule õhtusöögile sättida, külakostiks Eestist toodud Vana Tallinn. Maurizio tervitas meid lahkelt oma koduuksel ning juhatas meid oma majja, ise oma tehtud töid uhkusega tutvustades. Nimelt võis näha seal lõputul hulgal kipskujukesi, puunikerdusi, liuguksi ja isegi sambaid -kõik tema kätetöö. Muidugi, nagu itaallastel kombeks, võis seinte peal näha pilte pereliikmetest ja neile tähtsatest sündmustest, samuti usutegelastest ja paavstist, kuna usk neile nii tähtis on. Lõpuks olimegi jõudud kõige ülemisele korrusele, kus asus köök ja katuseterrass. Vaade oli imeline. Kuna itaallaste õhtusöök ei koosne mitte kunagi ühest või kahest roast, siis saimegi algust teha suupistetega, milleks traditsiooniliselt pakutakse väikseid saiu, kuhu maitse järgi on lisatud õli, tomateid või vürtse. Maitsesime ka kohalikku Riccotat ja juustu. Pearoaks oli perenaine valmistanud maailma parima lasagne, mille järel pakuti ahjuvorste ja lihapalle toorsalatiga…ja ka see polnud kõik, sest viimaks toodi lauale itaallaste lemmik magustoit-TIRAMISU, mis meil kõigil lausa sulas suus.  Jutustasime pikalt erinevatel teemadel ja olime juba mõistnud, et meie kaks ülemust on ikka tegelikult väga erinevad inimesed, sest nii mõneski valdkonnas jagunesid arvamused kaheks. Ja oma seisukohti tuli tuliselt kaitsta! Ootamatult oligi kell juba palju. Ütlesime viisakalt head aega ja tänasime meeldiva õhtu eest ning liikusime kodu poole.  Lady`s Pubis esines Live bänd ning Doris käis ja tsekkis selle üle. Teised läksid magama.

10.05.

Eelmine õhtu möödus meile kolmele suurepäraselt. Itaallaste lahkus ja sõbralikkus on kirjeldamatu ning õhtusöögilt lahkusime positiivsete emotsioonidega.  Aleksei ja Stella jäid samuti oma õhtuga rahule. Nende ülemus viis neid lähedal asuvasse Joppolosse, kus nad said proovida mereandidega pastat ja maitsvat jäätist. Kuna nädal oli olnud pikk, sai väsimus meist kõigist võitu ning pühapäeval otsustasime võtta rahulikult ja lihtsalt puhata. Kuna pühapäev on turupäev, siis jõudis mõni meist ka sinna ning ülejäänd päev möödus lõõgastudes.

????

Itaalia praktika 6. nädal 11.05.-17.05.2015

11.05.

Villi, Dorise ja Danveri tööks oli uste lihvimine. Maurizio tõi meile lõunal ka espressot ning saiakesi. Aleksei ning Stella plaatisid vannituba ühes majas. Peale tööpäeva tulime koju, käisime poes ära ning istusime kodus.

12.05.

Teisipäeval Danver peitsis ning lakkis ukselenge püstolpihustiga ning Villi ja Doris jätkasid kirikupinkide tegemist. Seekord Maurizio tõi meile jäätist ning kohvi lõunal. Aleksei ning Stella jätkasid vannitoa plaatimist.

13.05.

Kolmapäeval Danver jätkas uste peitsimist ning lakkimist püstolpihustiga ning Villi ja Doris jätkasid kirikupinkidega. Tööpäeva lõpus loopisime nooltega märki ning tagusime veidi jalgpalli Maurizio ja Nicolaga. Aleksei ning Stella plaatisid endiselt vannituba.

14.05.

Neljapäeval jätkasime kirikupinkide valmistamisega ning Danver ka veidi viimistles uksi. Kahju, et me ei saanud kirikupinke täiesti valmis, kuid sellega oleks veel nädalaid läinud aega. Maurizio kutsus meid homme kella 10ks enda juurde, et anda meile suveniire, eks homme näeb mis me saame 🙂 Nii lõppeski meie viimane tööpäev Nicoteras 🙂

15.05.

Doris, Villi ja Danver läksid hommikul kella 10ks Maurizio juurde, kus pakuti meile kohvi ning saiakesi. Rääkisime, mis meile meeldis siin ja kas me kogemusi ka saime juurde. Maurizio tänas meid suure töö eest, mis me ära tegime. Ta oli meiega väga rahul ning ütles, et tema kodu on meie kodu, et ootab meid alati tagasi. Kella 11ks läksime Fransesca kontorisse, kus meid ootas Katya ning Ferdinando. Rääkisime oma elamustest ning andsime ülevaate oma siinviibimisest. Vastuvõttev organisatsioon kiitis meid, eestlasi, kui agarad ja ettevõtlikud me oleme. Saime kätte sertifikaadid, et oleme läbinud kogu programmi täisulatuses. Õhtul poisid suundusid traditsiooniliselt meie lemmik pitseeriasse pitsat sööma. Tüdrukud jäid koju.

16.05.

Ärkasime kella 7ks üles, kuna rong Tropeasse läks kell pool 9. Rongijaama suundusime mööda otseteed, mis on järsk metsatee, mis on kivine ja võssa kasvanud, aga läksime seda teed mööda aega kokku ca pool tundi. Tropeas tegime vajalikud ostud, ostsime suveniire ning traditsioonilisi jooke ja toiduaineid. Tagasi tulime kella kahese rongiga, tagasi minnes koju nägime Fransescat, kes võttis meid peale ning viis meid tagasi Nicoterasse. Õhtul puhkasime väsitavast päevast ning jäime magama.

17.05. Viimane päev Nicoteras.

SUUR KORISTAMISE PÄEV!

Poisid võtsid enda peale meie siinse eluaseme koristamise. Maja sai puhtamaks kui enne. Päev möödus kohvreid pakkides ja puhates. Õhtul suundusime kõik koos oma lemmikuks kujunenud pitseeriasse sööma.