Peatus nr 1 ehk Ehituskooli messihundid alustasid hooaega

Meie selle õppeaasta esimene väljasõit tutvustamaks ehituskooli oli Virtsu Karjääripäevale Virtsu koolis.
Sõit Virtsu algas vara-vara hommikul, kui Tarmo võttis auto peale kõigepealt Lasnamäelt kaasreisija Reeda ja seejärel Sõpruse pst Kaido ning Kirsti. Viimasena pidime vabaduse pst Nurme peatusest kaasa haarama ka Tõnu. Kaks peatus enne õiget hõikas Kaido: „Tõnu seisab peatuses!“ Tarmo võttis kiiresti hoo maha, pöörasime ümber, aga … Uuesti peatusesse jõudes selgus, seal seisab „Tõnu sarnane Tõnu“ – kuid tegelikkuses võõras poiss, kelle me peaaegu oleksime autosse haaranud. Õnneks saime eksitusest kohe aru ja sõites edasi kokkulepitud kohta oli meie suureks rõõmuks ikka õige Tõnu ka olemas, kelle me siis rõõmsalt autosse võtsime.
See pisike naljaks vahejuhtum tekitas meil arutelu – kui räägitakse, et noored nagunii ei tea, mida nad õppida tahavad, siis võiksime neid aidata. Nende eest nii-öelda ise otsuse ära tehes ja Virtsust tagasi tulles võtta tee ääres seisvad noormehed ja neiud autosse, et siis kohe ehituskooli transportida ja nii lihtsal viisil kooli uusi õpilasi juurde saada.
Virtsu koolis õpib 63. õpilast ja seepärast olid nad karjääripäevale kutsunud ka naaberkoolide õpilased Nõva ja Lüganuse koolist. Karjäärpäeva ette valmistades paluti meilt lisaks reklaammaterjalide kaasatoomisele läbi viia ka töötuba, millega meie olime muidugi lahkesti nõus. Pakkusime sel korral õpilastele võimalust kaunistada puidust lillekesi, seda nii värvimise kui põletiga mustreid tehes. Uuendusena oli õpilastel võimalik puidust lill peale kaunistamist ka võtmehoidjaks meisterdada – ilukivikesed nööri otsa, võtmerõngas külge ja uhke ehituskooli kirjaga võtmehoidja oligi valmis. Selline nokitsemine pakkus huvi ka poistele – nemad küll suuremas osas värvimisega ennast ei vaevanud soovides pigem peale mustri põletamist lille ka korralikult ära lihvida.
Teine osa meie töötoast oli nn mööbli restaureerimine. Nimelt oli õpilastel võimalus võtta kaasa kodust vanad taburetid ja meie juures neile anda uus ning värske välimus. Kaunite värvide eest hoolitses meie õpetaja Heli, kes usaldas meile hinnalised värvipurgid kaasa. Kohapeal selgus aga, et Virtsu õpilased on otsustanud hoopis kooli söökla toole uuendada ja see päris lõbus. Kunstnikuhingega tulevane tisler Kaido oli nüüd tõelises hoos – lisaks ise ilu tegemisele jõudis ta ka tüdrukuid juhendada ning meie Reedale jäi vaid teipimine ja alusvärviga värvimine. Toolide teipimises ja pintseldamises ei olnud Reedale vastast. Tõnu omakorda tegeles puidust lillekeste meisterdajatega säilitades tõelist rahu ning püüdes aeg-ajalt poistega ka Jenga mängus mõõtu võtta. Mõnel korral see torn ikka kõrgus päris-päris pikaks. Kui meisterdamise järjekord väga pikaks venis, said ootajad lahendada õpetaja Laura valmistatud ehituskooli teemalisi ristsõnu, mis meeldis paljudele.
Meie Tarmoga hiilisime vahepeal mööda koridore ja vaatasime mida konkurentidel pakkuda on – peale selle, et nii hea ja vahva oli taaskord näha suuri sõpru Kehtnast, Saaremaalt ja Haapsalust, saime valmistada endale magusat suupistet Vana-Vigala õpilaste abil ning seebimulle puhuda THK abistaval toel.
Märkamatult oligi kell pool kolm saanud ja tundus, et andsime Virtsu rahvale palju uusi ideid ning nii mõnigi noormees seab loodetavasti suve lõpul sammud ehituskooli poole. Nagu meie õpilane Reet ütles, tundus talle justkui oleksime „Kodutunde“ tegijad – aitasime kooliperel töödega alustada ning loodetavasti on Virtsu kooli rahval motivatsiooni ise tulevikus edasi meisterdada ja oma kooli söökla toolid kõik kauniks ja värviliseks muuta.
Meie töökas tiim koosseisus kunstnikuhingega Kaido, pintslitädi Reet, lihtsalt Tõnu, Tarmo ja Kirsti tänavad kõiki kaasaaitajaid ning kohtumiseni juba järgmistes peatustes.

Kirsti
huvijuht