Kutsekoolide suvepäevad 2014

29.-31. maini toimusid Tallinna Ehituskooli korraldamisel kutsekoolide suvepäevad. Seekord osales 13 kutsekooli: Narva KÕK, Ida-Virumaa KHK, Rakvere Ametikool, Võrumaa KHK, Räpina Aianduskool, Tartu KHK, Viljandi ÜKK, Haapsalu KHK, Kuressaare Ametikool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Kopli Ametikool jaTallinna Ehituskool.

Suvepäevad toimusid nagu ikka kolmel päeval ja sedakorda Paunküla Heaolukeskuses, kus noored olid majutatud osaliselt suurde majja ja osaliselt 4 kohalistesse kämpingutesse. Minu suurimaks rõõmuks oli näha, et õpilased kohanesid kiiresti ja suhtlesid omavahel vabalt. See oli ka mõnes mõttes integratsiooni ja sotsiaalsete oskuste arendamise laager, sest kui eesti noored ei saanud vene keelega hakkama või vene noored ei suutnud hästi eesti keeles suhelda võeti appi inglise keel ja kõik jutud said räägitud. See oli see selge märk, et keel pole takistuseks, kui noored tahavad omavahel suhelda.

Esimene päev. Suvepäevad algasid nagu ikka traditsioonilise viktoriiniga üldharivatel teemadel, kus küsimused olid nt “Millisel Eesti vallal on ainsana maismaapiir nii Läti kui Venemaaga?” või siis „Milline neist on Eesti kõige levinud puu?“ Parim võistkond: Räpina Aianduskooli võistkond. Õhtu teine võistlusala ja ühtlasi ka suvepäevade paraadala on alati olnud Playback. Sedakorda tuli igal koolil esitada loositud pala eesti filmimuusikast. Nii näiteks esitas Viljandi ÜKK Jaak Joala laulu „Slutšaina“ filmist Teisikud. See esitlus oli ka esimese koha vääriline. Esimese päeva õhtu lõpetas ansambel Põhja-Tallinn, millele järgnes disko.

Teine päev algas hommikul kell 08.30 hommikvõimlemisega. Peale seda hommikusöök ja siis kohe sportima. Teisel päeval toimusid Olümpiamängud viievõistluses 1. ala: Pimedam võrkpall, kus võistkondadel tuli mängida võrkpalli kaetud võrguga. Ala võidu võttis Tartu KHK. 2. ala: Maratonteatesuusatamine, kus võistlejatel tuli paarissõidus läbida rada nii kiiresti kui võimalik, võitja taaskord Tartu KHK. 3. ala: Teibaga hüpe, kus võistlejad pidi hüppama teibaga kaugusesse ja 4 osaleja pikkused liideti, võitjaks osutus Tallinna Ehituskool. 4. ala: Sumokaigas, mis oli ka ainuke individuaalala ja taaskord võitja Tartu KHK. 5. ala: Marjamets, kus võistkonnal tuli leida piiratud maa-alal, kinniseotud silmadega suuremaid ja väiksemaid palle 2 minuti jooksul. Võitjameeskond sedakorda Ida-Virumaa KHK. Enne suvepäevade lõkke süütamist toimus reklaamiklubi, kus loositud kutsekoolile esitati reklaamklipp. Õhtu lõppes taaskord diskoga.

Kolmas päev algas ikka hommikvõimlemisega, millele järgnes viimane ja seegi traditsiooniline ala – orienteerumine. Võistlejatel tuli läbida 6 punkti ja igas punktis lahendada ülesanne nt pusle kokkupanemine, vabavisked võrkpalliga, takistusrada, täpsusvisked märgi pihta jm. Taaskord oli kiirem Tartu KHK meeskond.

Sellega olid võistlused lõppenud ja võitjameeskond selgunud. Aasta 2014 kutsekoolide suvepäevade võitja üldarvestuses: Tartu KHK, 2. koht: Räpina Aianduskool, 3. koht: Viljandi Ühendatud Kutsekool.

Järgmise aasta Kutsekoolide suvepäevade korraldamise au on Räpina Aianduskoolil.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik koolid, kes olid kohale tulnud, andsid endast parima ja võistlesid igal alal vapralt. Siinkohal kinnitan, et kõik noored olid tublid ja meeskonnana kokkuhoidvad, kuid Ida-Virumaa õpilased jäid teistest natuke rohkem meelde, kui väga kokkuhoidev ja sõbralik võistkond ning nende esitusest kujunes välja ka selleaastaste suvepäevade kuumim lugu „Metsaloomad“.

Minu suurim tänu kuulub eraldi kõikide koolide juhendajatele, kes olid kolm päeva koos oma õpilastega, toetasid ja juhendasid neid. Noortele on see väga oluline, et neil on olemas sellised õpetajad, kes on nõus nendega koos olema ja neid toetama. See kõik annab ka noortele kindlustunde, et nad on valinud hea ja laheda kooli ning neid hinnatakse, isegi kui vahepeal ei lähe õppimine kõige paremini. Mina usun, et need noored, kes suvepäevadel osalesid on tulevikus teie koolide suurimad reklaamijad ja kindlasti ka aktiivsemad vilistlased, kes on alati nõus tulema koolile appi.
Ma tänan oma kooli direktorit Raivo Niidast, et ta usaldas mind ja oli mulle toeks kogu ürituse ettevalmistamisel.
Tänan teid kõiki südamest veelkord. Järgmiste kohtumisteni!

Tallinna Ehituskooli korraldusmeeskonna nimel

Kirsti Tammik
Huvijuht
Kutsekoolide Suvepäevade 2014 peakorraldaja

Kellus on jõud!

 Image

Leonardo da Vinci projektiga praktikal Ungaris

Ungari praktika 4. nädal 12.05.-18.05.2014

Esmaspäev 12. mai. Kätte oli jõudnud päev Transilvaaniasse minekuks. Öö oli mööda läinud unetult, enamus meist sai alles kella kahe paiku öösel magama, kuna kõigil olid juba mõtted Transilvaania juures. Peale paaritunnist und hakkas päev varakult Markuse, Villu, Maarjo ja Ville jaoks, kelle äratus oli kell 5 hommikul, kuna oli lepitud Arpadiga varem kokku, et nad saavad kell 6 Szentendre rongijaamas kokku, et ühiselt sõita Rongiga Budapesti . Kui oli jõutud Budapesti pidid nad veel metrooga edasi sõitma, millega nad said bussijaama. Peale veidikest aega ootamist bussijaamas, mindi parkimisplatsile, kust väljus 8.15 buss Huedeni linna. Parkimisplatsilt väljus see seetõttu, et see oli marsruutbuss, mis veab reisijaid Rumeenia ja Ungari vahet. Bussisõit kestis 7 tundi, mille jooksul tehti kolm peatust. Esimene peatus tehti Ungaris veidi enne Rumeenia piiri ühes tanklas, teine oli Rumeenia piiril, kus saadi raha ära vahetada ning kolmas peatus oli juba Rumeenia mägedes, kus käidi poes. Bussisõit möödus muusikaga, kellele magades, kellele niisama vaadates. Kella viieks jõuti Rumeeniasse Huedeni linna, kus mindi maha ning seejärel jalutati ühe kohaliku kiriku juurde. Kohaliku kiriku juurde tuli neile vastu Skanzeni vabaõhu muuseumi töötaja Miklosh, kes sõidutas neid majutusse. Majutuseks on kohalik hotell „Pensunia Armonia“. Andrease ja Sanderi päev hakkas mõni tund hiljem, kella kaheksase ärkamisega, sest nende reis Transilvaaniasse, kulges autoga koos kahe muuseumitöötajaga. Neile tuldi kell 11 majutusse järele, kust neid viidi vabaõhumuuseumisse, kus oodati umbes tund aega autot ja juhti, kelleks oli Skanzeni üks ülemustest. Muuseumist võeti peale tööriided ning mõningad tööriistad ning peale seda, umbes kella kaheteistkümnest, võidi alustada sõitu Rumeenia poole. Veel enne seda võeti Budapestis peale üks Skanzeni naistöötaja. Sõit autoga kestis kokku kaheksa tundi, mille jooksul tehti kaks peatust, üks Ungari tanklas ning teine Rumeenia mägedes. Rumeenia piiril tehti ainult peatus dokumentide kontrolliks ning automaksu tasumiseks. Autoga sõit möödus huvitavalt, kuna reisikaaslasteks olid väga huvitavad inimesed, kes olid giidi eest ning väga head humoristid. Transilvaaniasse jõuti kohale umbes kella veerand üks, kuigi oli planeeritud varem . Veidi hiljem jõuti sellepärast, kuna GPS veidi valetas ning sõideti õigest kohast veidi mõõda. Kui kõik olid hotelli kohale jõudnud, tutvuti esmalt hotelliga, kus jagati ära, kuhu tuppa keegi läheb. Hotell ise oli kõigile tõeliseks üllatuseks, sest varem oli räägitud päris kitsastest oludest. Saime kuue peale kaks kolmekohalist tuba, milles oli vannituba, kapid, telekas ning vaade ilusatele Transilvaania mägedele. Peale hotelliga tutvumist alustati hotelli restoranis ühise õhtusöögiga. Peale mõnusat ja kosutavat õhtusööki, tekkis mõnus uni ning mindi ära magama, kuna seljataga oli pikk reis ning hommikul oli juba vaja alustada tööga.

Teisipäev 13. mai. Päev algas kella seitsmese äratusega. Äratus oli raske kuna eelnevalt oli seljataga pikk reis ning hotelli tuba oli väga hubane, kuhu olekski terveks päevaks lösutama jäänud. Aga tuli ennast voodist üles ajada ning kella 7.30neks alla hommikusöögile minna. Peale hommiku sööki läksime oma tubadesse ning panime tööriided selga, seejärel läksime autodega töökohale. Objektiks oli üks suur vanem maja koos suure kõrvalhoonega, kus oli olnud laut ning küün. Objektile jõudes oli kell juba umbes kümme, üksteist töölist olid juba kohal, nemad alustasid maja maha võtmisega ning meie alustasime samaga kõrvalhoone kallal. Alustasime kivikatuse ära võtmisega, kiviplaadid pidid terveks jääma, kuna kõik lahti võetud korralikud osad lähevad muuseumisse. Tegime selleks rivi, et üksteisele kätte anda kive, et need turvaliselt toimetada katuselt maapinnale, kolm meist olid katusel, kaks redelil ning üks maas, kelle kaudu sai kivid maha. Katuse lammutamise ajal leidsime kivide alt linnupesa koos äsja koorunud linnupoegadega, me ei osanud pesaga peale hakata ning panime pesa koos poegadega küüni, jäädes lootma, et nende ema leiab neid ilusti ülesse. Kella 11 ajal läksime pooleteise kilomeetri kaugusele poodi, kust võtsime midagi söögiks ja joogiks, kuna oli väga palav ilm. Peale ühe katuse külje maha võtmist alutasime kivide ladumisega aluse peale ning nende pakkimist pakkekilesse. Tööpäev lõppes meil kell kuus. Markus, Ville ja Maarjo läksid esimese autoga ees ära hotelli, kuna töö oli tehtud ning Andreas, Villu ja Sander tahtsid lõpetada viimase kihi ladumisega. Kui kõik olid jõudnud hotelli alustati jälle õhtusöögiga, mis oli väga hea. Peale õhtusööki läksid kõik omi asju ajama, kes magama, kes telefoniga rääkima, kes lihtsalt juttu rääkima.

Kolmapäev 14. mai. Äratus oli jälle kella 7. Kella poole kaheksast läksime sööma. Hommikusöögiks oli omlett, juust, vorst, sink. Sõime ära ning läksime tööriideid selga panema ning asusime töökoha poole minema. Esimese töötunni ladusime eilseid katuse pealt võetud kive aluste peale ning peale seda asusime katuse teiselt küljelt kive maha võtma. Vahepeal sai jälle kohalikus poes käidud lõunat ostmas. Kui kivid oli maha võetud aitasid Maarjo ja Markus katus rood Arpadil eemaldada ning Andreas, Villu, Sander ja Ville aitasid koristada küüni laka ning eemaldasid veel ülejäänud katusekivid. Kell pool kuus lõppes tööpäev ning asusime jälle majutuse poole teele. Kuskil 20 minutit oli vaba aega, sest kell kuus oli jälle õhtusöögiaeg. Õhtusöögiks oli pilaff koos kanaga, osad võtsid veel magustoitu ning mõni võttis veel prae, sest kõht jäi veel tühjaks. Peale õhtusööki oli vaba aeg, kus kõik asusid tegelema oma asjadega.

Neljapäev 15. mai. Selle päeva kohta pole just väga palju kirjutada, kuna vihm rikkus enamus päevast ära. Aga päev algas kella seitsmese äratusega ning poole kaheksase hommikusöögiga, milleks oli viinerid, sinep, toorjuust saiaga. Ootasime majutuse ees ja lootsime, et vihm jääb üle, kuid seda ei juhtunud. Seejärel otsustasime minna autodesse ning alustada 20minutilist sõitu tööle. Tööle jõudes ootasime veel varjus umbes tunni vihma lakkamist. Kui vihm oli järele jäänud hakkasime katusekive jällegi aluste peale laduma. Olime saanud mõne tunnikese laduda, kui jälle hakkas sadama, seekord pidime ootama üle pooleteise tunni, kuni vihm lakkas. Seejärel saime oma katusekivid lõpetatud ning asuda muude tööde juurde – korrastasime veidi ümbrust ning hakkasime siis sarikaid majalt maha võtma. Tööpäev lõppes kell pool seitse ning kell kaheksa oli õhtusöök, milleks oli kartulipüree ning grillkanakoib, mõned tellisid veel omale magustoidu. Peale õhtusööki, nagu ikka, asusid kõik puhkama ja oma õhtut veetma.

Reede 16. mai. Äratus oli pool seitse, kui olime ärganud, võtsime oma hommikusöögid köögist kaasa, et seda tööjuures süüa, sest pidime juba kella seitsmest majutusest lahkuma, kuna Arpad oli eile õhtul Ungarisse tagasi lahkunud ja teised töötajad pidid juba esimestena objektil olema, pidime ka meie minema. Kui tööle oli jõutud ja hommikusöök söödud, alustasime küüni ja väikse kõrvalhoone lammutamist. Peale lammutamist pidime oma lammutusjäägid kokku korjama ning ühte hunnikusse panema. Peale tööde ära tegemist vaatasime, kuidas töömehed võtavad kandva konstruktsiooni talasid maha, samal ajal said Villu, Ville, Maarjo ja Markus juba Miklošiga majutusse sõita, Andreas ja Sander pidid veel veidikene ootama, et majutusse pääseda. Õhtu lõppes õhtusöögiga ning pärast seda läksid kõik laiali.

Laupäev 17. mai. Kätte jõudis päev, millal tagasi Ungarisse sõita. Äratus oli veidi enne üheksat ning kell üheksa õhtul oli alles väljasõit. Peale sööki otsustasid kõik puhata raskest töönädalast ning eesolevaks pikaks sõiduks valmistuda. Kella poole kuuest toimus õhtusöök ning peale õhtusööki kella seitsmest hakkasid Andreas, Villu, Sander ja Markus koos Miklošiga Huedeni linna sõitma, kuna kell kümme läks sealt buss, sama firmaga millega sai ka tuldud, buss ise oli aga palju mugavam ja uuem Volkswagen. Kui Mikloš oli esimesed poisid ära toonud sõitis ta tagasi majutusse, et sealt Ville ja Maarjo pealle võtta ning Huedeni linna ära tuua. Samal ajal läksid Andreas, Villu, Sander ja Markus linna uudistama. Uudistamise käigus käidi poes ning võeti ka ühest kohvikust kohvi, et teisi oodata. Poole kümnest jõudsid teised linna ning siis tuli oodata veel tunnike bussi. Algselt pidi buss tulema kümnest, aga hilines millegipärast umbes 20 minutit. Sõit möödus mõnusa muusikaga, kellele tukkudes, kellele niisama bussi aknast välja vaadates. Sõidu ajal tehti kolm peatust. Kella nelja paiku jõudsimegi Budapesti, kus tuli veel pool tundi oodata Arpadi, kes võttis lisaks oma autole ka takso, et kõik saaksid ilusasti Szentendresse majutusse. Andreas, Villu ja Sander läksid taksoga ning Maarjo, Ville ja Markus läksid Arpadi autoga. Tegime enne majutusse jõudmist Szentendre Lukoil bensukas peatuse, et seal omale midagi hamba alla osta. Peale seda jõudsime umbes poole kuue paiku majutusse. Peale asjade pakkimist läksid Maarjo, Ville, Markus ja Sander magama. Andreas ja Villu passisid veel mõnda aega üleval olla.

Pühapäev 18. mai. Pühapäeval otsustasime puhata ja veeta päeva kodus. Lõuna ajal otsustasid kõik minna poodi, kuna süüa polnud nädalaajalise eemaloleku tõttu. Peale poeskäiku sai kebabist läbi käidud. Pärast seda otsustasid jääda kõik majutusse ja niisama puhata ning lösutada.

 

Ungari 4. nädal 1

Ungari 4. nädal 4

Ungari 4. nädal 5

Ungari 4. nädal 6

Ungari 4. nädal 7

Ungari 4. nädal 9

Ungari 4. nädal 10

Ungari 4. nädal 12

Ungari 4. nädal 14

Ungari 4. nädal 15

Ungari 4. nädal 16

Ungari 4. nädal 17

Ungari 4. nädal 18

Ungari 4. nädal 19

Ungari 4. nädal 21