Merħba/Saħħa Malta! VI nädal

 

 

Esmaspäeval sai seltskondlikult mindud Future Focusesse tööle, kuhu me kõik ka jäime. Simo, Indrek ja Lauri tegelesid värvimisega ning meie, mööblikad, lõpetasime uksepiida värvist puhastamise, värvisime metalldetailid ning alustasime lakkimistöödega. Õhtul sai pandud punkt möödunud nädala blogile.

 

Teisipäeva saime kõik töölt vabaks, et minna koos avastama muuseume ja teha viimane paadisõit, kuid mina ja Kaspar ärkasime siiski hommikul varem üles ja läksime tööle, et kanda detailidele peale teine kiht lakki. Kõik kokku saime bussis, mis viis meid Zurrieq kust edasi läksime Blue Grottosse. Blue Grottos saime aga kurvastuse osaliseks – paadisõidud jäävad suure tuule tõttu ära. Võtsime siis suuna Ħaġar Qim templite poole, kus nägime ära kohaliku templite muuseumi ja loomulikult ka kahe templi varemed. Peale templite uurimist, viis buss meid  Sieggiewi. Kuna kõhud olid kõigil tühjad, tegime peatuse söögikohas, kus saime maitsta Malta stiilis ahjupastat. Toit oli väga hea ning peale sööki jäime omanikuga juttu rääkima. Olles teada saanud, mis eriala me Maltal õpime, hakkas ta rääkima oma restaureerimist vajavatest esemetest ning pakkus välja, et kui me peaksime tagasi Maltale tulema, siis võtaks temaga ühendust. Vestlus lõppes põsemuside ja heade tuleviku soovidega. Edasi võtsime suunaks lubjakivi päritolu muuseumi, mis kahjuks aga polnud see, mida sellest lootsime. Üheskoos seiklemine lõppes Vallettas, kus mööblikad suundusid koju ning teised läksid randa.

 

Kolmapäeval pidin Kaspari ja Kadrianniga väga varakult ärkama ning minema Mellieħasse Jhon’i ja Rosanne koju (villasse) ust korrastama. Töö seisnes aknaklaaside ja värvi eemaldamises, ukse korda tegemises ja värvimises. Töö oli kohutav ja meeldimisest oli asi kaugel, sest me leiame, et loll on see kes uhke mahagonist ukse tahab siniseks värvida. Töö lõpetasime kell kuus õhtul ja suundusime tagasi Safisse, kuhu jõudsime alles kella kaheksaks õhtul.

 

Indrek, Simo ja Lauri-Joel tegelesid fassaaditöödega Florianas. Peale tööd käisid nad korraks kodus ning läksid Vallettase natukeseks ajaks shoppama.

 

Neljapäeval olime kõik kuus Florianas Future Focuse peahoones tööl. Mina, Kaspar ja Kadriann tegelesime ustele ja akendele hingede kinnitamisega ning peale seda nägime terve päeva vaeva, et need ka ette saada.  Indrek, Simo ja Lauri tegid terve hoone peale värviparandus töid, mis jäi ka nende viimaseks tööks Maltal.

 

Peale pikale veninud tööpäeva läksime Birzebugga randa, et natuke vedeleda sooja päikese käes. Randa jõudes polnud aga sooja päikest enam pikalt ning seal olemine jäi üpris lühikeseks. Enne ära tulekut otsisime aga merekarpe ning ehitasime enda väikseid templivaremeid.

 

Reede hommikul läksin Kaspariga jälle Mellieħasse, et lõpetada seal poolelijäänud töö. Kadriannil lubasime koju jääda, sest esiteks poleks seal kolmekesi midagi teha olnud ning kodus oli vaja Simo sünnipäeva kook valmis teha. Peale tööd viis Jhon meid Florianasse, kus kohtusime teistega. Poole kolmest saime viimast korda kokku Rosannega, kes jagas meile väikese kingitusega ümbriku, kus oli sees ka kiitus meie tehtud töö eest ning soovitus teistele firmadele. Kohtumine lõppes pildistamistega ning ka meie poolsete kingitustega. Liikusime kõik koju, kus Kadriann pani valmis pidulaua ning meie käisime poes. Kui kõik oli valmis, läksin Kadrianni korrusele ning kinkisime Simole valmis tehtud koogi mida me loomulikult ka kohe sööma hakkasime.

 

Õhtul läksime kõik koos Tarxien’i piljardibaari, kus sai pikalt piljardit mängitud nii omavahel kui ka kohalikega.  Õhtu lõppedes liikusime tagasi koju ning tegime enne magama minekut viimase koogi söömise.

 

Laupäval magasime me kõik kauem, kui tavaliselt. Kõige varajasemad ärkajad Simo, Indrek ja Lauri-Joel läksid hommikul Vallettasse viimaseid sisseoste tegema, tõid asjad koju ning läksid Gozo saarele. Seal nad külastasid muuseume ja templivaremeid. Enne tagasi tulekut tegid nad jalutuskäigu Victorias ning külastasid sadamaküla Lmgarr’i.

 

Mina, Kaspar ja Kadriann läksime kella neljaks Vallettasse, tegime sisseoste ning kohtusime oma õpetaja Fransiga. Temaga koos külastasime Vallettas üht maailma suurimat katedraali ja peale seda läksime baari, kus rääkisime mõned tunnid juttu. See jäi meie viimaseks kohtumiseks selleks korraks. Õhtul vaatasime eurovisiooni ning hääletamise ajaks liitus meiega ka teine Indrek.

 

Eurovisiooni lõppedes läksid kõik peale minu ja Kaspari magama – meie läksime Safi ööelu nautima ja kohalike inimestega tutvuma.

 

Pühapäeval, kui teised veel magasid, käis Indrek lennujaamas uurimas transpordi ja pagasi andmeid. Enne koju tulekut, käis veel ka pildistamas. Peale hommikusööki ja Indreku naasmist hakkasime koristama ja asju pakkima. Hiljem läksin Indreku ja Simoga Tarxieni baari piljardit mängima, teised jäid koju.

 

Esmaspäeval sai varahommikul üles ärgatud ning nii nagu oli kokku lepitud, olime kõik oma pagasitega pool kuus hommikul maja ees ja ootasime autot. Meie suureks üllatuseks polnud aga autojuhti kuskil näha. Indrek helistas Rosannele ja Jhonile, kuid kumbki neist ei vastanud. Hakkasime jalutama bussijaama kuniks tuli idee helistada Tõnule. Tänu tema abile saime lõpuks omale järgi transpordi (autojuht arvas, et me tahame lahkuda 29ndal). Reis Eesti poole hakkas pihta. Olles jõudnud Hollandisse, uurisime kas võime minna lennujaamast välja.  Saime jaatava vastuse, panime oma käsipagasid kappidesse ja lahkusime lennujaamast. Meie plaan Amsterdami minna aga jäi ära, sest rongipiletid tundusid natuke kallid olevat. Jalutasime paar tundi lennujaama ümbruses ja lennujaamas ringi ning otsustasime tagasi turvatsooni minna. Meie õnnetuseks tuli välja, et sisse minna ei saa enne kui pole pileteid. Ootasime siis mõned tunnid ning lõpuks saime õnnelikult, kuid tõsiselt naerdes Estonian Airi väravasse. Ülejäänud reis läks rahulikult ning ka pagasitega ei tekkinud probleeme.

 

 

 

Tervitustega, Indrek Sullakatko

 

Advertisements

Ciao! – siin ka Itaalia II nädal

Esimene täispikkuses töönädal  on möödunud. Nüüdseks oleme kohanenud nii töökohtadega kui ka Nicoteraga.  Itaalia keelest arusaamisega tuleb veel vaeva näha, kuid edusammud on tehtud. Vähemalt mina olen plaatimisega saanud numbrid kui ka lihtsamad töökäsklused selgeks. Inglise keelest ehitusel kui ka mööblikate töökojas kasu ei ole. Puit- ja kiviehitiste restauraatorid saavad hommikul kogunemiskohas kokku ja siis sõidutatakse kõik eraldi objektidele.  Mööblirestauraatorid sammuvad hommikul oma töökotta. Jalgadele oleme üldiselt valu andnud ja kodulinnale igatpidi tiiru peale teinud. Inimesed on väga sõbralikud ja rõõmasmeelsed. Isegi võõrad sõidavad autodega tuututades ja lehvitades mööda ja tervitavad.

 Esmaspäev 07.05

Matisel möödus päev plaatimissegu tehes ja põrandaplaate kätte andes. Plaate paigaldati rõdudele. Jaanus oli oma objektil  abiks siseruumide plaatimisel. Meelis see eest valmistas krohvisegu, koristas tööplatsi ja aitas tellinguid vedada.   Mööblirestauraatorite grupist tegeles Gert päeva alguses puidust liugukse parandamisega . Silver ja Sigrid värvisid ja lihvisid. Hiljem sõitsid nad kõik koos linnast väljapoole ühe kliendi juurde, kus restaureerimist vajasid puidust ukse portaalid .

Teisipäev 08.05

Ehitiste restauraatorid jätkasid kõik samal lainel nagu esmaspäeval – plaatimine, krohvimine, segu tegemine. Matise töökaaslane Pino usaldas talle ka plaatide lõikamise ja mõõtmise. Gert käis väljasõidul ja paigaldas puidust uksi. Silver ja Sigrid jäid töökotta ablisteks.

Kolmapäev 09.05

Plaatimist jätkub Jaanusel ja Matisel terveks nädalaks. Samad ülesanded mis eelnevatel päevadel – segu tegemine, vuukide puhastamine, plaatide lõikamine. Meelis endiselt aitab krohvimistöödel. Pino ja Matise rutiinsele plaatimise vahepeal käis üks vanatädi ja tõi kandikul värsket ja külma virsikumahla. See oli hea üllatus ja kulus palaval päeval ära. Gert ja Sigrid sõitsid uhkesse kliendi majja, kus  paigaldasid põranda ja trepiliiste. Kohal olles leidis Sigrid isegi aega õpetada peretütrele inglise keelt. Silver jäi seekord töökotta  ja tegeles diivani viimistelmise ja parandamisega.

Neljapäev 10.05

Ehitiste grupist said ühele objektile Meelis ja Matis. Aitasid koristada ja ära vedada hulganisti tekkinud ehitusprahti. Plaatimisel lõikasid kordamööda parajaid juppe ja aeg lendas töömeestega vesteldes ja naljatades. Jaanus puhastas krohvitud seina, mida jätkus terveks päevaks. Natuke tegi käele liiga.  Mööblirestauraatorid tegelesid vana õmblusmasina ga. Eemaldasid vana spooni ja asendasid selle uuega.

Reede 11.05

Eelneval päeval jõudsalt läinud plaatimine Meelise ja Matise objektil sai valusa tagasilöögi. Viisteist ruutmeetrit suure veranda plaate tuli üles võtta ja puhastada, sest vuugid jooksid väga viltu. Imelik , et keegi seda varem ei märganud. Pool päeva sai plaate puhastatud, kuid tööpäeva lõpuks olid samad plaadid maas tagasi nii nagu peab.  Jaanus kirjeldas reedest päeva sõnaga passimine. Oli seltsiks töömeestele ja aitas niisama. Mööblirestauraatorid nokitsesid ühe ukse kallal.

Nädalavahetus 12.05 – 13.05

Kui eelmine nädalavahetus möödus Nicoteras ringi jalutades, siis seekord veetsime oma vaba aja poole tunnise rongisõidu kagusel olevas Tropeas. Laupäeval jõudsime linna vingemates kohtades ära käia. Suurepärased panoraamvaated mägedest, merest ja linnast endast.  Laupäeval ei osanud keegi ujumisriideid kaasa võtta ja seega naasesime sinna pühapäeval. Veetsime pool päeva ujudes, päevitades ja merre ulatuvatel kaljudel ronides. Soe ilm, rannaliiv, vesi, Tropea vanalinn, – kirjeldamatu päev selle kirju kuupealise grupiga.

Gert

Restauraatorite praktika Itaalias

Kolmanda nädala kokkuvõte

Koostas Jaanus Talja K13

Esmaspäeval suutsin oma jala välja väänata ning tööl ei käinud. Teised käisid ilusti tööl. Matise põhiliseks  päeva tööks oli 30 pakki 20kg raskuseid plaadipakke hoovist 4le korrusele vedada. Vahepeal tegi ka segu, aitas plaate paigaldada ning neid lõigata. Meelis aitas paigaldada marmorist aknalaudu. Enne seda loomulikult valmistas ta vastava segu. Mööblirestauraatorid oli terve päeva töökojas ning paigaldaid kappidele uksi ette.

Eelmisel päeval oli Gert oma varba ujudes vastu kivi ära löönud nii, et see oli paistes. Peale tööd käis ta koos Mauricioga teises linnas haiglas, et see üle vaadata. Röntgenilt selgus, et varvas on katki. Gert ei lasknud kipsi panna. See fikseeriti ära nii, et ta saaks ringi liikuda ja tööl käia.

Teisipäevaks oli minu jalg korras ning sain tööle minna. Enam ma ei tee tööd Nicoteras, vaid Ioppolos. See on umbes 10km põhjapool. Tööpäeva sisuks oli välisseintes olevate avade täitmine ja tasandamine. Sain ka ise käe külge pandud rasketes kohtades, kuhu minu töökaaslase käsi ei mahtunud. Kõige raskem oli ahjust tuleva korstna ümbruse tasandamine, sest seal oli palju nikerdamist, mida mina sain teha. Matise tööpäev oli täpselt sama mis eelmiselgi. Ka täna paigaldas Meelis aknalaudu. Mööblirestauraatorid olid nii töökojas kui sõitsid ringi, et erinevatel objektidel igasuguseid neile vastavaid töid teha. Gert oli terve tänase päeva kodus, sest jalg ei lubanud tal eriti liikuda.

Kolmapäev ei erinenud eriti palju teisipäevast. Täna lisandus veel puudu olevate plaatide paigaldamine ühes vannitoas. Puudusid just kõige raskema lõikega plaadid. Töökaaslane suutis ühte plaati mitu korda valesti lõigata, sest ta tegi plaadile liiga palju jooni nig kui hakkas lõikama siis ei teadnud milline neist joontest õiged millised valed. Otsustasin asja ise käsile võtta. Mõeldud tehtud. Tegin vajalikud jooned plaadile ning lõikasin vajaliku tüki välja. Plaat läks paika nagu valatud. Plaadid paigas hakkasin vuukima, samal ajal hakkas töökaaslane aknaraami vajalikku mõõtu tasandama, et sinna lähipäevil aknaid paigaldada. Matis jätkas oma tööga. Täna ta ei pidanud plaate tassima kuna kõik plaadipakid olid üleval. Meelis üksi koristas umbes 60 m2 tööpinda, et järgmisel päeval saaks seal põrandad äea tasnadada. Mööblirestauraatorid taaskord olid töökojas. Ka tänase päeva oli Gert kodus veetund.

Neljapäeva esimene pool oli suhtelielt igav ning venis. Selline tunne oli nagu kell oleks seisma jäänud. Enamuse ajast vaatasin kuidas töökaaslane tööd teeb. Vahepeal sain teha segu ja vajalikke asju tuua ning kätte anda. Päeva teises pooles läks akende paigaldamiseks (akna mõõdud 18cm x18cm x8cm). Siin sain ka ise taaskord aidata. Minu tööks oli esmalt akende kätte andmine, siis riristide paigaldamine ning jälgimine seestpoolt, et kõik oleks ikka tasane ja et segu ei satuks aknale. Nii möödus aeg suhteliselt kiiresti. Kui aknad said paika hakkas töökaaslane tegema viimast lihvi. Päeva lõpus toodi kuskil 20 kotti plaatimissegu, et lähipäevil saaks plaatimisega alustada. Matise tööpäev sama mis eelimsel. Meelis täna siis tasandas enda koristatud põrandad ilusaks siledaks, et järgmised saaksid seal teisi töid teha. Mööblirestauraatorid taaskord paigaldasid kappidele uksi. Täna ajas isegi Gert ennast tööle. Sealt taheti teda koju saata, aga Gert ütles, et ta läheb kodus passimisest lolliks. Siis lubati tal tööle jääda. Gert tegi ustele iluliiste, kasutades selleks lintsaagi.

Reedene päev oli kõige igavam, kuna suurema osa ajast ma lihtsalt seisin ja vaatasin kuidas töökaaslane tööd teeb. Alguses tegi ta eelmisel päeval paigaldatud akende ümbruse ilusaks (tasandas ja krohvis). Päeva teine pool oli esimesest veel jubedam aja venitamine. Teha oli paar kindlat asja. Selle asemel et ära teha ja hakata ettevalmistusi tegema uueks nädalaks, käis täielik kummi venitamine. Töökaaslane üritas mulle pool tundi selgeks teha et lakke tõmmatud kahe diagonaali ristumis koht pole täpselt toa keskel, kuna lagi on väikese nurga all. Mina aga väitsin vastupidist ning üritasin käte, jalgade, sõnade ja muude võimalike vahenditega selgeks teha et see on täpselt keskel, kuna seintel olid märgitud nende keskkohad ning neid vaadates kõik klappis ideaalselt. Päeva lõpus tuli meie juurde veel kaks meest, kellega koos sai kuskil 60-70 pakki põrandaplaate hoovist viimasele korrusele tõstetud. Kui see sai tehtud, siis panime tõstuk/kraana kokku koos tellingutega. Kui need olid auto peale tõstetud sai ka tööpäev ning ühtlasi ka järjekordne töönädal läbi. Matisel taaskord üksluine tööpäev. Segu tegemine, plaatide lõikamine ning ka vahel paigaldamine. Täna valmistas Meelis lubjasegu, tõi selle käruga ette, et ise ja ta töökaaslased saaksid seinu ilusaks siledaks krohvida. Mööblirestauraatorid olid töökojas, jälle. Gert käis Vibo Valentinas ja Catarzanos tööl.

Laupäeva hommikul läksime kõik peale Gerdi Reggio Calabriasse. Minek oli kuskil kella 8.15 paikku. Kõigepealt sõitsime Rosarnosse, et seal suurema rongi peale istuda. Kokku kestis sõit umbes 1h 20min. Linn oli küll suur, kuid seal eriti midagi teha ega vaadata polnud. Enamus kohad olid kinni. Käisime Parco Casertal, kus antud hetkel toimus mingi üritus. Vaatasime ka Castello Aragoneset, mida parajasti tehti korda. Isegi kõik kirikud olid kinni. Jalutasime ka mööda mere äärt. Lõuna ajal käisime ühes rannal asuvas restoranis söömas. Kõik tellisime endale väikese pizza. Tuli välja et nende väike on meie suur (läbimõõduga umbes 30cm). Kuidagi suutsime oma pizzad ära süüa. Kõhud täis jalutasime veel natukene linnas. Tagasi hakkasime tulema kuskil kella 15 paikku. Koju jõudes olime kõik väsinud. Õhtul oli minul, Matisel ja Gerdil jaksu, et minna ühte väikesesse baari ning vaadata Meistritr Liiga finaalmängu, kus kohtusid Londoni Chelsea ja Müncheni Bayern. Arvasime, et baar on suhteliselt täis, aga võta näpust. Kui mäng algas olime meie ainsad. Natukese aja pärast tulid ka mõned kohalikud. Mäng ise oli põnev. Pinget jagus terveks 120ks minutiks plus veel penaltiseeriaks. Võitjana väljus Londoni klubi.

Pühapäevase päeva veetsime kodus v.a Silver ja Gert, kes käisid jalgsi teises lähedal asuvas linnas ning metsas, mis oli täis ukrainlasi, poolakaid ja rumeenlasi. Ülejäänud koristasid samal ajal korterit nagu meil tavaks saanud.

Merħba Malta! V nädal

Esmaspäeval sai järjekordselt varakult üles ärgatud ja tööle mindud. Mina, Indrek ja Kadriann suundusime läbi Valletta Birkirkarasse, kus meid ootas jätkuv töö akende luukide kallal. Sel ajal, kui mina kõõlusin aknaraame puhastades ja värvides, tegelesid Indrek ja Kadriann maapinnal liistude valmistamisega, värvimisega, lihvimise ja pahteldamisega. Hiljem ma liitusin nendega. Peale lõunat tuli kohale meie õpetaja Frans, kes kiitis meid meie tehtud töö eest ning lubas koju minna, sest vaadata kuidas värv kuivab, pole mõtet. Bussijaamas tuli meil aga idee hüpata buss 43 peale ning sõita sellega lõpuni ja suunduda tagasi Vallettasse. Teepeal nägime huvitava ehitusega majasid ning vaadet künklikule Maltale.

Indrek, Simo ja Lauri-Joel pidid hakkama tööd tegema Florianas aga kuna Stephen unustas ruumide võtmed maha, viidi nad Hal Lija’sse. Seal nad tegelesid viimaste vuukide täitmisega.

Teisipäeval suundusin Kadrianni ja Indrekuga taaskord Birkirkarasse, kus ootasid meid ees viimased detailid, mis vajasid luukide külge kinnitamist ning värvimised, mis vajasid tegemist. Kella poole üheteistkümne paiku tuli Frans ning tegi teatavaks uudise – me saime võimaluse teha tööd Gozol, ööbides sealses villas. Olime koheselt kõik nõus, teadmata kuidas miskit toimuma hakkab. Pakkisime asjad Birkirkaras ning läksime edasi Florianasse Future Focuse peahoonesse. Samal ajal, kui Kadriann tegi viimast lihvi ustel, eemaldasin mina koos Indrekuga vetsus aknalt värvi. Peale värvi eemaldamist ühines meiega Kadriann ning värvisime koostööd tehes selle akna punaseks. Tööpäeva lõpus läksime Vallettasse ja uurisime bussid, millega Mellieħa Bellview’sse saada. Olles teada saanud kõik vajaliku, suundusime koju asju pakkima.

Indrek, Simo ja Lauri-Joel nautisid oma vaba päeva pikalt magamisega. Indrek ja Simo käisid peale lõunasööki Blue Grottos ja Hagar Qim’is uurimas paadirendi ja muuseumite hindasid. Peale hindade teadasaamist liikusid nad Vallettasse, kus said kokku Lauri-Joeliga. Ühiselt käisid nad Birzebugga’s kus lootsid ujuma minna, kuid ilm polnud ujumiseks vastav. Peale rannas käiku läksid nad Għar Dalam’ase koopas. Koopa külastusega nende seiklus lõppes ja liikusid koju.

Kolmapäeval sai ärgatud kell viis hommikul ning uniselt suundusime Valletta poole. Seal vahetasime bussi, mis sõitis Mellieħasse. Olles kella kaheksaks sihtkohta jõudnud, helistasime Jhon’ile, kes meile kolmele autoga järgi tuli. Algas sõit sadamasse. Sadamas ei pidanud me õnneks kaua ootama. Pool tundi hiljem jõudsime Gozole, kus võtsime suunaks Marsalforni. Ei läinud kaua aega kuni jõudsime villasse, kus kõigil oli imestus suur – uhke kivist seinadega ja seinamaalingutega mitmekorruseline maja mida kaunistas puit ja metall. Ruumid olid avarad ning ninna jäi meeldiv männipuidu aroom. Peale majaga tutvumist, näitas Jhon meile töö kätte ning asusime basseini kõrval tööle. Tööd oli palju – värv maha, pinnad korda, värv peale ja uued sääsevõrgud. Kiire tempoga sai tööd tehtud kuni lõunapausini, mille veetsime grillides ja ujudes. Kui kõhud said täis ja ujumised ujutud, jätkasime tööga, mis kestis peaaegu kella kaheksani õhtul välja. Peale tööd viis Jhon meid peenesse Qbajjari restorani, kus toitu oodates sai imetletud tormist merd.

Indrek ja Simo lõpetasid Hal Lijas sokli värvimisega ning Lauri piikis seina ühe renni, et paigaldada aknalaud. Lõuna paiku liikusid nad Stepheni kooli ja vaatasid, kuidas seal töö käib.

Neljapäeva hommikul alustasime poolelijäänud tööga, mille lõpetasime poole neljaks päeval. Peale seda sai võetud suunaks sadam, kuhu läksime läbi Xagħa. Sadamas meil seekord nii hästi ei läinud nagu tulles, sest olime teised kes jäid praamist maha. Kuna me olime kõik väga väsinud, siis järgmist praami ootasime autos magades. Ka praamisõit möödus pooluinakul olekus. Sadamas pani Jhon meid bussipeale, mis viis meid Vallettasse ning sealt liikusime edasi koju, kuhu jõudsime kella veerand kaheksaks.

Simo ja Lauri-Joel tegelesid Future Focuse hoones soonte mördiga täitmisega. Peale seda tööd läksid nad peahoonesse, kus eemaldasid fassaadilt värvi ja taastasid karniisi. Indrek oli seljavaludega kodus.

REEDE

Reedel saime meie, mööblirestauraatorid kauem magada ning pidime alles kella kümneks Birkirkaras olema. Seal istusime umbes pool tundi ja ajasime Fransiga juttu. Peale jutuajamist panime aknaluugid ette ja suundusime Florianasse uksepiita puhastama. Töö lõppedes läksime Vallettasse shoppama ja koju.

Kuna Indrek jäi ka seekord seljavaludega koju, siis Lauri-Joel ja Simo tegid kahekesi Florianas fassaadi puhastamist ja värvimist.

Õhtul, kui üld restauraatorid koju jäid, käisid mööblikad Zurrieqs ja Safis jalutamas.

LAUPÄEV

Kuna Indrek, Simo ja Lauri-Joel said teisipäeval puhata, pidid nad ka seekord tööl olema. Nende töö seisnes värvimises. Õhtul käisid Simo ja Indrek jalutamas, teised tegelesid kodus õppimisega, koristamisega ja puhkamisega.

PÜHAPÄEV

Pühapäeva päeval sai ühiselt mindud Birzebugga ja Qawrasse, kus jalutasime majade vahel, shoppasime ja maitsesime ära Malta rahvustoidu feneki. Meie pettumuseks polnud see jäneseroog aga hinnale vastav. Peale kõhutäit käisime veel Golden Bay rannas jalutamas ning sellega meie päev lõppes.

Tervitustega, Kaspar Haimre

Malta IV nädal

Nädalad mööduvad järjest kiiremini ja ka ilmad lähevad iga päevaga vaikselt soojemaks. Viimati sadas palju aega tagasi. Avastamisuudishimu on vaikselt kuhugi kaduma hakanud, oma osa selles on ka kindlasti tööl koostöös palavate ilmadega mis ikka väsitab korralikult. Meie ööbimiskohta on vahepeal tulnud ja läinud uusi huvitavaid inimesi, alustades soomlastest lõpetades liibanonlasega.

Sellel nädalal tegelesid mööblirestauraatorid enamjaolt ikka avatäidete värvist puhastamise, parandamise, kruntimise ja värvimisega. Meie ,siin maal küll ainult kiviehitiste restaureerijad, oleme tegelenud sellel nädalal fassaadimüüritise vuukide puhastuse ja nende täitmisega parema „hingavama“ mördiga. Vuugivahed on varem täidetud tsementmördiga, mis on küll tugev ja vastupidav, kuid ei lase seinast niiskust välja, mistõttu hakkab niiskus väljapääsu otsima läbi kivide lagundades kive. Näiteid on meie töökoha ümber palju.

Esmaspäev 07.05

Täna jäin mina Floriana objektile, Lauri-Joel ja Indrek läksid Ħal Lija’sse, kus meie Indrekuga laupäeval töötasime. Floriana hoones seisnes töö selles, et tuli puhastada põranda servadesse tehtud kraavikesed. Neid oli vaja selleks, et niiskus seinast kuskilt välja tuleks. Põrand on plaaditud ja niiskus ei pääse seinast kuigi hästi välja, ning seetõttu on seinte alumised osad märjad. Pärastlõunal saabus õpetaja Stephen koos Lauri-Joeli ja Indrekuga. Nemad tegelesid viimaste fassaadivuukide puhastamisega mida nad maast ulatasid. Peale seda käisid nad Stepheni kooli vaatamas kuidas seal õpetamine ja koolitöö käib. Koolis on 9 instituuti millest Building & Construction Engineering on Stepheni eriala. Kooli koduleht on www.mcast.edu.mt Töö lõppedes jalutasime Valletta bussijaama ja ootasime mööblirestauraatoreid Indrekut, Kasparit ja Kadrianni. Nemad tegelesid päeval akende värvist puhastamise, tappimise, pahteldamise ja kruntimisega Birkirkaras. Otsustasime minna automuuseumi. Küsisime infot ja juhatati meid 31 bussile. Sellega saime sõita ligi poolteist tundi. Jõudsime Bugibbasse. Küsisime veel natuke infot muuseumi asukoha kohta. Muuseumi jõudes oli meil tund aega ringi vaadata. Pileti hinnast saime 70 senti alla ja see pileti ost tasus ennast ära. Vaadata oli väga palju. Lisaks umbes 85le klassikalisele autole leidus muuseumist veel vanu mootorattaid, jalgrattaid, audio ja videotehnikat, mängukonsoole 60ndatest jne… Muuseumi koduleht: www.classiccarsmalta.com Muuseumis käidud, läksime tagasi bussile, millega saime lennujaama ja ümberistumisega koju tagasi. Kuna Kadriann meiega muuseumi kaasa tulla ei soovinud, siis tegi tema kodus maitsvaid pitsasi. Tuba oli ka ilusti korda tehtud.

Teisipäev 08.05

Teisipäev, nagu iga teine teisipäev, oli ehitiste restauraatoritel vaba. Teised läksid varakult tööle, meil oli pikem uni. Lõuna paiku otsustasime Indrekuga minna Ħal Luga linna uudistama. Lauri jäi koju. Tema sai uue toanaabri, kes tuli Hollandist kuueks kuuks. Ħal Luqast sattusime tööstustsooni ja seal ekslesime pikalt, kuni leidsime tuttava tee golfiväljaku juures. Pärast saime bussile ja koju. Mööblirestauraatorid lihvisid, pahteldasid ja kruntisid ka täna aknaid. Õhtu poole läksime Indrekute ja Kaspariga piljardit ja snookerit mängima. Õhtu oli huvitav ja hilisõhtul jõudsime tagasi.

 

Kolmapäev 09.05

Kolmapäeval juhtus Stephenil õnnetus, unustas võtmed autosse ja ootasime varuvõtmeid mõnda aega. Siis sõitsime Ħal Lija’sse tööle kus laupäevalgi olime. Seal puhastasin mina vuugivahesi tsemendist ja Indrek ning Lauri-Joel hakkasid lubimördiga täitma vuuke. Kella 3 paiku liikusime tagasi Florianasse, panime allkirjad ära, et oleme ikka tööl käinud. Indrek, Kaspar ja Kadriann tegid liiste akendele ja värvisid. Pärast õhtu poole veel 4kesi: mina, Indrekud ja Kaspar piljardit baari mängima.

Neljapäev 10.05

Neljapäeval läksin koos Lauri-Joeliga Ħal Lija’sse. Indrek jäi Floriana Future Focus hoonesse põrandaga tegelema, kus tal tuli katta seina põrandast allapoole jääv osa hüdroisolatsiooni mastiksiga, et niiskus põrandast seina ei läheks. Meie puhastasime hommikupoole vuuke ja päeval täisime mördiga. Lõunal läks ilm ära vägagi palavaks. Kella 3 paiku lõppes töö ja saime teise poole grupiga bussis kokku, poest läbi, söök kaasa ja koju. Mööblirestaureerijate grupi pool tegeles akende värvimisega ja metall osadelt värvi eemaldamisega. Täna kusagile rännakule ei läinud, kuna kõik olid nii väsinud välja arvatud Kadriann, kes käis koos korterikaaslastega Blue Grottos. Lauri-Joeli hollandlasest toakaaslane kolis ka meie korterist ära ja taaskord jäi korrus eestlaste päralt.

Reede 11.05

Täna tuli meil varem ärgata ja tööle minna, kuna töökohta oli pikk tee ja vaja 2 bussiga sõita. Mina Indrek ja Lauri-Joel olime Ħal Lijas ja jätkasime fassaaditöödega. Kraapisime sokliosalt värvi maha ja täitsime vuuguvahesi mördiga. Mööblirestauraatorid jätkasid ka täna akende värvimisega ja liistude tegemisega. Peale tööd olid kõik väsinud ja õhtul peale poe kusagile ei läinud.

Laupäev 12.05

Hommikul saime Florianas kokku Stepheniga. Seejärel sõitsime Ħal Lija’sse. Täna jätkasime vuugivahede täitmisega ja saime 2/3 seinast valmis. Vuugivahesi tuleb väga täpselt täita, et ei määriks liialt kivi ja tulemus jääks silmale ilus. Nagu õpetaja ütles siis fassaad on restauraatori töö nägu, seda näevad kõik kes mööda käivad. Tööpäev kestis kella üheni, peale mida jõudsime koju. Vahepeal oli Kadriann jõudnud ära käia Qormis ja Birkirkaras koos toanaabritega. Indrek ja Kaspar käisid Vallettas. Kodus natuke puhkasime ja tegime süüa. Õhtu poole otsustasime koos grupiga minna St.Juliani ööelu uudistama. Vahepeatus Vallettas, kus oli FC Valletta pidustused. Lasti muusikat ja inimesed olid väga rõõmsas tujus. Edasi liikusime bussiga St.Juliani, või siis teise nimega Sliema linna, mis on Malta suurim linn. Käisime baaridest klubidesse ja klubidest McDonaldsisse, kui hamba alla oli vaja miskit panna. Indrek ja Lauri-Joel jäid veel edasi seiklema, kui ülejäänud grupp otsustas kodu poole liikuma asuda. Peale südaööd, kui bussid juba liikusid teise graafiku alusel, sai takso võetud ja sellega koju.

Pühapäev 13.05

Hommikul kell pool 7 otsustas K-23 Indrek minna päikesetõusu pildistama. Kõndis ta maha ligikaudu 25 km. Lõuna paiku oli kogu grupp üleval ja valmis sõitma randa. Kella 3 paiku jõudsime Birzebugga linna Pretty Bay randa, kus oli palju päevitajaid ja ujujaid. Ilm oli mõnusalt palav ja päike võttis. Kõik said päevitada ja ujuda. Paar tundi rannas veedetud, hakkasime tagasi sõitma kodu poole. Kõik me olime üsna väsinud ja Lauri-Joel ning Kadriann läksid otse koju. Meie 4kesi läksime piljardibaarist läbi, kuna see jäi ilusti kodutee peale. Aga päike oli meid piisavalt väsitanud ja kaua me ei viitsinud seal ka olla. Õhtul kodus tegime ühise õhtusöögi ja rääkisime huvitavat juttu.

Simo Siniroht – K23