Reedene päev lasketiirus

Täna käis III kursus riigikaitse tundide raames Männiku lasketiirus.

EKKSL Saalihoki meistrivõistlustelt

Teisipäeval käis meie kooli tubli saalihoki võistkond Paides meistrivõistlustel. Tiim oli väga tubli, kuid seekord oli ebaõnn meie õues. Uue mängusüsteemi järgi mängis meie meeskon end hingetuks ning III koha mängus puhanud võistkonna vastu lihtsalt polnud võimalik… Seega jäi meile IV koht. Võistkonna tugevust  näitaba aga turniiri parima mängija tiitel, mille sai 36 rühma õpilane KRISTJAN EVART

Jätkuvad viimistlejate eksamid

Eile oli siis eksam K15 rühmas. Piilusin ka sinna …

Kooli SAALIHOKI Meistrivõistlused

Neljapäeval selgusid peale ägedat lahingut kooli saalihoki meistrid.

I koht 36 rühm – Kristjan Evart, Silver Temtšur, Timo Meerits, Tambet Pomerants

II koht 35a rühm – Maksim Šatalov, Sergei Aniskin, Aleksander Ankipov, Andrey Kolokolnikov

III koht 13-16 rühm – Hermo Poolmaa, Helari Vaiknurme, Mikk Türkson, Alex Kark

 

 

 

Esimene praktiline eksam

Eelmisel nädalal alustasid ehitusviimistlejad eksamitega. Sellest aastast on esmakordselt eksamiülesanne praktiline töö. Käisin möödunud nädalal K15a rühma eksamit kaameraga piilumas. Kõik olid usinalt ametis ning natuke ka ärevuses (ka õpetajad) – ikkagi esimene kord. Sel nädalal on eksam K15 rühmal.

Kutsu sõbrad meid vaatama ja kätt proovima!

Keelepäeva tähistamine

Reedel, 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistame ametliku riigipühana 1999. aastast emakeelepäeva. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev – just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. Kasutame eesti keelt iga päev. Emakeel on meile nii iseenesestmõistetav, et me ei oskagi tegelikult hinnata, kui palju selle säilitamiseks vaeva tuleb näha. Meil kõigil.

Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Just tema esitas Riigikogule ettepaneku hakata riigipühana 14. märtsil emakeelepäeva tähistama. 11. veebruaril 1999. a. võetigi Riigikogus ühel häälel vastu seadus emakeelepäeva tähistamise kohta. (Koolielu.ee)

Meie kooli keelepäeva tähistamisest räägivad pildid:

 

 

 

Edukad Lauatennise Meistrivõistlused

Kutsekoolide  Lauatennise Meistrivõistlustel 10. märtsil Viljandis

• üksikmängus                                     

Timo Teras rühm 23  III koht

• paarismängus                               



Timo Teras ja  Bert Jämsä rühm 35 I koht

Vastlarõõm

Hõissa meil on vastlad

Hurraa, hurraa, meil on vastlad,
kõigil jalas uued pastlad.
Kus on kukkel, kus on koor,
vastlakuklit süüa soov

Eesti rahvakalendris on vastlapäev rõõmus päev eriti naistele, kellele täna on kõik tüüpilised naistetööd – ketramine, nõelumine ja kudumine keelatud.

Vastlapäev on Eesti rahvakalendris nn. liikuv püha, mida alati peetakse esimese noorkuu esimesel teisipäeval ajavahemikus 8. veebruarist 7. märtsini. Sõna “vastlapäev” tuleb ilmselt saksa (fasten, fastnacht) või rootsi keelest (fastlag) ja tähendab lihaheitepäeva. Sel päeval “heideti liha ära” – katoliiklikel maadel algas vastlapäevast üle kuu aja, kevadpühade ehk lihavõtteni kestev paast.

Komme vastlapäeval liugu lasta on tuntud kõikjal Eestis. Ka ree- ja saanisõitu tehti – ikka pikema linakasvu pärast. Usuti, et mida pikem sõit, seda pikemad linad kasvavad. Pereema pidi ka kindlasti liugu laskma minema, sest eks olnud ju kõik linaga seotud eeskätt naispere hool ja mure. Kus mäge ei olnud, et kelguga alla lasta, seal roogiti mõne veekogu jää lumest puhtaks ja tehti karusselli. Muhu saarel aga mängiti vastlapäeval jäähoki sarnast “sigade põlluleajamist”.