Reedene päev näitusel

Reedene päev oli meie restaureerijate Liisel Tann´i  ja Ricardo Kuurmaa päralt. Liiseli osavad käed sõlmisid toolivedrusid ning Ricardo hakkas ellu äratama  puupakku, millest ta osavad käed pidid voolima suure kulbi. Või lusika? Väärt meistreid meile ikka jätkub!

Teises galerii otsas oli näha kolme eelmise päeva töö tulemus – üks plaatimistöö ja kaks viimistlustööd meie võidupoiste Jaanus Oolo ja Jan Taaniel Kozlovi kätetööna.

Kevadine korvpallitervitus kõigile!

Rõõm teatada, et meie kooli töötajate korvpallivõistkond saavutas eile, Tartu Kutsehariduskeskuses kutsekate kevadturniiril töötajatele, neljanda koha ja jäime sealjuures ka enamvähem terveks.

Reglemendis oli kirjas, et võistkonnas peab olema neli meest ja üks naine, aga selle nõudmise täitmisega olime sel aastal hädas. Meestega on  meie koolis raskusi ning siis tuli leida õrnema soo hulgast, väikest tuunimist kasutades, juurde kaks meest. Lisatud on meie mehise võistkonna ja eraldi ka Kristjan Tammiku ning Lauri Aidaku fotod. Tervel turniiril tekitasid meie uued mehed väga palju elevust ja kõigil oli lõbus.

Tehke sporti ja olge rõõmsad,

Ferdinand

Ehituskooli näitus

Nüüd on ta valmis – kooli esimene välinäitus ja kohe kesk südalinna Arhitektuuri- ja Disainigaleriis. Meeskond nägi mitu kuud vaeva, et asi teoks saaks. Mulle tundub, et asi oli vaeva väärt. Oleme saanud palju sooje sõnu ja kiidetud on noori väärt meistreid, kes näitusel esinevad oma tisleri- ja restaureerimistöödega. Lisaks veel meie kullatud plaatija Jaanus Oolo ja viimistleja Jan Taaniel Kozlov näitavad oma oskusi kohapeal. Ka mööblirestauraatorid lubasid reedel oma osavust näidata.

Lisan siia mõned pildid näitusemelust.

Kuidas me Viljandi haridusmessi vallutasime…

Tere kõigile!

 

Järjekordne Haridusmess ootas meid, seekord Viljandis. Meie särtsakas meeskond olid koosseisus: Tarmo Laaban, Laura Aidak, Kirsti Tammik  ja õpilased Veronika Kindel, Jan-Taaniel Kozlov ning Kati Kroon.

 

Hoolimata reedest ja kolmeteistkümnendast kuupäevast algas hommik rahulikult. 11. rühma poisid aitasid asjad bussi toimetada  ja siis selgus …, meie kipsplaadist sein, kuhu oli planeeritud dekoratiivviimistluse esitlus, on mingil müstilisel kombel veidi viga saanud. Mispeale otsustas Tarmo kiirelt kipsplaadi ära vahetada ning õpetaja Meeta oli kohe ka oma poistega abis. Lõbusaks läks situatsioon siis, kui Meeta oli aru saanud, et ta pidi kipsplaadi tooma poistega bussi juurde, samal ajal, kui Tarmo „kihutas“ raamiga halli, et uus plaat sellele paigaldada. Ja nii nad üksteisest  kordi mööda jooksidki.  Seepeale me muidugi arvasime, et kipsplaadiga hommikune jalutuskäik ümber koolimaja võiks olla uus kevadine kaalulangetamise viis, kuid kahjuks arvas meie Meeta muud, …  Vägisi tuli meelde muinasjutt päkapikust, kes maja otsis. Kuid nii nagu iga muinasjutt lõpeb õnnelikult, lõppes ka meie kipsplaadi saaga – plaat saadi raami külge. Ja sõit Viljandisse võis alata!

 

Peale paaritunnist sõitu olimegi kevadehõngulises Viljandis. Õues oli soe, inimesed sõbralikud ja messihuvilisi rohkesti. Messi toimumiskohaks oli  Viljandi uus ja ilus Spordihoone. Nagu ikka, hakkasime ka sel korral kibekiirelt boksi üles panema, kuniks ühel hetkel tundus, et me oleme ületanud kõikide eksponentide asjade hulga kordi. Meil oli kaasavõetud kraami sedavõrd palju! Arvestades meie messidel osalemise kogemust, siis boksi ülespanemisega saime kiiresti hakkama, mistõttu õige pea jõudsime tiimiga järeldusele – me võiksime hakata messiteenust osutama.

 

Noori messihuvilisi oli kohale tulnud rohkesti ning taaskord oli meie ala nende hulgas populaarne. Tundus, et noorte jaoks on Tallinna Ehituskooli boks justkui kogunemispaigaks ja messihalli  puhkeala. Kes mängis kabet, kes joonistas, kes istus niisama ja rääkis juttu.  Üht võime öelda – neil oli meie boksis hea, sest siia taheti tulla! Kuna väljas oli juba kevadiselt soe, siis otsustasime messihalli ka ise kuumust juurde lisada, kasutades selleks kaasavõetud valgusteid –  särasime üle terve messihalli.

 

Messile võtsime kaasa ka meie tisler Timo Sepa võistlustöö – kõnepuldi. Miks? Aga sellepärast, et Timo on Viljandimaa poiss ja ta soovis võistlustöö kinkida oma endisele koolile, Viljandi maakonnas asuvale Tääksi põhikoolile. Emotsionaalselt oli kõige liigutavam hetk, mil meie boksi astusid kaks Tääksi kooli õpetajat. Tundes ära oma kooli vilistalase, tema töö ja kuuldes soovist pult koolile kinkida, tuli õpetajatele pisar silma …

 

Nagu juba mainisin, siis külastajate puuduse üle kurta ei saanud. Külastajatepoolne korduma kippuvam küsimus oli – kas me oleme kunsti- või ehituskool (olime ju enim rõhku pannud viimistlustöödele). Arvasime, et ehitamine ongi kunst, millega kõik olid ka nõus! Palju küsiti ka ühiselamu olemasolu kohta ja võimalusest peale keskkooli meile õppima tulla.

 

Ja nii see päev lõpule jõudiski. Korraldajad mainisid, et oleme hästi silmatorkavad, professionaalselt ettevalmistatud ja eeskujuks paljudele koolidele. Selle kinnituseks ilmus uudislugu ajalehes Sakala, mille kõrval kasutati pilti meie messiboksist. Panen ajalehest tehtud mõned pildid ka kirjale kaasa.

 

Pilte messist näeb meie Facebookist: facebook.com/ehituskool

 

Suur aitäh kõigile, kes taaskord meie pingutusele kaasa aitasid! Me oleme hästi tublid!

 

Tervitustega,

Kirsti